Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastik ja rahvastiku protsessid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

  • Asulus – on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste.


  • Rahvastik - on mingil maa-alal elavad inimesed


  • Asulastik – o n mingi maa-ala asulaste kogum

  • Rahvaarv – näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon .


  • Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis

(
Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta)
Rahvaarvu
muutmine


Aastatuhaneid
kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste
tõttu väga aeglaselt .
Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria
selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik
geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises
progressioonis.
19saj
suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel
8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom.
Osades
riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja
India, rakendama riiklikke piiranguid sündimuse vähendamiseks
. Igal aastal on rahvastiku juurdekasv u 80mln.

Demograafiline plahvatus :
  • Kõrge iive ( suremus väheneb)
  • Iive plahvatuslik
  • Keskmine eluiga tõuseb
  • Eakate roll ühiskonna suureneb

Rahvastiku iive – on rahvaarvu muutmine mis võib olla ka
Vasakule Paremale
Rahvastik ja rahvastiku protsessid #1 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #2 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #3 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #4 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #5 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #6 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #7 Rahvastik ja rahvastiku protsessid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor manki Õppematerjali autor
geograafia

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik ­ mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik ­ mingi maa-ala asulate kogum. Asustus ­ mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv ­ elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas

Geograafia
thumbnail
4
odt

Ühiskonnageograafia

GEOGRAAFIA ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet

Ühiskonnageograafia
thumbnail
8
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik

Geograafia
thumbnail
4
doc

10. klassi geograafia KT küsimused & vastused

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4

Geograafia
thumbnail
7
doc

Maailma rahvastik ja linnastumine

MAAILMA RAHVASTIK Mõisted: Aglomeratsioon ­ inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Demograafiline plahvatus ­ kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek ­ rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine ­ e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn ­ e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp ­ rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab

Geograafia
thumbnail
7
doc

Rahvastik ja asustus

aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi. MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne

Geograafia
thumbnail
5
doc

Maakera rahvaarv

1. Maakera rahvaarv. Prognoos aastaks 2050. Rahvaarv 8000 a eKr ­ 4mln. Keskajal kasvas rahvaarv väga vähe, sest olid sõjad, halvad elutingimused, halb arstiabi jne. Rahvaarv kasvas kiiresti 19. ja 20. sajandil, sest elamistingimused, arstiabi, toit jms. on paranenud. Rahvaarv kaasajal ­ 6,7 miljardit. Prognoos 2050. aastaks ­ 8 ­ 10 ­ 11 miljardit. Rahvaarv kasvab Aasia arvelt. Maltuse teooria ­ maakera rahvaarv on liiga suur, maakera ei suuda ära toita. 2. Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju). - pikem vegetatsiooniperiood - rikkalikud loodusvarad - piirkond asub veekogu ääres - viljakad mullad - tasandikuline või lainjas reljeef - mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima - majanduslikud tegurid ­ tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. - sotsiaalsed tegurid ­ korralikud elumajad, head tervishoiu- ja haridusteenused.

Geograafia
thumbnail
3
doc

Maailma rahvaarv

1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood.

Geograafia




Kommentaarid (1)

katiih profiilipilt
heli kopter: Hästi koostatud, hea töö
17:48 13-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun