Rahvastik ja rahvastiku protsessid (1)

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

• Asulus – on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste.
  

• Rahvastik - on mingil maa-alal elavad inimesed
  

• Asulastik – o n mingi maa-ala asulaste kogum
  

• Rahvaarv – näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon .
  

• Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis
  

( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta)
Rahvaarvu muutmine
Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt .
Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria – selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis.
19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom.
Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja India, rakendama riiklikke piiranguid sündimuse vähendamiseks . Igal aastal on rahvastiku juurdekasv u 80mln.
Demograafiline plahvatus :

• Kõrge iive ( suremus väheneb)
  
• Iive plahvatuslik
  
• Keskmine eluiga tõuseb
  
• Eakate roll ühiskonna suureneb
  

Rahvastiku iive – on rahvaarvu muutmine mis võib olla ka negatiivne ; eristatakse üld; loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutselt ja suhtelist iivet .
Rahvastikuregister - on andemekogu milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vastava arvestussüsteemi toimimist.
Rahvaloendus - on riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu , rahvusliku koostise ,paiknemise , majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine , analüüsimine ja üldistamine .
Rahvastiku paiknemine .
Asustustihedust positiivselt mõjutavad looduslikke tegureid :

• Mõõdukas , piisavalt soe ja parasniiske kliima
  
• Tasandikuline või lainjas reljeef
  
• Viljakad mullad
  
• Piirkond asub veekogu ääres
  
• Rikkalikud loodusvarasid
  
• Pikem vegetatsiooniperiood
  

Asustustihedust positiivselt mõjutavad inimtegureid-

• Majandusliku - tööstuse ja transprordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat
  
• Sotsiaalsed – korralikud elumajad , head tervisehoiu – ja haridusteenudsed.
  
• Poliitilised- valitsus investeerib infrastruktuuri ( ehitab uusi teid jms)
  

Asustustihedust negatiivselt mõjutavad looduslikke tegureid

• Ekstreemne kliima: liiga külm või kuum , liiga kuiv või liigniiske
  

• Mägine reljeef või liigniiske pinnas
  

• Looduslik taimestik on hõre
  

• Vähe loodusvarasid
  

• Väheviljakad mullad , erosiooni oht
  

Asutusttihedust negatiivselt mõjutavad inimtegurid:

• Poliitilised – valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse
  
• Majanduslikud – puudub korralik infrastruktuurid ka raha tööstuse arendamiseks
  
• Sotsiaalsed – halvad elamistingimused , tervisehoiu ja haridusteenused raskesti kättesaadavad.
  

Rahvastiku loomulik iive
Loomulik iive - on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus ja suremuskordaja vahe promillides .
Sündimuskordaja - on sündinute arv mingis piirkonnas või riigis 1000inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides .
Suremuskordaja- on surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas , mida väljendatakse promillides .
Imikusuremus – on elussündinud kui ühe aastaste laste suremus 1000elussündinu kohta.
Eesti iive aastatest 1960 -1980 oli positiivne( sünnib rohkem kui sureb ) , 1990 a on see olnud negatiivne( sureb rohkem kui sünnib)
Euroopas on olnud juba pikemat aega sündimus madal . Ühe naise kohta on lapsi kõige rohkem Albaanias (2,3last). Euroopa rahvaarvu aeglasel muutmisel on kaks olulist põhjust . Esiteks on naistel alla kahe lapse ja teiseks naiste keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel tõuseb.
Rahvastiku vanuseline ja sooline kooseis
Inimese keskmine eluiga on maakeral pikenenud antiikaja 25 ja keskaja 30 aastaselt 65-70 aastani tänapäeval . Järgnevata aastaega keskmine vanus aina tõuseb .
1990a algul hakati Põhja riikides kavandama pensionireforme. Eesmärgiks oli, et pensioniealised inimesed hakaksid kokku hoidma . Paraku aga tulemused selles valdkonnas tagasihoidlikud ka reformidega varem alustanud Suurbritannias , Usas ja Hollandis .
Hiinas on jõuline perepoliitika .Kus perre lubatakse sündida kuni kaks seoses põllumajanduse suure töömahukusega. Pered hakkasid eelistama poisse .
Sündimuse vähendamine on põhjustanud inimeste siirdumis maal linna ja ennustakse , et aastal 2015 elab 49,5% inimesi ja sajandi lõpul koguni 95% .
Demograafiline siire
Demograafiline siire – ehk üleminek on rahvastikuprotsess , mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga .
Demograafilise siirde etappid :

Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine

• keskmine eluiga 40-45
  
• sünnib palju(40-45 prom)
  
• sureb palju (30-35prom)
  
• vanureid vähe
  
• iive madal ( epiteemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ja loomulik iive tugevalt negitiivne )
  

perekonnas sünnib 10-12 last kellest täiskasvanuks saavad vaid 3-4 last.
Nt: Aafrika , Okeaania

Demograafiline plahvatus

• Kõrge iive (20-30prom)
  
• Iive plahvatuslik
  
• Keskmine eluiga tõuseb
  
• Eakate roll ühiskonnas suureneb
  

Nt: Nigeerias , Egiptuses

Üleminekuetapp

• Sündimus kahaneb
  
• Suremus väheneb
  
• Iive langeb (alla 20prom)
  
• Keskmine eluiga
  
• Vanurite arv tõuseb
  

Nt: Mehhiko , Brasiilia ja Türg

Rahvastiku vananemine

• Sünnib vähe
  
• Sureb vähe
  
• Keskmine eluiga pikeneb
  
• Vanureid palju
  

Nt : Usas ja Prantsusmaal .

Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine

• Sünnib vähe
  
• Keskmine eluiga pikeneb
  
• Vanureid palju
  
• Negatiivne iive
  

Eestis nt laulva revolutsiooni ja Eesti taasiseseisvuse eest võitlemise eest vaimustuses sündis 1980,aastate lõpus umbes 20 000 last aastas , iga sünnituseas naise kohta 2,24. 10a hiljem sündis ainult 12,000 last , iga sünnituseas naise kohta 1,24 last .
Rahvastiku tööhõive ja majanduse üldine struktuur
Töö- on inimese sihipärane kehaline või vaimne tegevus , mille eesmärk on luau hüviseid või saada tulu ,
Tööhõive- näitab rahvastiku hõlmatust tööga
Tööhõive määr – väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja.
Tööpuuduse määr- väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku üldarvu suhet.
Tööjõud- on majanduslikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks , kusjuures töötajad jagunevad palgatöötajateks ja ettevõtjateks.
Tööviljakus- ehk töötootlus on mingis aja ühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe.
Majandustegevust hakati jaotama kolmeks sektoriks

• Primaarne ( põllu ja metsamajandus
  
• Sekundaarne ( töötlev, tööstus,ehitus)
  
• Tertsiaarne (teenindusfäär)
  

Viimasetel aastatel on hakatud eristama ka kvaternaarset sektorit mis tähistab moodsaimat osa majandustegevuses . Sümboliseerib postindustriaalset tootmisviisi ja infoühiskonda .
Paljudes Lõuna riikides elab ja töötab enamik rahvastikust väikeste perefarmidena , mis moodustuvad elatusmajanduslikke külasid. Nt Bangladesh annab 68% elanikest põllumajandus tööd.
Põhjariikides on tööhõive ja kogu sotsiaalne arenguga seotud probleemid hoopis teistsugused kui Lõuna riikides . Erinevused on olulisel määral seotud inimeste haridustasemega.
Põhja riikides on kirjaoskajate tase palju suurem kui Lõunas .
ASULASTIK
Asula – on kompaktsete perede paigutusega asustatud koht; asulad Eesti territooriumil on linn, alev , alevik ,või küla .
Asulate teket ja arengut mõjutavad paljud tegurid :

• Pakub kaitset vaenlase rünnaku puhul
  
• Toidu tegemiseks ja hoonete kütmisels vajaliku kütuse olemasolu.
  
• Joogivee lähedus
  
• Põllumajandusliklt kasutatava maa lähedus
  
• Eluaseme ehitamiseks vajalikke materjalide lähedus
  
• Pakub kaitset halbade ilmatikolude vastu
  
• Juurdepääs teistele piirkondadele (soodne trantspordigeograafiline asend)
  

Asulad:

• Linnalised
  

• Maa –asulad
  

Eestis on maa-asulateks külad kui mujal maailmas nagu auul,kišlakk,staniitsa vms.
Asulaid on võimalik jagada nende põhilise majandusharu järgu näiteks tööstus; kaevandus ;põllumajandus;sadama;kuuort;ülikooli jt auslateks.
Linnastumine – ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnada kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises , kultuuris ja elulaadis .
Linnastumis e urbanisatsiooniastmeks- nim linnalistes asulates elevate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Nt 100% linnastumisega on Singapur ja Vatikan , Eestis on 70%
Linn – on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused .
Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda .
20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres. Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne möödudes tuli viimased ümber ehitada raamatukogudeks , vanadekogudeks vms.
Linnastumise etapid
Esimene etapp 19 saj

• Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas
  
• Linnastumisaste tõusis 3%lt-14% le .
  
• Külad liideti linnadega või kasvasid linnadeks ning ehitati linnu ka täiesti tühjale kohale.
  
• Tekkisid esimesed miljonlinnad ( London , Pariis ,New York )
  
• Hakkasid tekkima esimesed linnastud
  

Linnastu – on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed.
Teine etapp 20saj esimene pool

• Linnade arvu kasv maailmas aeglustub
  
• Uusi linnu rajati vähe
  
• Olemasolevad linnad kasvasid aga kiiresti.
  
• Linnastumisaste jõudis 30%
  
• P-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks
  
• Hoogustus eeslinnastumine
  

Eeslinnastumine- on protsess , kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad.
Linnastumine toimub kõikjal maailmas ning kulgeb väga erineval . Põhja riikides, kus maal linna asumine on peaaegu peatatud ning ka linnaelanike loomulik iive on oluliselt vähenenud , asuvad suurlinnadest eeslinnadesse elama eelkõige suurema sissetulekuga ja paremat eluskeskkonda soovivad inimesed .Lõuna riikides on kõrge loomulik iive . Suurte linnade ümbrust kujundavad aga ebasanitaarsed agulid . Seal elavad vaesed kes on tulnud maalt linna paremat töökohta otsima . Aga see pole leevendanud maapiirkondade probleeme .Põhjus on , et maal on endiselt kõrge sündimus.
Kolmas etapp 20 saj keskpaik

• Linnaelanike arv kasvab
  
• Kiire linnastumine Lõuna riikides
  
• Linnades elab 41% ja järgneva paari aastakümne jooksul tõusis 50%
  
• Iseloomustab linnastute ja megalopoliste areng
  

Megalopolis ehk hiidlinn - on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum
Nt: Tokyo 35,10 mln , New York 21,35 mln , Soul 21,35 mln
Linna tagamaa – on linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond .