Nende sõjavägi oli kenasti õpetatud ja nad oskasid koostada ühtse meeskonnana. Nende väljaõpe oli parem ja moraal kõrgem ning rootslasi jutis KARL XII isiklikult, rootslasi soosisid mitmeti ka ilmastikutingimused. siit on veel vastust puudu tibake. 18.Mida tähendas sõjategevus eesti pinnal kohalikele talupoegadele? Kuidas võis põhjasõda aidata kaasa legendi kujunemisele vanast heast rootsi ajast? Koostati eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi maamiilits. Kutsutud talupojad tuli vabastada koormusest, eestlaste seas kasvas iseteadvus. 1702 löödi eesti armee puruks. Venelased alustasud maa rüüstamist põletati mõisaid, aleveid, väikelinnu. 19.Nimeta tähtsamaid lahinguid ja nende tulemusi? 1700-Põhjasõja algus. 1704-Peeter I piirab Narvat ja Tartut. Tartu alistus, Narva vallutati tormijooksuga. 1709-Poltaava lahing. 1710-Tallinna piiramine. 1721-Põhjasõja lõpp. 20.Millal ja milliste tulemustega sõda lõppes? Miks just nii?
valdkonnast. Ilmaennustus terveks aastaks. Astroloogilised nõuanded. "iggaüks..."- 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. vallakohus- alamastme kohus, mis lahendas talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju. Nekrut- nimetati äsja väeteenistusse võetud isikut. Maamiilits- regulaararmeele toeks moodustati 1807. aastal talupoegadest maakaitsevägi e maamiilits priinimi- perekonnanimi magasivili- viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta vallatalitaja- kogukonna juht, kes valiti talupoegade seast vöörmönder- vallatalitaja abimees. Mõisamoonakas- palgatöölised, teoorajde asemel metskapten- laevade kipperid, ilma eriharidusega ja orienteerusid rannamärkide ja merekaartide järgi.
· 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Tallinna alla.' · 1809-blokeerisid inglased rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku. · 1812-Napoleoni väed Kuramaale. · Nekrutid-võeti sõjaväeteenistusse. · 1807-talupoegadest maakaitsevägi ehk maamiilits · Sõja aegadel süvenes majanduslik surutis. Talurahva vabastamine pärisorjusest: · Eeskujuks 1807.aastal agraarreform Preisimaal. · 1816-Pärisorjusest vabaks Eestimaa. · 1819-Pärisorjusest vabaks Liivimaa. · Maa mõisniku ainuomandiks, seda sai talupoeg rentida ja pidi täitma rendilepingut. · Esialgu ei toonud pärisorjusest lahti saamine muudatusi. · Perekonnanimede panek, eestindati need 1930-te teisel poolel. Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist:
Osa saada euroopa poliitikast Osa saada maailmakaubandusest · Põhjasõda algas 1700 · Rootsi polnud sõjaks valmis: Tühi riigikassa Puudusid liitlased · Rootsi armees sõdis umbes 15000 eesti talupoega · Rootsi väed jõudsid Karl XII juhtimisel oktoobris Pärnusse · Novembris toimus narva lahing venelaste ja rootslaste vahel (rootsi võit) · Vene armee juhtkond vangistati · 1701 moodustati talupoegadest maamiilits (tegeleti väejooksikute ehk desertööride otsimisega) · Venelased toibusid lüüa saamisest · Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki
novembril lumetormis. See oli raske , sest rootslastele kes sõdisid venelastega puhus tuul selga ja venelastele otse näkku. Venelased läksid paanikasse ja nad ei tahtnud kaotada niiet nad hakkasid tapma välismaalastest ohvitsere. Rootslased võitsid. Karl XII jäi eestlaste mällu positiivse kangelasena. Rootsi läks hiljem teistesse riikidesse sõdima ja jättis Eesti ilma kaitseta. Eesti- ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. Talupoegadest moodustati selline asi nagu maamiilits. Kõik olid kindlate vahemaadega Eesti peal laiali. Maamiilits koosnes põhiliselt jalaväest. Relva kasutamine ei olnud väga hea. Muidu üldse võeti põhjasöja jaoks Rootsi poolele kasutada 15000 eestlast. Venelased toimusid Narva kaotusest kiiresti. 1703.aastal korraldati Eestisse suur rüüsteretk. Venelased matkasid läbi põhjast lõunasse kogu Eesti, põletati Rakvere, Põltsamaa, Paide, Viljandi ja veel teised suuremad asulad. Tuhanded inimesed sunniti orjadeks. 1704
Venemaal'' Eeestlastele tõi sõda kaasa: Pühjärve sõda võttis aset 1841a sept. Otepääl. · Täiendavad koorimised 30 talupoega said 500 hoopi , 6 neist veel Siberisse. · Nekrutiks võtmine 1840 hakati kartulit kasvatama igalpool, Lõuna- · Süvenes majanudslik surutis Eestis hakati kasvatama Lina- Maamiilits e. Kaitsevägi-talupoegadest 1845 a suvel toimus massiline usuvahetamine koosnev vägi (1807) Vebe õigeusku, lootes saada tasuta maad. Barclay de Tolly- vene sõjaminister , Hiljem kui said aru, et see on vale taheti usu kindralfeldmarssal tagasi vahetada. 23.mail 1816- Kinnitas Aleksander I talurahvaseadused mille põhjal sai Talupoed pärisorjusest priiks. · Normeeritud koormised asendati
Eestlastele meeldis Rootsi võim - eriti talurahvale. Kevadel lahkub Karl XII Eestist koos põhiväega. Karl XII ülehindab võitu Narva all, arvates, et venelased enam ei tule. Vastupidi, nad just tahavad nüüd rohkem kätte maksta. Tsaar käskis kõik hävitada, kuid Vene vägede ülemjuhataja vastas, et kõik on juba hävitatud, mida h'ävitada annab- "Ei ole enam midagi hävitada .... ...keda kaasa ei saanud võtta pisteti läbi või raiuti tükkideks." Rootsi tekitab talurahva väe - maamiilits - shippenback. -kokku teenis sõja ajal umb 15 000 meest Rootsi vägedes. 1701 - Erastvere lahing - vene võit. 1703 - hakatakse rajama Peterburgi.' 1704. alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist. Juulis vallutatakse Tartu tormijooksuga, kuu pärast vallutati ka Narva. Mitu aastat oli olukord, kus idapoolsed linnad/kindlused olid vene all, läänepoolsed olid aga jäänud Rootslaste kätte. Siinseid alasid käsitles tsaar kui ajutist saaki, jätkates rüüsteretki. 1708
Nende sõjavägi oli kenasti õpetatud ja nad oskasid koostada ühtse meeskonnana. Nende väljaõpe oli parem ja moraal kõrgem ning rootslasi jutis KARL XII isiklikult, rootslasi soosisid mitmeti ka ilmastikutingimused. Rootsi oli oma tähelepanu pööranud hoopis mujal sõdimisele kui eestis. 18. Mida tähendas sõjategevus talupoegadele? Kuidas aitas kaasa Põhjasõda ,,vana hea R aja" kujunemisele? Koostati eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi maamiilits. Kutsutud talupojad tuli vabastada koormusest, eestlaste seas kasvas iseteadvus. 1702 löödi eesti armee puruks. Venelased alustasud maa rüüstamist põletati mõisaid, aleveid, väikelinnu. Hilisem Vene aeg oli veelgi hullem ja tekitaski arvamuse, et Rootsi aeg oli hea aeg. Talupoegadel kadus igasugune lootus vabaneda pärisorjusest. Neid koheldi veel halvemini kui Rootsi ajal ja nad kaotasid kogu oma vabaduse. Nad igatsesid vana head
1. Balti kübermängudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekivad linna- ja maavalitsused. 2. Kehtestab baltikumis pearahamaksu. Maarahva kalendrid - Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. August Wilhelm Hupel - Oli Äksi pastor aastail 17601764. Paul I - Oli Venemaa keiser 17961801. Aleksander I - Oli Venemaa keiser 18011825 Maamiilits - Eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi. Barclay de Tolly - oli Vene väejuht.
Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1.Loodi valla- ja kihelkonnakohtud 2.Õigus vallasvarale 3.Pärandamisõigus 4.Talupojad vabastati pärisorjusest © Siimo Lopsik 2008 20. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. 21. Paul I Venemaa keiser 1796 - 1801. Katariina III poeg. Aleksander I Venemaa keiser 1801 - 1825. Paul I poeg Maamiilits - Maakaitsevägi Barclay de Tolly Vene armee ülemjuhataja. Hävitas Napoleoni 22. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? Väljarändamisliikumised ja usuvahetusliikumised 23. Millal lõplikult said eestlased vabaks ja mis põhjusel? 1856a. talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikkagi tööd teha . Kaotati teoorjus 24. Kuidas suutsid talupojad oma maa mõisnikelt välja hakata ostma?
juhtkonna ,suurtükid ja lipud Rootsi omapäi Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis .Talve jooksul täiendati sõjaväge ja peeti väkseid lahinguid venemaaga.1701 läks Rootsi Riiga ,forsseerides Väina jõe ja purustades saksilased Spilve lahingus.Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast. Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss Seremetjevi käsu alla .1701 õnnestus Seremetjevil Erastvere lahingus saavutada ootamatu võit Rootsi vägede üle.Juulis 1702 purustas Seremetjev Hummuli lahingus Schlippenbachi väli
17. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? Loodi valla- ja kihelkonnakohtud Õigus vallasvarale Pärandamisõigus Talupojad vabastati pärisorjusest 18. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. aastal Liivimaa talurahvaseadusega, kuid kehtima jäid paljudki pärisorjusega kaasnevad igandid nagu teoorjus. 19. Aleksander I – Venemaa Keiser 1801-1825 (Paul I poeg) Maamiilits - Maakaitsevägi Barclay de Tolly – Venemaa armee ülemjuhataja. Hävitas Napoleoni. 20. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? Väljarändeliikumiste ja usuvahetusliikumistega. 21. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 1856a. talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikkagi tööd teha. Talupoegadel oli võimalus oma maa ära osta. Kaotati teoorjus. 22
talupoega ostmist ja müüki. 22. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal. Napoleon algatas selle, kuid siis takerdusid seadused tema taha, kuna ta tungis kallale Venemaale ja hakkasid sõjad. Sõja lõppedes jõudis järg taas talurahva seaduste kätte.. 23. Paul I - Venemaa keiser 17961801. Ta oli Peeter III ja Katariina II poeg ning Aleksander I isa. Aleksander I - Venemaa keiser 18011825. Maamiilits - 1807. aastal talupoegadest moodustatud maakaitsevägi, mis oli toeks regulaararmeele. Barclay de Tolly - 1813.1814. aasta sõjakäigu ajal oli Barclay de Tolly 3. Vene armee, hiljem Vene-Preisi armee ülemjuhataja. 24. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19. saj. algul? Puhkesid rahutused. Inimesed hakkasid tegelema usuvahetustega. 25. Millal lõplikult said eestlased vabaks ja mis põhjusel? 1849
enam üldse ihunuhtlust määrata, oluliselt piirati ka talupoega ostmist ja müüki. 22. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal. Napoleon algatas selle, kuid siis takerdusid seadused tema taha, kuna ta tungis kallale Venemaale ja hakkasid sõjad. Sõja lõppedes jõudis järg taas talurahva seaduste kätte.. 23. Paul I - Venemaa keiser 1796–1801. Ta oli Peeter III ja Katariina II poeg ning Aleksander I isa. Aleksander I - Venemaa keiser 1801–1825. Maamiilits - 1807. aastal talupoegadest moodustatud maakaitsevägi, mis oli toeks regulaararmeele. Barclay de Tolly - 1813.–1814. aasta sõjakäigu ajal oli Barclay de Tolly 3. Vene armee, hiljem Vene-Preisi armee ülemjuhataja. 24. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19. saj. algul? Puhkesid rahutused. Inimesed hakkasid tegelema usuvahetustega. 25. Millal lõplikult said eestlased vabaks ja mis põhjusel? 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras üksikasjaliselt kindlaks
Vöörmündrid Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad Köstrid Kirikuõpetaja abilised, kes pidid maalapsi lugema õpetama Immatrikuleerimine Ülikooli õpingu- ehk matrikliraamatusse sissekirjutamine Rõngasrist Päikesevalguse sümbol, kujutati uhketel hauakividel Bastionid Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid. Maamiilits Põhjasõja ajal kohalikest moodustatud üksused Johan Skytte Asus Gustav II Adolfi käsul Liivimaad rootsistama, oli olnud tema õpetaja ja Uppsala kooli kantsler, tema eestvedamisel loodi Tartu ülikool Karl XI Rootsi kuningas, troonile sai 4-ja aastaselt, tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Viis läbi reduktsiooni. Kehtestas riikliku kontrolli kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle.
Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt Adrakohtunik - politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine Reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) Rakmetegu – talupoegade tähtsaima kohustuse, teotöö üks osa, kus nõuti keskmisest talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse meest hobuse või härjapaari ja rakendiga. Konsistoorium - kirikuvalitsus Maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil Vakuraamat - raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu Pärisorjus - talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama; seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning
Kalendrikirjandus- Talurahvale mõeldud lugemismaterjal, mis sisaldas rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid. "iggaüks..."- 1802. ja 1804. aasta talurhvaseadused, mille tähtsaimaks punktiks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Vallakohus- Talurahvakohus, mille kohtumeesteks olid talupojad ise. Suuresti oli see mõisniku kontrolli all, kuid siiski suur samm talurahva eneseteadvuse ja õiglustunde kasvatamisel. Nekrut- Vene sõjaväes aega teeniv meessoost isik. Maamiilits- Regulaararmeele toeks mõeldud maakaitsevägi. Priinimi- Pärisorjusest loobumise tulemusel talupoegadele pandav perekonnanimi. Magasivili- Talupoegade ühisvili, mida sai nälja ajal võtta. Vallatalitaja- Valla kogukonna eest hoolt kandev isik, valiti talupoegade seast. Vöörmönder- Vallatalitaja, kes tegutses Liivimaal. Mõisamoonakas- Mõisapõldudel tööd teinud palgatöölised. Metskapten- Ilma erihariduseta laevakapten.
Vene aadliratsavägi rüüstas samal ajal IdaEestit. Narva lahing peeti 19.11.1700 rootslaste ja venelaste vahel; lahing lõppes rootslaste ülekaaluka võiduga. *Omapäi Narva lahingu järel talvitus Rootsi armee IdaEestis. Kuninga peakorteriks oli Laiuse ordulinnus. 1701. marssis Rootsi armee Riia alla ning purustas saksilased Spilve lahingus. Edasi tungiti juba Kuramaale, Leetu ja Poolasse. Eesti ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. 1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg. 1704.a. vallutasid Vene väed Tartu ja Narva. 1708. a. Küüditati Tartu kodanikud Venemaale ja linn purustati. 1709. a. Said rootslased rängalt lüüa Poltaava lahingus. *Eesti ja Liivimaa vallutamine
Raabe. 19. novmebril ründas Karl XII Vene armeed ja võitis. Rootslasi oli vähem kuid nad olid parema väljaõppega. Lahingu ajal tuiaskas venelastele ka tuisk. Pöörduti tagasi talvekorterisse Laiusele. 1701. Aasta kevadel läks Karl XII peavägedega lõunasse ega maabunud eestis enam kunagi nagu ka Stockholmi ja veetis kogu oma ylejäänud elu sõjatandaritel olles. SÕDA EESTI PINNAL. Wolmar Anton von SCHlippenbach- Eesti ülemjuhataja määratud Rootsi jõudude poolt. Maamiilits ehk eesti talupoegadets koosnev maakaitsevägi Eestlaste esimene jõukatsumus toimus Erastveres 1701. Aastal., kus schlippenbach sai lüüa. Suurt abiväge appi kutsuda polnud võimalik ja Eesti olukord muutus ohtlikuks. 1702. aastal Valga lähedal Hummulis sai Schlippenbachi vägi vene vägede poolt täielkult purutatud. Põletati arvukalt aleveid ja väikelinnu. 1703. aastal toimus Ida ja Lõuna- Eestis rüüsteretk. Samal aastal alistas Peeter I inverimaa
Mõisnikud võisid jääda rentnikeks, kuid nad ei tohtinud oma suva järgi talupoegade koormisi tõsta, kõik kohustused kanti vakuraamatutesse. Kui rentnik norme rikkus, oli talupojal õigus ta peale kaevata. 1687.aastal kaotati riigimõisades pärisorjus ja selle täielik kaotamine Eesti-ja Liivimaal oli lähemate aastate küsimus, kuid peale tuli Põhjasõda, mis lõpetas järsku rootsi aja. Põhjasõja ajal koostati eestlastest koosnev kaitseväge-maamiilits. Kutsutud talupojad vabastati koormusest, suurens iseteadvus. 29.septembril 1710.aastal läks Eestimaa Venemaa võimu alla. Peeter I kehtestas siin Balti erikorra, mis põhines baltisaksa aadli seisuslikel eesõigustel ning kohalik võim kuulus rüütelkondadele. See pakkus kaitset venestamise eest ja säilis kohalik omapära ning saksa kultuuri kaudu said eestlased osa Euroopa ühiskultuurist, kuid see tähendas ka seda, et eestlasi hakati 18. sajandil veel rohkem alla suruma
Napoleoni sõjad ja Eesti. 1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson. Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti sõjalaevad Eesti rannikuvetes. 1809. a augustis blokeerisidInglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812. aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale. Eestlastele tõi sõda kaasa täiendavaid koormisi. Pidev sõjategevus nõudis järjest rohkem mehi nekruteid. 1807. a moodustati talupoegadest maakaistsevägi e maamiilits. Sõjaaegadel süvenes majanduslik surutis, mis oli tingitud erakorralistest koormistest (vägede majutamine, moonastamine, küütimine). Talurahva vabastamine pärisorjusest. Rüütelkondades jõuti seisukohale, et järelandmisi tuleb teha õiguslikul pinnal, säilitades mõisnike majandusliku ülemvõimu. Keiser Aleksander I kinnitas uue Eestimaa talurahvaseaduse 23. mail 1816 ning Liivimaa talurahvaseaduse 26. märtsil 1819. Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade isiku üle
kindralsuperintendent - Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal. vöörmünder A) talupoegade hulgast valitud ametnik kiriku majandusasjadega tegelemiseks Rootsi ajal; B) valla juht Liivimaal 1819. a. talurahvaseaduse alusel. bastion - viisnurkne mullast kuhjatud astanguline kaitseehitis, mille muldkeha hoidsid koos müürid. Bastionide kõrgeimale astangule paigutati suurtükid, millest oli võimalik tuld anda mitmes suunas. maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil; Napoleoni sõdade ajal talupoegadest moodustatud väesalgad Vene vägedes. restitutsioon - taastamine. Eestis on toimunud mitmeid restitutsioone. N Põhjasõja ajal andsid Vene võimud reduktsiooniga äravõetud mõisad nende endistele omanikele tagasi. 20. augustil 1991. a. taastati restitutsiooni alusel Eesti Vabariik.
Aastal 1700. 19 novembril puhkesid Narvas ägedad lahingud. Vene vägi oli Rootslastest ligi 3 korda suurem, kuid ikkagi said rootslased võidu. Rootslastele tuli kasuks ka lumetorm, mis puhus neile tagant, venelastele aga vastu. Lõpuks sunniti venelased põgenema. Arvates, et venelased enam ohtlikud ei ole, läks Karl XII koos oma vägedega Poola ja Leedu aladele. Ülejäänud Eesti vallutatakse. Peagi alustasid venelased uut rünnakut. Kuigi Eesti maamiilits suutis vene väe rünnakud tagasi tõrjuda. Kuid venelased said abijõude ja 1701.aastal said Erastvere mõisa juures ja 1702. aastal Hummuli lahingus võidu. Pärast seda hakkasid venelased kiiresti pealetungima eesti aladele ja rootsi väed taganesid kiiresti. Vene vägi rüüstas Ida- Eesti.1704.aasta suvel vallutati ka Tartu ja Narva. 1710.aastal alustas Venemaa pärast pikaajalist pausi uut rünnakut ja vallutas kogu Eesti territooriumi. Kuid sõda sai läbi alles 1721
Sõda algas 1700.a. veebr. Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele. 19.november 1700 Narva lahing, kus kolmekordses vähemuses olles Rootsi armee (sel ajal parima väljaõppega armee Euroopas) lõi Vene sõjaväe(u.30’000 meest) puruks (Peeter I põgenes enne lahingu algust, vangi langes kogu sõjaväe juhtkond, kaotati kogu suurtükivägi). 1701.a. KARL XII lahkus Eestist, jättes maad kaitsma nõrgad kaitsesalgad. Eesti talupoegadest moodustati Rootsi armee koosseisus Maamiilits (Kokku u. 15000 meest) Venemaa toibus kaotusest kiiresti – koheselt alustati maa rüüstamisega ratsa-salkade poolt (tapeti, veeti orjusesse, suri sellest tulenevasse katku või nälga üle poole eestlastest maarahvast – ca 250’000) 1703.a. asutati Sankt Peterburg, mis 1712.a. tehti Vene riigi pealinnaks. 1703-1704 Vene väed võitsid Rootsi vägesid mitmes lahingus, hõivasid kogu Rootsi Peipsi laevastiku ja vallutasid Ida-Eesti (Narva ja Tartu)
Poola ja Saksimaa (II tugev) Sõja algus: veebruar 1700a. algas põhjasõda Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele. 19 november 1700 Narva lahing, kus kolmekordses vähemuses olles Rootsi armee lõi Vene armee puruks (vangi langes kogu sõjaväe juhtkond). Sõja käik 1701 1708: 1701. A. KARL XII lahkus Eestist, jättes maad kaitsma nõrgad kaitsesalgad. Eesti talupoegadest moodustati Rootsi armee koosseisus Maamiilits (Kokku u. 15000 meest) Sõja lõpp Kuigi Rootsi on Euroopas edukas, langeb Eesti ala järkjärgult Venemaa kätte (1710) Vene vallutajad olid äärmiselt julmad, tappes enamiku maarahvast, samas, VAIMUELU 18.saj. Põhjasõda oli kultuurile suur tagasilöök hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18
aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid (need reeglid, mida meie tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani). Bastion-viisnurkne mullast kuhjatud astanguline kaitseehitis, mille muldkeha hoidsid koos müürid. Bastionide kõrgeimale astangule paigutati suurtükid, millest oli võimalik tuld anda mitmes suunas. Maamiilits-kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil. Kapitulatsioon-29. Septembril 1710 Tallinna lähedal Harku mõisas allkirjastatud dokument, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Uusikaupunki rahu-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas(Venemaa sai endale
Paul I (1796-1801) Alustab muutusi - Eestlasi hakatakse võtma Vene sõjaväkke. 100 aasta jooksul võeti Vene sõjaväkke 150 000 noort Eesti meest. Sõjaväe teenistus kestis 25-30 aastat. Aleksander I (1801-1825) Vene keiser, kes vabastas talurahva Baltikumis. 1816 vabastuskiri Eestimaa kubermangus 1819 Liivimaa kubermang Selle tagajärjel Eesti talupoegadele perekonnanimede andmine Kolmandik nimedest saksakeelsetest Eestlased osalevad ka Napoleoni vasases sõjas 1807-1815 (maamiilits) Michael Andreas Barclay de Tolly Kõrgeim sõjaväelane Eestist (feldmarssal) Kordamis küsimised 10.Mis organisatsioonid olid vennastekogudused ja mida nad kaasa tõid? 11.Mis talurahvareforme viis Aleksander I Baltikubermangudes läbi? 12.Kuidas mõjutasid Napoleoni sõjad Eestit. 13.Arutle kuidas hinnata eestlaste olukorda 18.saj. (pos. ja neg. jooned) 10.vagadusliikumine usk, võrdsus, vendlus Tagajärjed: Kuritegevus kadus
*Venemaa soovis: I väljapääsu läänemerele II Osa saada euroopa poliitikast III Osa saada maailma kaubandusest *Rootsil puudusid kindlad liitlased. *Rootsi armees sõdis u. 15 000 Eestlast *Rootsi väed jõudsid eestisse oktoobris, Karl XII juhtimisel. *Venemaa kuulutas Rootsile sõja ja piiras Narvat. *19 November toimus narvalahing(Rootsi võitis) *Vene armee juhtkond vangistati täies kooseisus *Rootsi armee talitses Ida-Eestis *Kuningas peatus laiuse ordulinnuses *1971 moodustus maamiilits(tegeleti desertöör) *Venelaste esimene võit Rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus *Sõjategevus kandus Ingverimaale. *Venemaa uueks pealinnaks sai Sankt-Peterburg *Uue rünnakse tegid rootslased Balikumi asemel Ukrainasse. *1709 toimus Poltaava lahing. *Tulemused: I Karl XII põgenes türki, kus ta vangistati II Üks suurriik tõusis eriti kõrgemale. Venemaa. III Teine suuriik langes kolmanda järgmiseks. *1710 alistus Tallinna ja eestimaa rüütelkond
J. R. Patkul Taani - Frederik IV Venemaa - Peeter I Rajas Peterburgi, millele kirjutati 27.mail alla B. Seremetjev Rootsi - Karl XII Stephen Raabe- vaieldakse, kas oli päriselt olemas või mitte, legendi kohaselt aitas rootslasi juhatades vene väed sohu.. Näitab, et eestlased hoidsid Rootsi poole W. A. von Schlippenbach Maamiilits- eestlastest Käsu Hans- nimeliselt vanim teada olev eestlasest luuletaja, ,,Oh ma Tartu vaene liin" (,,Oh mu vaene Tartu linn") oli küster, uskus, et Tartu oli patune, sp tulid venelased (venäiline) Sündmused 12.02.1300 Poola väed piiravad Riiat, sest nad arvasid seal olevat Peete I, kes reisis seal tihti salanime all 12.september Vene väed Narva all
12300 mees nekrutiks. Kes kroonuteenistusse ei võetud, pidid täitma muid kohustusi, nt tuli oma vankrite ja loomadega vedada kroonule kuuluvat vara. Tuleb ka logistika uuendamine, eelkõige Põhja-Eestis, kiirendatud korras teede ja sildade ehitamine ja korrashoid. Selleks kasutati kohalikke talupoegi. Tuli ka küttepuid varuda ja muid saadusi sõjaväele anda. Mitmel pool majutatakse ka enda juures sõjaväelasi. Siinsetest talupoegadest luuakse vabatahtlik palgaline maamiilits. Eelkõige siit värvatud, relvastatud mehed ei jää siia kohapeale, vaid viiakse Riiga. Nende peamiseks ülesandeks on Riia sadama kaitsmine. 55. aasta järel olukord normaliseerub. Informatsiooni hulk sõjasündmuste kohta on kasvanud, seda võimaldas telegraafiliinide võrgustiku arenemine. Samuti ajakirjanduse osatähtsuse kasv toimuva kohta saadava teabe vahendamisel. Lüüasaamise ja troonivahetus tingivad reformid Venemaal (1861. aasta talurahvaseadus Venemaal)
annaabi.ee 
