Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ROOTSI AEG (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

                EESTI AJALUGU
ROOTSI AJAL(1629­1721)
SOFIA KARAJEVA
Puhja  Gümnaasiumi 10.klassi õpilane
30.04.2013
Halduskorraldus
• Põhja­Eesti  ­ Eestimaa kuberm.(Pärnu ja 
Tartu mk.)
• Lõuna­Eesti ja Põhja­Läti ­  Liivimaa  kuberm.
• Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi
• 1660. aasta Oliwa rahu ­ Ruhnu saar
•  Kindralkuberner  kõrgeim valitsusametnik
Rüütelkonnad
• Eestimaa rüütelkond
• Liivimaa rüütelkond
• Saaremaa rüütelkond
• Maapäevad ­ Liivimaa  ordumeister , Riia 
peapiiskop  ja vasallid, 3. a järel
• Maanõunikud (12, Saaremaal 6) ­ eluaegne 
amet
• Rüütelkonna  pealik  
• Liivimaal  maamarssal
Kohtuvõim
• Adra­ja sillakohtunikudtp.  pagemine , väiksemad 
kuriteod
• Mees­ja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad
• Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas
Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja 
aadlikke süüasjad
• Rootsi kuningas
kohtuasjad viimasena
Rootsi riigivõim ja  aadel
• Eestimaa kubermangus säilisid siinse aadli 
ja linnade eesõigused
Liivimaa kubermangus kiire rootsistamine
• Gustav II  Adolfi  surm ­ pärast seda Liivimaal 
samad õigused Eestimaa kubermanguga
• Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti 
privileegide säilitamisest
• Aadli omavalitsus ­ Landesstaatid ­ maariik
Gustav II Adolf
Reduktsioon
• 1672. aastal vastuvõetud, tuues kaasa olulise 
pöörde
• Karl XI eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade 
tagastamine
• Aadlike vastuseis tulenes nende õiguste  rikkumisest
• Ri gitulud kasvasid
• 5/6 maadest Li vimaale
• Mõisad anti rendile
• Paranesid siinsed kirku­ja haridusolud
Karl XI
Johann  Reinhold  Patkul
• Aadlipositsiooniga juht Liivimaal
• Maanõunik
• Sai  tuntuks  kohtuprotsessiga tema vendade 
vastu 
• Teendijate erit jõhkra kohtleminse pärast
• Süüdistati kuninga solvamises
• Teda mõisteti surma, kuid ta põgenes
• Patkulist sai Rootsi riigi intriigipunuja
Johann Reinhold Patkul
Bengt  Gottfried  Forselius
• 1684.a asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa 
seminar , eesti koolmeistrite ja köstrite 
ettevalmistamiseks 
• 1686.a Forseliuse aabits
• 1688.a määrati Eestimaa ja Li vimaa talurahva 
inspektoriks
• Tal oli "võim ja luba" koolide asutamiseks
• 160 noort said 4 aasta jooksul harituks
• 41 talurahva kooli olemasolu
• Koduõpetus
Talupoegade seisund
• Olukord paranes
• Sälis pärisorjus ja sunnismaisus
• Maade hindamine ja kaardistamine
• Koormised  kanti  vakuraamatusse
•  Talupoeg  võis mõisniku kohtusse kaevata
• 1645. a ­ maakorraldus, Gustav Oxesntierna
•  1668 . a ­ maapolitseikorraldus,  Clas  Tott, toonitas 
pärisorjuslikku  seisundit
• Talupojad üksnes kuninga  alamad
Talupoegade kohustused
• Teotöö( rakmetegu , jalategu,  abitegu )
• Oslemine mõisavooris
• Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti 
mõisale
• Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine
• Pidi  osalema  karude,  huntide  ajujahtidel
Aadlike iseloomustus
• Kõrk ja uhke seisuslikkus
• Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel
• Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele
• Sagedased tülid linnakodanikega
Kirjutati  rangelt  ette mida tohib kanda üks või 
teine seisus
• Aadlikke haavumine, kui alandati 
maarentniku seisukorda
Põllumajandus
• Teravilja kasvatus, sissetulek
• Rukis
• Tööloomad ­ härjad, lehmi peeti vähe 
• Põllud jagati ribadesse(talude vahel)
• Kivide  rohkus , algas talumaadel
• Külvpinna laiendamine
• Väetamine:
• Saagikuse suurenemine
• Kolmeväljasüsteem (mõisas ja  talus )
Linnaelu
• Eesti linnade kaubateedest kõrvalejäämine
• Kaubandus toimus Venemaa ja Inglismaa 
vahel
• Sadamalinnd­aktiivse majandusliktegevus
SISSE 
VÄLJA
sool
teravili
tubakas
kanep
kirjutuspaber
tökat
puuviljad
lauad
Linnaelu
• Narva 
• Tallinn säiltas oma positsioone
• Ebasoodne Tartu olukord
• Linnade iseseisvus  kadus  ­ riigivõim hakkas tegema 
ettekirjutisi
• Roosti riiki hakati nimetama "viljaaidaks"
• Majanduselu oli tähtis koht oma  alale  
spetsialiseerunud poodnikele
• Talurahvakaupmeestel laiem ostjaskond
Käsitööndus
• Tsunftikorraldus muutus rangemaks ­ luba 
ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölistele
• Väikelinnade meistrid arvati vajaduse korral 
tsunfti liikmeks
•  1675 .a Oleviste  gild  kaotati sinna kuulusid 
lihtsamate käsitööalade esindajad, kes olid 
eestlased
• Kuid jäi Kanuti gild sinna kuulusid sakslased, 
kes olid enam nõudvad käsitööalade 
esindajad
Käsitööndus
• Manufaktuurid ­ suur ettevõted
• Põhikeskus Narva
• Vaseveskid
Näljahäda
• 1695­1697. aasta näljahäda
• nn Suur nälg
• 1694.a ilmastik ebasoodne 
• Varane külm, mõnel pool ei saadud vajalikku 
seemneviljagi
•  Ikaldus  oli suur
• Talupojad surid
Näljahäda
• 1697.a kevadel leiti lume alt laibad
•  Samal ajal kui talupojad surid, veeti välja 
vilja Rootsi ja Soome
• 70 000 ­ 75 000 nälga surnute arv
Eest kirjasõna
• Piibli tõlkimine, eeldus kirjalikule  normeerimine
• 1637. a Heinrich Stahl,Tallinnas Toompeal 
õpetaja, I eesti keele grammatika
• 1686. a piiblikonverentsid Liepa mõsias 
Võnnus
• 1687. a Pilistveres, ei jõutud üksmeelsusele
• 1693. a Johan Hornung avaldas ladina keelse 
eesti keele grammatika
• Vana kirjaviis kehtis XIX sajandi keskpaigani
Heinrich Stahl
Eesti kirjasõna
•  Andreas  Virginius ja tema poeg Andrian 
tõlkisid ja toimetasid 1686. a lõunaeestikeelse 
Uus ( Vastne ) Testament
• Kirikulaulude tõlkija Martin Gil äus, "Ma tulen 
taevast ülevalt'
• Eestikeelne luule
• 1631­1710. a ilmusid vähemalt 45 eestikeelset 
raamatut, maakeeles
• 1675. a hakkas Tal innas ilmuma ajaleht 
Ordinari Freytags Post­ Zeitung
Gümnaasiumid ja Tartu ülikool
• Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner
• 1630. a loodi Tartus nn.  Akadeemiline  
gümnaasium
• 1631. a avati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasium 
ja Riias
• 1632. a 15 oktoobril pidulik Tartu Ülikooli  avamine  
( Academia  Gustaviana )
• Võisid õppida ka talupojad
• 4  teaduskonda
• Kõrgem  sisuline   haridus : usu­, õigus­ja 
arstiteaduskonnas 
Tartu Ülikool
Tartu ülikool
• Üliõpilaseks saamisel polnud vaja lõpetada 
kindlat kooli
• 14­17­aastased üliõpilased olid võrdlemisi 
tavalised
• Uute õpilaste vastuvõtmisel viidi läbi eriline 
tseremoonia
• Põhivormid  loengud  ja dispuudid
•  Stipendium
• Õppis rootslasi, soomlasi ja sakslasi 
Tartu Ülikool
• Ülikool tegutses esialgu kuni Tartus linna 
vallutamiseni Vene­Rootsi sõjas 1656. aastal 
• 1.juulil 1661. a Kärde rahu (V­R sõda)
• Sõja eest pagenenud professorid ja 
üliõpilased jätkasid Tallinnas õppetööd
• 1690. a Tartu Ülikooli taasavamine
• 1699. a kolis TÜ Pärnu
• 1710. a TÜ, Pärnu kapituleerumisega Vene 
vägede eest, lõpetas töö augustis
Põhjasõja eel
• Poola
• Taani
• Venemaa
• Venemaa ja Poola suhted head
• Rootsi li tlased Inglismaa, Pranstusmaa ja 
Saksa­Rooma Keisriri k olid seotud probleemid
•  KarlXII
• 1699. aasta sõlmisid August II Tugev, Peeter I ja 
Frederik IV li du Rootsi vastu
• Rootsil sõjaline võimsus
                 
Peeter I, August II  Tugev,
Frederik IV
Põhjasõda 1700­1721. a
• Ööl vastu 12.veebruari 1700. a, Rünnati Riia linna
• Suvel Taani väed vallutasid rootslaste valdusi 
Saksamaal
• Sügisel olid Vene väed Narva all
•  Boriss  Šermetjev tungis 5000 ratsaväelasega 
Virumaale
• Narva lahing, Rootsi10 500 vs V/m30 000
• Peeter I põgenes teadmatutel põhjustel ning jättis 
oma väed  Hertsog  de Croyle
Põhjasõda
• 1701. a lahkusid Rootsi väed Eestist
• Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel 
kaitsesid Liivimaad garnisoni­ ja väliväed
• Erastveres, Kanepi lähedal, mõisa juures 
tabas rootsalsi ootamatu rünnak
• 1702. a Valga lähedal  Hummuli  mõisa juures 
said lüüa  rootslased
• 1703. a rüüstati Järva­ ja  Viljandimaa
Põhjasõda
• 1704. a sattus rootsi laevastik Kastre juures 
venelaste seatud lõksu
• Juunis alustas Peeter I uuesti Narva pi ramist ja 
sejärel ka Tartu
• 15 000 eestlast Rootsi vägedes
• 1708. a  Vinni  mõisa väljadel, Rootsi kaotus
• Küüditamine
• Puhja köster Käsu Hans "nutulaul"
• 1709. a Poltaava lahing Ukrainas, täielik rootslaste 
väe purustamine
Põhjasõda
• 19.nov kell 2 Karl XII rünnakukäsk
• Võit rootslastel ­ talvituti Laiusel
• 1710. a Kapituleerus Riia, Kuressaare, 
Pärnu, Tallinn
• 29.sept 1710. a kirjutati alla Tallinna lähedal 
Harku mõisas kapitulatsioonile, Rootsi 
sõjavägi alistus
• Katkuepideemia 1710. a ­1711. a
• 3/4 elanikest suri vähem kui 150 000 inim.
Põhjasõda
• Valistes kaos
• Endiste sõdalaste röövsalgad
• Rahapuudus
• 1721. a Uusikaupunki rahu:
• Venemaale läks Eesti­ja Liivimaa ning 
Kagu­Soome koos Ingerimaaga
• Rootsi sai õiguse, ilma tollita, välja 
vedada 50 000  rubla  eest vilja
Kasutatud kirjandus
• Õpik Eesti ajalugu 
• Vikipeedia  (pildid)
Tänan kuulamast!

Document Outline



  • Slide 1

  • Halduskorraldus

  • Rüütelkonnad

  • Kohtuvõim

  • Rootsi riigivõim ja aadel

  • Gustav II Adolf

  • Reduktsioon

  • Karl XI

  • Johann Reinhold Patkul

  • Johann Reinhold Patkul

  • Bengt Gottfried Forselius

  • Talupoegade seisund

  • Talupoegade kohustused

  • Aadlike iseloomustus

  • Põllumajandus

  • Linnaelu

  • Linnaelu

  • Käsitööndus

  • Käsitööndus

  • Näljahäda

  • Näljahäda

  • Eest kirjasõna

  • Heinrich Stahl
Vasakule Paremale
ROOTSI AEG #1 ROOTSI AEG #2 ROOTSI AEG #3 ROOTSI AEG #4 ROOTSI AEG #5 ROOTSI AEG #6 ROOTSI AEG #7 ROOTSI AEG #8 ROOTSI AEG #9 ROOTSI AEG #10 ROOTSI AEG #11 ROOTSI AEG #12 ROOTSI AEG #13 ROOTSI AEG #14 ROOTSI AEG #15 ROOTSI AEG #16 ROOTSI AEG #17 ROOTSI AEG #18 ROOTSI AEG #19 ROOTSI AEG #20 ROOTSI AEG #21 ROOTSI AEG #22 ROOTSI AEG #23 ROOTSI AEG #24 ROOTSI AEG #25 ROOTSI AEG #26 ROOTSI AEG #27 ROOTSI AEG #28 ROOTSI AEG #29 ROOTSI AEG #30 ROOTSI AEG #31 ROOTSI AEG #32 ROOTSI AEG #33 ROOTSI AEG #34 ROOTSI AEG #35 ROOTSI AEG #36 ROOTSI AEG #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor S_o_f_1_a_ Õppematerjali autor
Esinevad kirjavead ning Põhjasõde pole sisuliselt Rootsi aeg, Puudub talurahva olkud, Luteri kirikust ning usuvastuliikumisest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Rootsi aeg

1630 ­ Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 ­ Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober ­ Avatakse Tartu Ülikool 1632 ­ Gustav II Adolfi surm 1634 ­ Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 ­ Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 ­ Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 ­ Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 ­ Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 ­ Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 ­ Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 ­ Rootsi-Vene sõja algus 1656 ­ Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 ­ Katk 1657 ­ Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 ­ Vallisaare vaherahu 1660 ­ Karl XI sai troonile 1660 ­ Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 ­ Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 ­ Karl XI alustas iseseisvat valitsemist

Ajalugu
thumbnail
24
pptx

Rootsi aeg Eestis

Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded: · Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine. · Talupoegade kuritegude uurimine. ·

Ajalugu
thumbnail
7
odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611­1632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel

Eesti ajalugu
thumbnail
13
odt

Eesti ajalugu. Rootsi aja algus kuni Põhjasõda.

Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg ­ kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 ­ 300 000 inimest *1620: 100 000 ­ 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 ­ 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Nimetu

AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga.

Kategoriseerimata
thumbnail
8
doc

Rootsi valduste kujunemine

Rootsi valduste kujunemine: Aasta Leping Maaala Märkusi 1617. a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola ­ Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi ­ Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola ­ Rootsi

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Varauusaeg konspekt 11. klass

11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 ­ Liivi sõja algus 1561 ­ Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 ­ Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 ­ Tartu ülikooli asutamine 1684 ­ Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 ­ Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 ­ Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 ­ Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa)

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti varauusaeg

juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal ­ Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed ­ mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks ­ rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ­ ümberringi tegutsesid

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun