Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu võtta. Kogukondade juhtideks olid Eestimaal talitajad ja Liivimaal vöörmündrid. Kogukonna ülesanneteks oli näiteks vaestehoolekanne. Talurahvaseisus jagunes kaheks: Mõisarahvas ja pererahvas. Pererahvas jagunes omakorda sulasteks, vabadikeks ja talunikeks. Mõisarahvas oli kõik see kes elasid mõisas või olid sellega tihedalt seotud. Talurahva koormistest oli mõisa ees endiselt teokoormis, mis jagunes nädalatööks ja abitööks. Talurahva riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. 1845. aastal toimus massiline üleminek vene õigeusku. 1849
-Koolide vähesus, polnud õpetajaid, puudus kirjandus 2)Kuidas suhtus Rootsi kuningavõim kirku muredesse? Põhjenda vastust. -Suhtus hästi, kuna see aitas kaasa rootsitamisele 3)Mida saavutas luteri kirik Eestis Rootsi aja lõpuks? Võrdle üle-eelmise küsimusega. -Hariti pastoreid, ehitati üles kirikuid, enamikul kirikiõpetajatel oli Rootsi aja lõpuks ülikooliharidus, oskasid jutlust pidada eesti keeles, koguduse majandusasjadega tegelesid vöörmündrid, kes valiti talurahva seast. Eestis sai luterlik maa. Kõik varasemad probleemid said lahendatud. 3.Millega on Eesti kultuurilukku läinud järgmised isikud? B.G. Forselius - Piiskopimõisa seminari õpetaja H.Stahl - Eesti esimene grammatika Johan Skyette- Tartu Ülikooli asutaja Adrian ja Andreas Virginius - Uus (Wastne) Testament tõlkijad 5.Seleta mõisted Konsistoorium - luterlik kirikuvalitsus
-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent Vallakohtu ülesanded Vallakohus tegeles talupoegade omavaheliste tülideküsimuste lahendamisega, võlguolevate mõisakoormiste sisse nõudmisega, üleastunute karistamisega, avaliku korra valvamisega, vallalaekate ja magasiaitade haldamisega ja andis mõisnikule loa talupoja talust välja tõstmiseks või ilma maata müümiseks · Talitaja ja vöörmündrid · Talitaja oli talupoegade seast valitud vallakogukonna juht Eestimaal ning Liivimaal oli, sama ameti peal vöörmündrid · Mõisakoormised, riiklikud ja kohalikud koormised Mõisakoormisteks olid põhiliselt teotöö, mis omakorda jagunesid nädalateoks ja hooajatööks. Teotööle lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikuteks koormistest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha
Stahl esimese eesti keelse grammatika. J. Hornung avaldas 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Need reeglid kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasajdega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Tehti kõik, mis võimalik, et muuta kirikus käik eestlasele talutavaks ja arusaadavaks. Selle poolest oli Rootsi aeg Eestile kasulik. Rootsi aja üheks julmemaks asjaks oli nõiaprotsesside läbi viimine. Nõidade jälitamise ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena. Nõidade kindlaks tegemiseks kasutati "veeproovi"
siiski justkui orjadena. Kuigi elu oli muutunud paremaks, siis näljahäda näitas missugune on tegelik suhtumine. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasajdega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Tehti kõik, mis võimalik, et muuta kirikus käik eestlasele talutavaks ja arusaadavaks. Rootsi aja üheks julmemaks asjaks oli nõiaprotsesside läbi viimine. Nõidade jälitamise ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena. Nõidade kindlaks tegemiseks kasutati "veeproovi". Oletataval nõial seoti käed ja jalad kinni ning lasti vette
Ka kirjeldatakse talupoegi matsliku alatooniga, '..kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobunud..' 2.Talurahva omavalitsus (4p) Milliseid ülesandeid pandi vallale? a) Magasivilja varumine b) Vaeste hoolekanne c) Alluda mõisniku võimule ja kooli ülalpidamine Milline oli mõisniku roll valla elus? Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine, otsuste kinnitamine, samuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Mõisnik säilitas valla üle politseivõimu. 3.Talupoja tähtsamad maksud ja kohustused 19. saj. I poolel.(3p) Milliseid kohustusi pidi talupoeg kandma: a)mõisa ees -Teotöö -Naturaalandamid -Rahamaksud (vakuraha)>raharent b)kiriku ees -Kirikumaksud(tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise) c)riigi ees -Pearaha -Nekrutiandmine (1816-29 liisutõmbamine) 4.Maarahvas jagunes 19.saj. mitmeks õigustelt ja kohustustelt erinevaks rühmaks. Millise rühma
kõrgem õppeasutus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda- filosoofia-,usu-,õigus- ja arstiteaduskond. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Tehti kõik, mis võimalik, et muuta kirikus käik eestlasele talutavaks ja arusaadavaks. Valitses eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse ,kui need kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest..Rootsi aja üheks julmemaks asjaks oli nõiaprotsesside läbi viimine. Nõidade jälitamise ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena.
-1697. aastail. Ikaldus tabas Eestit aastail 1694. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasajdega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Tehti kõik, mis võimalik, et muuta kirikus käik eestlasele talutavaks ja arusaadavaks. Rootsi aja üheks julmemaks asjaks oli nõiaprotsesside läbi viimine. Nõidade jälitamise ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena. Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega.
Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime (priinime). Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu Vallakogukond moodustus teatud hulgast talurahvast, kellel olid kollektiivsed ülesanded. Valla ülesanne oli vastutada magasivilja varumise eest ja vaeste hoolekanne. Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine ning otsuste kinnitamine, sammuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Ka säilitas mõisnik valla üle politseivõimu. 1849/1856 talurahvaseadused: vabastati talupojad tööst mõisapõllul, seati sisse raharent, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta, mõisates hakkasid tööle palgatöölised e moonakad. Talude päriseks ostmine sai ulatuslikumalt alguse 1850ndatel eriti Lõuna-Eestis. Talupoeg sai raha, kas töötades mõisa põllul, kasvatades kartulit ja tootes viina, mis oli väga tulus äri venelastega, rikkuse allikaks oli ka lina kasvatus
Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda pihtkondadeks. Sel ajal olid vaimulikeks (järjestatud madalamast kõrgema astmeni) diakon, köster, papp, piiskop, praost, preester, presbüter, ülempreester. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
1856/1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta 1863 uus passiseadus - liikumivabadus vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1868 keelati teorendi maksmine lõplikult 8. Vallakogukonna ülesanded. Vallakohtute loomine(mõisniku, peremeeste ja sulaste esindaja), magasivilja kogumine, vaestehoolekanne(algul külakorda käimine, pärast vaestemajad), valla juhtide valimine(Eestimaal talitajad, Liivimaal vöörmündrid), kohaliku kooli toetamine(remonditööd ja rahaline toetus), teede ja sildade korrashoid jne. 9. Mida ja millest toodeti Eestis 19. sajandil? villatöötlemine - kalev(tekstiil) puuvill - kedratud puuvill (venemaal riideks) paber tsement, tellis, lubi villa-, jahu- ja saeveskid masina- ja metallitööstus Mõisted 1. baltierikord - eriolukord(seadused jms.) Baltikumis 2. restitutsioon - riigistatud mõisate tagasiandmine nende omanikele 3
Abitegu kiireloomulised hooajatööd Mõisavooris Talvine mitmesaja kilomeetri pikkune kaubavedu Talurahvakaupmehed Kõige laiema ostjaskonnaga, müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllusaaduste vastu. Manufaktuurid Suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö läbi Konsistoorium Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent seisis vaimulkkonna eesotsas, volipiirid olid võrreldavad piiskopiga Vöörmündrid Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad Köstrid Kirikuõpetaja abilised, kes pidid maalapsi lugema õpetama Immatrikuleerimine Ülikooli õpingu- ehk matrikliraamatusse sissekirjutamine Rõngasrist Päikesevalguse sümbol, kujutati uhketel hauakividel Bastionid Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid. Maamiilits Põhjasõja ajal kohalikest moodustatud üksused
Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelesid vöörmündrid(maarahva hulgast valitud). Võitlus väärusuga. 17. Saj jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katolike tavadega. Väärusuga seondati 1642. Aastal suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas (Pühajõe mäss). Hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse. Rahvahariduse edendamine. Maalaste lugema õpetamisel pandi lootusi köstritele. Lugemisoskus levi vaevaliselt, sest köstreid oli väha ja nende haridus puudulik.
talumaid kui ka mõisamaid. 19.sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva omavalitsus- vallakogukond. Vallakogukonna ülesandeks oli koos mõisnikuga nimetada mõisa kontrolli all olev vallakohus; kohustus varuda magasivilja ( ehk viljavaru halvemateks aegadeks ); vaestehoolekande teostamine jne. Peale talupoegade vabastamist pärisorjusest valiti talupoegade seast kogukonna juhtideks talitajad ( Eestimaa kubermangus ) ja vöörmündrid ( Liivimaa kubermangus, igas kaks tükki ). Samal ajal säilitas 4 mõisnik kontrolli talupoegade pmavalitsuse üle kuni 1866.a. vallareformini, omades õigust talitajaid ja vöörmündreid ametisse panna ja tagandada ning säilitades politseivõimu kogukonna üle. - 1866.a. vallaseadus: A) kehtestati Aleksander II poolt. B) vallavalitsus/vallakohus vabanesid mõisniku eestkoste alt.
Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer. Lutheri kirik aitas kaasa "rootsistumisele" ja aitas vastu seista uute usuvoolude tulekule. Rootsi võimu ajal muutus lutheri usk valitsevaks usuks Eestis. Lutheri kirik Eestis, võitlus väärusuga Kiriku aineline olukord paranes: Paranes pastorite haridustase(enamus oli ülikooliharidusega) Jutlusi peeti ka eesti keeles Talurahva suhtumine kirikusse paranes Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse vöörmündrid ja see lähendas talupoegi kirikule. Kuid muinasusundist võõrandamine ei olnud kerge, seega hävitasid pastorid sõdade ajajärgul ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus suur talurahva rahutus Pühajõe mäss. Läbi hakati viima nõiaprotsesse, mille käigus pidi teada saama, kas tegemist on nõiaga või mitte; nõid tapeti(tuleriit, mõõk) Viimane selline surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699. aastal. Bengt Gottfried Forselius Sündis 1660. aasta paiku Harjumaal.
omavaheliste riiu ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate üleastumiste eest karistamisega. · Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel · 19. saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud) · Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne · Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid Talurahva koormised: · Teotöö (korraline ja hooajatöö) · Pearaha (1783.a riigile 70 kopikat iga meeshinge eest) · Nekrutiandmise kohustus · Kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiniaida ja koolide ehitamine) · Kirikumaksud Majandus 19. saj. · Alguse sai vabrikutööstus · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur (töödeldi puuvilla) · Kaubandus oli elavam sadamalinnades Tallinnas ja Pärnus · Võeti kasutusele petrooleumilamp
rahvakirjanduse väljaandmist ning kindlustas Liivimaa kiriklikku organisatsiooni. Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga. Et Rootsist kujunes peamine protestantismi tugijõud, oli luteri kirku toetamine osa Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudtvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega. Võitlus väärusuga. Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi"
rahvakirjanduse väljaandmist ning kindlustas Liivimaa kiriklikku organisatsiooni. Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga. Et Rootsist kujunes peamine protestantismi tugijõud, oli luteri kirku toetamine osa Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudtvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega. Võitlus väärusuga. Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi"
Rootsile, kes oli Kolmekümneaastases sõjas protestantliku leeri tähtsaim riik, oli luteri kiriku ülesehitamine muuhulgas ka riiklik poliitika. Eesti- ja Liivimaal pidi luteri kirik kaasa aitama ka rootsistamisele. Kirikute ülesehitamine ja pastorite harimine parandas Rootsi ajal kiriku olukorda tunduvalt. Rootsi aja lõpuks oli enamikul kirikuõpetajatel ülikooliharidus ja nad oskasid jutlust pidada eesti keeles. Koguduse majandusasjadega tegelesid vöörmündrid, kes valiti talurahva seast. Kokkuvõttes lähenesid talupojad kirikule taas. Rootsi ajal sai Eestist luterlik maa. 1645-Brömsebro rahu Järjekordses sõjas Taaniga aastatel 1643-1645 sai Rootsi võidu ning kaotaja pidi Lõuna- Rootsis tollasel Taani-Rootsi piiril asunud Brömsebros sõlmitud rahu tingimuste järgi loovutama Rootsile muuhulgas ka Saaremaa. Eestis algas Rootsi aeg. 1656-Rootsi-Vene sõda
vastu. Rakmetegu, jalategu-talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis kujunes rakmeteoks ( teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga) ja jalateoks(teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline). Konsistoorium-Liivimaal loodud luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal. Kindralsuperintendent-Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal. Vöörmönder-koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Nõiaprotsess-protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel; just nüüd hakati üle kogu maa viima läbi nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Forseliuse seminar-1684. Aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seimar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks.
Tuntuim kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes arendas kooliharidust , andis välja rahvakirjandust ja kindlustas Liivimaa kiriku organisatsiooniliselt. Luterlusega kaasnes eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Eeskätt takistati pietismi levikut. Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Talurahva suhtumine kirikussde muutus paremaks. Võitlus vääraga: Rootslased pidasid rahva uskumusi ebausuks ja hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonnas Osula Pühajõe mäss, mis puhkes selle tõttu, et Vühandu jõele lasi kohalik mõisnik vesiveski ehitada, mistõttu maad tabanud viljaikaldus ning talupojad hävitasid vesiveski. Seda seostati ebausuga Jumalasse. Hakati läbi viima nõiaprotsesse
Näiteks pietismile, mis levis siia Saksamaalt. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Kiriku taastamisele aitas kaasa ka kannatanud kirikuhoonete taastamine ja uute rajamine. Paranes ka pastorite haridustase. Rootsi aja lõpuks oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega ja olid võimelised pidama jutlusi eesti keeles. Kõik see tõi kiriku lähemale ka talupojale. Koguduse majandusasjadega tegeles maarahva hulgast valitud vöörmündrid, kes valiti maarahva seast. Võitlus väärusuga: 17. sajandil oli luteri usk veel üsna tundmatu eestlastele. Ka juba keskajal segunes eestlaste muinasusundid katoliiklike tavadega. Kuna taolist rahva uskumisi peeti ebausuks hävitati mitmed ohverdamispaiku. Väärusuga seostati ka 1642. aastal talurahva rahutusi, mis leidsid aset Urvaste kihelkonnas Osulas. Seda sündmust on nimetatud ka Pühajärve mässuks. Võhandu jõela lasi kohalik mõisnik ehitada vesiveski
Shire – normannide vallutuse järel kasutusel ka sünonüüm county. Prantsusekeelselt shire – comte (krahvkond). Shire = krahvkond, maakond, ringkond. Kirjanduses põhiliselt shire, uusajal county. Tänapäeval 34 county’t, 48 tseremoniaalset county’t (lordleitnant). County jaguneb omakorda hundred’ks (sajaskond). County piirid püsivad, hundred piirid on ebastabiilsed. Kihelkonnad (parish), kiriku eestseisus (vestrymen) ja vöörmündrid (churchwarden). PARISH – kihelkond, kirikuringkond. 1 kirik ja preester ning selle kiriku alla kuuluv ala. Piirid jäid püsima ka 19.sajandil, umbes 9000. Eestseisus (vestrymen) kogus raha (jõukamad taluperemehed). Pidid hoolitsema teede korrashoiu eest. Vöörmündrid - kiriku maksude kogumine ja heakorrafunktisoonidega – vaestehoolekanne. KOHTUKORRALDUS Normanni võimu ja kontrolli kehtestamine üle maa. Šerif kuninga ametnikuna, tema funktsioonid ja tähtsuse langus
Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Märgatavalt paranes pastorite haridustase. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Piiskopimõisa seminar 1684- loodi eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks
kõige varasem teade siinsest laste õpetamisest. 18 Ajajärgul 1727 - 1736 on Varal üldse koolis käinud 78 last. Talupojad kaebasid, et nad riiete ja toidu puuduse tõttu ei suuda lapsi kooli saata. 19 Õppetöö toimus mardipäevast lihavõtteni. Peale lugemise õpetati ka laulmist ja katekismust, raamatutega varustas mõis. 23. mail 1786. aastal olevat kutsutud Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, vöörmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kõigi kihelkonna koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega
Gottfried Forseliuse juhitud seminari ellukutsujaks. Rootsi aja lõpuks oli kogu Lõuna- Eesti rahvakoolidega kaetud ning talurahva lugemisoskus tähelepandavalt kõrge (Laur, 2003). Koos rahvahariduse edendamisega paranes suhe rahva ja kiriku vahel. Pastorid olid Rootsi aja lõpuks ülikooliharidusega ning pidid oskama eesti keelt. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse talurahva hulgast pärit vöörmündrid. Teada on iseseisvalt jutlustavaid talupoegi, samuti köstreid, teiste hulgas kirjamehena tuntuks saanud Käsu Hans Puhjas. 17. sajandi lõpp tõi kaasa ühe suurima siinseid alasid kunagi tabanud näljahäda, mille ohvriks langes Eestis arvatavasti 70-75 tuhat inimest ehk ligi viiendik tollasest elanikkonnast. Selles õnnetuses tuli ilmsiks reduktsiooni teine, talurahva seisukohalt negatiivsem külg. Koos vabanemisega isiklikust sõltuvusest jäid talupojad ilma ka
Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Märgatavalt paranes pastorite haridustase. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Piiskopimõisa seminar 1684- loodi eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks
omavaheliste riiu- ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate üleastumiste eest karistamisega Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel 19. sajandi alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud) Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid · 1849. (Liivimaa) JA 1856. (Eesti) AASTA TALURAHVASEADUSED: Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul Talu majapidamine oli peremehe enda otsustada Määras üksikasjalikult kindlaks talude päriseksostmise Nõuti edasi mõisategu · MAHTRA SÕDA: 19. sajandil jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa nii majanduslikus kui sotsiaalses arengus Lõuna- Eestist maha 15 20 aasta võrra Pärast 1856
sisekolonisatsiooni tagajärjel tekkisid keskaegsel Liivimaal üksjalad (väiketalunikud). Enamasti maatud käsitöölised, sulased/tüdrukud, kellel oli kasutada veerandi kuni poole adramaa talu ja kes tegid mõisatööd ühe jalapäeva nädalas. Mainitakse Harjumaal 1435 aastal, Saaremaal 1453 aastal. Nende arv kahanes aja jooksul, eriti 16 sajandist alates. Saaremaal leidus neid veel ka 18 sajandil. Vöörmünder Kogudusel ja kirikul olid peale preestri veel eestseisjad ja vöörmündrid, keda on mainitud juba 13 sajandi lõpul. Need olid rahvuselt sakslased, kas kohaliku vasalli esindajad või mõisnikud, kuid nende hulgas mainitakse ka eestlasi (Keilas 1496 aastal). Vöörmündri ülesandeks oli igal pühapäeval kirikus käia ja täita pastorihärra korraldusi (nõuda sisse õpetaja maksuvili, tuua kohale kirikumõisa saadetud teopäevilised), omas eraldi pinki kirikus, vabastatud kirikuandamitest, sai pärast surma tasuta matuse, valvas rahva kõlbelise elu üle.
Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis, koos hävinenud kirikute taastamise ja uute rajamisega lahenes kiriku aineline olukord, märgatavalt paranes pastorite haridustase: Rootsi aja lõpuks oli kirikuõpetajate valdav enamus ülikooli haridusega ning võimelised pidama jutlusi ka eesti keeles senisest soodsamaks muutus talurahva suhtumine kirikusse, koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid (taluperemees), mis lähendas talupoegi kirikule Võitlus väärusuga: 17. sajandil jäi luteri usk veel paljuski eestlastele võõraks, keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, mille võõrutamine polnud luteri pastoritel kuigi kerge ülesanne väärusuga seondati 1642. a suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas, mis on tuntud Pühajõe mässu nime all
astuvad (õigeusku) tasuta maad. Enamus usuvahetajatest läksid Peterburi piirkonda, Abhaasiasse, Siberisse, Grimmi. Kõige aktiivsem oli usuvahetus liikumine Saaremaal, kõige passiivsem Võrumaal. Prohvet Maltsvet (kodaniku nimega Juhan Leinberg) - õhutas oma usulahu liikmeid väljarändama. Esimesed said karistada. hilisemad minejad läksid Peterburi ümbrusse, kaukaasiasse, siberisse ja kaugitta (mõningad ka ameerikasse). Kiriku koguduste juhtideks olid eestis talitajad, liivimaal vöörmündrid. 21 Taludes jagunesid inimesed: pererahvas, sulased, teenijad, vabadikud, popsid, saunikud. Taludel olid ka riiklikud kohustused: pearahamaks 1783. aastast alates. nekrutiks andmine 1796. aastast. Nekrutiks ei võetud kooliõpetajaid. sõja ajal majutamis ja küüdiandmise kohustus. MUUDATUSED MAJANDUSES. 1840ndatel hakati kasvatama kartulit ja lina.
karistasid üleastumiste eest. 1820 hakati vallakohtuid nim kogukonnakohtuteks. Ühisvastutus oli magasivilja varumise eest- tuli ehitada magasiait- mõsnikul ainult järelvalveõigus. Kogukond pidi muretsema ka vaestehoolekande eest.- saadeti külakorda hiljem ehtitati vaestemaju. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast eestimaa talitaja koos abimeestega ja liivimaal vöörmündrid. Need ametimehes kinntiasid ametisse mõisnike õigusega neid ka tagandada. Mõisnik säilitas kogukonna üle ka politseivõimu, aadli kontrolli alt vabaneisd talupojad alles 1866a vallareformiga. Talurahva koosseis. 19saj sai talurahvast mõisa ja külarahvas kellest kesknekoht oli pererahval kes kandsid koormisi. Lapsed töötasid koos sularahvaga mõisapõldudel tehes teotööd.
puhkpillikoorid. Võimalik, et siit sai ka Jannsen mõtte korraldada suurem ühislaulmine, kutsuda kokku kõigi maakondade esindajad ja võimalikult palju koore. Koorimuusika mitmel pool meie kihelkondades oli üsna hästi arenenud (tänu hernhuutlaste tegevusele, kes koore olid loonud ja koorilaulu ja puhkpillimängu propageerinud). Koorid on tihedalt seotud kohalike haridusoludega paljude kooride eesotsas on kohalikud koolmeistrid, köstrid või vöörmündrid. Laulurepertuaar oli seega täiesti olemas. Esimesed laulud olid üle võetud saksa kultuurist ja mugandatud eestlaste jaoks. Kirikulaulud oli üks osa reperuaarist, samuti saksakeelsed rahvalaulukesed. Jannsen leidis esialgu baltisaksa ringkondades suure toetuse, et eesti koorid tulevad kokku. Jannsen moodustas pidukomitee, kes laulupidu ette pidi valmistama. Paljude rahvuslike tegelaste kõrval võtab ta sinna mitmeid baltisaksa
annaabi.ee 
