.. käsitöös säilis tsunftikord takistati eestlaste käsitöö-alast tegevust kaotati Oleviste gild .. talurahva eluolus 1645 pärisorjuse kehtestamisega suurenesid talupoegade koormised, teotöö kuni 6 päeva, kadus rahaline rent reduktsiooniga paranes talurahva olukord riigimõisades talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule koormised vastavalt talu suurusele vakuraamatud, kus kirjas talupoegade kohustused talupoegadel õigus kaevata mõisnik kohtusse .. aadelkonnas privileegid säilisid maa läänistati erakätesse tugev saksa aadli võim reduktsiooniga võim vähenes .. religioonis luterluse kinnistamine 17. saj jooksul kirikuvalitsuse e konsistooriumi loomine, Eestis juhtis piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent
Rootsi aeg algas 1629 ja lõppes 1699. Sellel ajavahemikul jõudis valitseda 5 kuningat Gustav II Adolf 1611-1632, Kuninganna Kristiina 1632-1654, Karl X Gustav 1654-1660, Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima. Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis. Rootsi ajal asustati ka TÜ ja hakkati ka ehitama linnakoole ja talurahvakoole. Eestimaa saamine Rootsi kuninga valduseks oli üks tähtsamaid reforme. Kuigi võeti kasutusele näiteks vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli
1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid (vähemalt talurahva seisukohalt) reforme, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid
ksittoodangust. 1645.a. fikseeriti talupoegade prisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmramine sltus misniku suvast. Rootsi vimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti igus ja vimalus kaevata misarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvi kuningale endale. Talupojad vabastati prisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kik talupoegade kohustused misa vastu. Nende tpne nitamine piiras misavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kui Eestimaa oli tielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, ks thtsamaid (vhemalt talurahva seisukohalt) reforme, mida lbi viidi, seisnes selles, et prisorjus kehtestati nd juriidiliselt. See thendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nd misniku omand. Kuigi veti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kik talupoja kohustused misa
üks vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks saatis Rootsi kuningas laiali maanõunike kolleegiumi Liivimaal ning sellega oli murtud aadlivõimu selgroog Liivimaal. Talurahva olukord Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt "kuningate alamateks" Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest Põhjalik maade hindamine, kaardistamine, selle tarbeks võeti mõisates kasutusele vakuraamatud koormised täpselt kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust talupoegadel võimalus kaevata mõisarentnike peale . Võimukorraldus (1629-1699) Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest
ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist, kuid Karl XI valitsusajal toimus veel mitmesuguseid reforme. Näiteks võib välja tuua koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja esimesed talurahvakoolid. Tähtsündmuseks võib pidada ka Tartu Ülikooli asutamist 1632. aastal. Talurahva elu muutus drastiliselt, mõisate reduktsiooni käigus vabastati nad pärisorjusest, maad hakati hindama, kaardistama ja selleks võeti kasutusele vakuraamatud. Talupoegadel tekkis võimalus kaebada mõisarentnike peale, koormised pandi täpselt kirja ja sõltuvus mõisnikest vähenes. Katk ja suur nälg mõjusid Eestile laastavalt. 1665-1690 aastatel levinud katk hävitas suure osa Eesti rahvastikust ja sel ajal ei toimunud õppetööd isegi mitte Tartu Ülikoolis. Suur Nälg (1695-1697) on teadaolevalt kõige laastavam näljahäda Eestis. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi
alguses oli järjekordne ikaldus ja katkuepideemia. 1712 elas Eestis ainult 150 000–170 000 inimest. Seega oli ajavahemik 1200–1712 Eesti ala rahvastiku jaoks ebasoodne. Talurahva kohustused: Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Talurahva õigused:
Lääne-, Harju-,Järva- ja Virumaa 15. Tähtsaim sisseveo kaup. Sool 16. Mis on bastion? Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused 17. Kes etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel? Johan Skytte 18. Millised teaduskonnad tegutsesid Tartu ülikoolis? Filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond 19. Kes kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisürikule? Gustav II Adolf 20. Mida kujutasid endast vakuraamatud? Sisaldasid talupoegade kohustusi mõisale, riigile ja kirikule, seniseid võlgu, mõisa teenijate arvu, loomade hulka, kasutatavad mõõdud ja kaalud. 21. Valitsev elamutüüp talurahval. Rehielamu 22. Teotöö 2 tähtsamat liiki. Rakmetegu ja jalategu 23. Suur Näljahäda (piirdaatumid). 1695 1697 .a. 24. Millal algas Põhjasõda (kuupäev, kuu, aasta)? 12.veeb.1700 .a. 25. Missugune nakkushaigus levis Põhjasõja ajal Eestisse? Katk 26
Teise järgi 1721, kui oli Põhjasõja lõpp ning sõlmiti Uusikaupunki leping. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad- Rootsi, Poola, Venemaa. Peale nende võimude olid siin ka Saksa ja Taani esindajad. Talurahva kohustusteks olid teotöö, teokoormised, riigimaksude maksmised jne. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Talurahva õigusteks oli kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi
Üsna sageli, kui meenutatakse Eesti ajalugu, räägitakse ka ´´vanast heast rootsiajast ´´ . See aeg oli kindlasti mõnevõrra parem kui Saksa aeg ja rootsi ajale järgnenud Vene aeg. Kuid kas see tõesti oligi nii hea ? Siis, kui Eesti oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks olulisem läbiviidud reform seisnes selles, et pärisorjus kehtestati juriidiliselt . Talupoeg ning tema lapsed olid mõisniku omand . Kuigi võeti kasutusele ka nn. Vakuraamatud, mis sisaldasid kõiki talupoja õigusi mõisa vastu, siis mõisnikud ei pidanud nendest alati kinni ning tõlgendasid neid kirjutatud õigusi nii nagu neile endale kasulik oli. Talupojal oli isegi õigus oma mõisnikku kohtusse kaevata, aga muidugi ei jäänud õiglus peale, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kohe kindlasti rohkem . Selline olukord ei ole kuigi positiivne talupoegade jaoks . Olukord ei halvenenud ainult talopoegade jaoks. Muudatused tulid ka linnadesse. Linnad
Rootsi aeg Eestis. Seda ajaperioodi Eestis meenutatakse kui ,,vanat head Rootsi aega". Kas see oli tõesti meie põlisrahvale nii hea kui sellest räägitakse? Kui Rootsi sai Eestimaa täielikult enda valduseks, siis tehti üks talupoegadele tähtis muudatus: kõik pärisorjusega seonduv pandi kirja. Nüüd olid kõik talupojad koos oma peredega täielikult mõisniku omandid. Seadusega tulid kasutusele ka vakuraamatud, kus olid kirjas talupoegade kohustused mõisa vastu, aga mõisnikud ei pidanud alati nendest reeglitest kinni. Nemad lugesid kirjapandut nii nagu neil endal kasulik oli. Selle vastu oli talupojal õigus kaevata mõisnik kohtusse, aga enamasti võitis siiski peremees, kellel oli kordades rohkem raha. Rootsi aeg algas ja lõppes karmide sõdadega, kus said kannatada enamasti eestlased. Juba kaua aega on olnud nii, et kui on sõda tuleb, siis tulevad ka muud probleemid. Näiteks
a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl 11 ajal • Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud • Liivimaal kujunes aadli opositsioon(vastuseis), juhiks J.R.von Patkul • Tulemused: 1) Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal 1/2 , Saaremaal 1/4 2) Rootsi riigi sissetulekute suurenemine 3) Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu eriti Liivimaal 4) Talupoegade jaoks vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. ➔ Mõis ja talu Rootsi ajal: 1) Rüütlimõis- mõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele (ei maksnud makse) • Kroonumõis e riigimõisad- mõis, mida renditi välja pikemaks või lühemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat.
Kas Rootsi aega võib pidada vanaks heaks ajaks? Rootsi aeg algas aastal 1629 ja kestis aastani 1699, selle perioodi jooksul kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Nende 70 aasta jooksul viidi läbi palju reforme ja need tõid kaasa elanikele muutusi, mida võib pidada nii headeks või halbadeks. Suurim negatiivne muutus Rootsi ajal oli kindlasti pärisorjuse kehtestamine Põhja- Eestis aastal 1645. Sellega kasvasid talupoegade koormised ja mõisnikele ei kehtestatud mingeid reegleid, millega kindlaks määrata talupoja töökoormust. Siiski viidi läbi reduktsioon, tänu millele vabastati riigitalupojad pärisorjusest, kuigi suur osa talupeogi ei vabanenud. Kehtestati talupoegadele ka õigus oma mõisniku peale kaevata ja sisse seati vakuraamatud, kuhu sisse märgiti kõik talupoja koormised. Sellega anti talupoegadele palju vabadust juurde ja piirati mõisnike võimu nende üle. Kahjuks halven...
valitsesid kolme erineva riigi kuningad. See periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid reforme, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Kuigi haridusolud paranesid Rootsi ajal takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Tänu Rootsi ajale paranesid Eestis haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks
Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid ka mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Võib väita, et Rootsi aeg mõjus Eesti aladele neutraalselt, ei toimunud midagi väga halba ega ka midagi erakordselt head. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti Põhja- Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. 1680. aasta reduktsiooniga parandati talupoegade olukorda mõnevõrra. Seati sisse ka vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised. Talupoegade kahjuks tõlgendasid mõisnikud tihti vakuraamatutes kirjutatut oma kasuks. Esimest korda oli talupoegadel võimalus mõisnike peale ka kaevata, mida alguses agaralt tehtigi. Hiljem hakkasid mõisnikud endale lihtsalt õigust "ostma" ja kahjuks usuti tihti rohkem ka mõisnikku kui talupoega. Üldiselt saab öelda, et enamike talupoegade olukord Rootsi ajal paremuse poole ei liikunud.
43Mis olid Liivi sõja põhjused? *Killustatud ja sisevastuolude käes vaenlev VanaLiivi Orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak *Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubaliinide vastu *Venemaa poolt välja mõeldud „Tartumaks“ 43Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Venemaal oli hea aeg kuna oli lõpetanud sõjad teiste riikidega kuna Liivimaa ei olnud suuteline vastu võitlema. Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos Gotthard Kettler – Liivi Ordumeister Hertsog Magnus- Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse, juhtis eestis vene vägesi, kuid ei suutnud vallutada Tallinnat. 44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti? Rootsi;Taani;Venemaa;Poola. Rzeczpospolita- Mõlema rahva vabariik Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Ad...
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...
ajalugu“ (M.Laidre, lk. 960). Ajaloolisest perspektiivist on seega kindlasti tegemist Rootsi aja romantilise idealiseerimisega. Seega „vana hea Rootsi aeg“ on müüt, mille on välja mõelnud ajaloolased, et vastandada end Venemaaga. Väga hea näide on: „ Nostalgilist aurat, mis eestlase teadvuses kuldse pilvena ümbritseb Rootsi aega, ei ole suutnud hajutada ka kõige vingemad ajalootuuled. Tartu ülikooli akadeemiline hiilgus, maarahva üle kaitsvate tiibadena laotunud rootsi vakuraamatud, kirjatarkust õppinud eesti talulapsed Stockholmis Rootsi kuninga palge ees-need on märksõnad, mis seda aega ilmestavate tähistena hakkavad eestlasele terenduma juba KOOLIPINGIS. Sellele aurale lisab sära veel teadmine, et oleme olnud ühe vägeva Põhjamaa riigi alamad selle hiigelaegadel, siis kui Rootsi relvade võitmatust oli sunnitud tunnistama kõik teda ümbritsenud riigid, kaasa arvatud meie suur ja ISUKAS idanaaber.“ (E.Öpik, lk.385).
Põhjus riigi sissetulekute vähenemine. 1680 a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl XI ajal Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud. Liivimaal kujunes opositsioon ehk vastuseis, juhiks J.R. von Patkul mitte loobuda oma mõisatest. Tulemused: Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal ½ , Saaremaal ¼ Rootsi riigi sissetulekute suurenemine Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu, eriti Liivimaal Talupoegadele vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. 5) Kohtukorraldus: Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19.sajandini. Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang 1.ASTE Adrakohus pagenud Sillakohus talupoegade tagasitoomine, väiksemad kuriteod. 2
Arutlus Talupoegade olukord Rootsi ja Vene ajal Pärast Põhjasõda, mis toimus aastast 1700 kuni aastani 1721, läksid Eesti valdused, mis varem olid kuulunud Rootsile, Venemaa impeeriumi koosseisu. Seoses sellega toimusid mitmed muutused talurahva olukorras. Kõigepelat toimusid muudatused talurahva õiguslikus seisundis. Rootsi ajal oli talurahvas küll ametlikult pärisori, kuid redutseeritud ehk riigistatud mõisates oli ta juba vaba, ning talupoja olukord seega parem. Vene ajal toimus mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii ju...
Ida-Eestisse tuli hulgaliselt venelasi. Suurt osa etendasis soomlased. Valga ümbrusesse kolis rohkelt lätlasi.86 Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Säilitati sunnismaisus ja kehtestati pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale. Sellega kaasnes maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoja kohustused. Koormised fikseeriti täpselt, mis piiras talupoegade kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57 Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist. Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama
(läänistatud) kinnisvara. Liivimaa kuningriik Eestis aastatel 15701577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik Eestimaa hertsogkond Viru, Järva, Harju, Lääne maakond Liivimaa hertsogkond haldusterritoorium 16. 17. sajandil LõunaEesti, PõhjaLäti Reduktsioon aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine Vakuraamat talude ja nende koormiste nimistu. märgiti talupoegade võlad, koormised. Reduktsiooni ajal seati taasriigistatud mõisates sisse vakuraamatud ühtlustatud koormistega, mida mõisarentnikud oma suval suurendada ei tohtinud. Maarevisjon mõõtmine, kaardistamine, hindamine, arvele võtmine Rüütlimõis eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Kroonumõis ehk riigimõis oli riigiomandisse kuulunud mõis Pastoraat kirikuõpetaja ehk pastori elu ja ametihoone Rakmetegu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga.
kellele õnnestus põgeneda välismaale ning kellest sai Põhjamaa eel intriigide korraldaja Rootsi vastu Maapäevade tegevus allutati kindralkuberneri kontrollile Talurahva olukord 1645 kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega) Liivimaal määrat siinakohtunike asemele kreisifoogtid Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud Põllumajandus 17.sajandil mõisaid üle 1000 Suur rõhk teraviljakasvatusel (eriti rukis) Tööloomadest esikohal oli härjad Probleem kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad Talupoegade kohustused jaotati kaheks
Rootsi aeg on ajavahemik Eesti ajaloos, mille kestel kuulus Rootsile suur osa Eesti territooriumist. See kestis algas aastal 1561 ja lõppes kas aastal 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla või 1721, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega lõppes Põhjasõda. Rootsi võim suurendas talupoegade kohustused nagu teoorjus ja talupoeg pidi andma mõisale osa oma viljasaagist ning maksma riigimakse. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade koormised. 1645. aastal fikseeriti sunnismaisus sellega ka pärisorjus Põhja- Eestis. 1696 aastal, aga kõik muutus tänu Liivimaa majandusreglement. Sellega keelati talupoegade karistamine mõisates, fikseeriti koormised, talupojad said talude päritava kasutamisõigus. Sellega oli talupoeg jälle vaba. Rootsi aja algus oli Eesti talupojale väga karm, kuid see lõppes leebelt. Minu arvates oli rootsi aeg talupojale raske aga lõppes kergelt.
pärisorjastada, kuid hiljem tuli ka uustulnukail hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Välismaalaste sissetuleku tõttu elas Rootsi aja lõpuks Eestis rohkem inmesi kui enne ja rahvaarv kasvas. Katk ja Vene-Rootsi sõda pidurdasid seda tublisti, kuid 17.saj lõpuks arvatakse Eestis olevat olnud üle 350 000 inimese. Positiivne oli, et Rootsi ajal reduktsioon ehk aadlile läänistatud mõisate taasriigistamine vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Kasutusel olid vakuraamatud, mis ühtlustasid sinna kirja pandud talupoegade koormisi ja välistasid maksude meelevaldseid tõstmisi. Algul oli talupoegadel isegi õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike- ja valitsejate peale, kuid hiljem see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Kõige rohkem teatakse ,,vana head Rootsi aega" sellepärast, et loodi Eesti rahva jaoks olulisi õppeasutusi ja paranesid ka siinsed kirikuolud. Kabelites ja kirikutes hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi
Muinasaeg 1. Ajajoon- Pulli asula-8700ekr Kunda Lammasmägi- Pronksiaeg (1800-500ekr) Rauaaeg (500ekr-1200pkr) Keskaeg (1200- 1500pkr) Uusaeg(1500-1914/1918) Lähiajalugu (1918 või 1944/1945-1991) 2. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luus...
Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Ma arvan, et Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Siis tehti reduktsioon ehk aadli maade riigistamine. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius. 1684. asutati
Mis olid Liivi sõja põhjused?Venemaa huvi eesti sadamate ja kauba linnade vastu. Venemaa poolt välja mõeldud tartu maks. Liiviorduriigi osalemine Vene- vastases majandusembaras. Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Arutle.kohati heaks sest see pani aluse eestlaste vaimu kujundanud luterluse võidukäigule,rahvahariduse ja eesti kirjakeele arengule ,majanduse ja sotsiaalse olukorra vähenemine.rahvahariduse ja eesti kirjakeele arengule,majanduse ja sotsiaalse olukorra vähenemine. Ivan IV Julm? Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks. Julmemaid valitsejaid ajaloos Hertsog Magnus?Teda on sageli peetud 16. sajandi Liivimaa suurimaks aferistiks, kuna ta püüdis väga erinevate vahenditega saavutada võimalikult suurt võimu Rzeczpospolita? Tähendas poola respublikat(riik) Opritsnina? oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvür...
suvast.1668.a. avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitsei korralduse, mis samuti toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse ka vakuraamatud, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi talupoegade suhtes. Esimest korda oli talupoegadel õigus mõisnike peale kaevata ja kohtus oma õiguste eest seista. Tihti usuti aga rohkem mõisnikke kui talupoegi. Talupoegade olukord muutus paremuse suunas ning tänu sellele on ,,vanast heast Rootsi ajast" ainult head mälestused. Kõikide sõdade ja vaidlemiste tulemused panevad mind mõtlema, miks peetakse Rootsi aega heaks? 17
Ning õppetöö oli loengute ja dispuntidena, mis võisid välja näha kui väitlused. Veel üheks heaks muutuseks oli reduktsioon. Reduktsioon muutis paljuski talurahva olukorda: pärisorjusest vabanemine, väiksemad koormised, õigus kaevata mõisnike ja mõisavalitsejate peale ning ka maksusüsteemi muutumine. Nüüdsest võis iga talu teha teopäevi oma võimetekohaselt. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Samuti eksisteeris ka vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoja kohustused ja tehtud tööd enam ei saanud mõisnik alluvat petta! Loomulikult polnud puudust ka halbadest asjadest. Näiteks täielik maausuliste ja muude nn ,,eriliste'' inimeste väljatõrjumine. Nimelt kui sa korjasid rohttaimi raviks, ei käinud kirikus palvetel, või hoidsin üleüldse teistest eemale, pidas valitsus sind nõiaks. Nõiad aga tapeti. Kuid enne läbiti väikene test, et väljauurida kas tegemist on tõesti maagiga
4. Eesti ala Rootsi ajal •Eesti ala minek Rootsi võimu alla - Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel - Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel - Oliva rahu Poolaga •1680 alustas Karl XI reduktsiooniga - mõisamaade taasriigistamine • Talupoja elu Enne redukstiooni: Pärast redukstiooni: • Pärisorjus • Osa talupoegi kroonumaadel •Sunnismaisus säilib • Eramõisades vakuraamatud •Koormised kasvavad • Kaebeõigus mõisniku peale •Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng - Oln, Narva, Tartu, Pärnu, Kuressaare – linnaõigusega linnad – teiste taandareng - Tallinn, Narva – laolinnad – teiste taandareng - Narva arendamine •Kaubandus - sissevedu, nt sool, heeringas jt. - väljavedu, nt vili, liha jt. - talurahvakaubandus - mõisnikel keeld talupoegade kaupu linna viia •Käsitöö
talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeris Eesti kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjuse PõhjaEestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda
Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt. Võib väita, et reduktsiion vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse vakuraamatud, mille tõttu mõisavalitsejate kuritarvitused olid piiratumad. Talurahvakultuur sõilitas oma ilme ja muutus aeglaselt. Hakati pruukima ohtralt õlut ja viina ning nende turustamisekas rajati ohtralt kõrtse. Ka tubakas hakkas meil levima, kuigi polnud veel eriti populaarne. Ralurahva riietus kujunes mitmete moevoogude sissetulekuga. Nende mõjud on näiteks piki-triibuline seelik, naiste pottmüts, plisseeritud seelik. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill
mil lõppes Põhjasõda ja sõlmiti Uusikaupunki rahu. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kelle mõisadel ei olnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisnike peale, kuid ei jäänud võitjaks õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kindlasti rohkem. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa. Halb oli
elasid väikestes linnades. Lisaks migratsioonile kasvas sündimus ja pikenes eluiga. Keskmine eluiga oli umbes 40 aastat. 18. saj alguseks oli Eesti rahvaarv kasvanud umbes 400 000 ning elu muutus tasapisi paremaks. Hakatakse rääkima moest. Algab ka kartuli levik. Fakte Rootsi aja kohta 1645 dokumenteeriti talupoegade pärisorjuslik seisund 1668 kinnitati seda veelkord toimus ka mõisade redutseerimine Talupojad: 1) mõisatalupojad 2) eratalupojad Riigi mõistes seati sisse vakuraamatud, kus olid kirjas talupoegade kohustused ja neid ei tohtinud muuta. Esimest korda seati sisse ka nö. Politseiametnikud, keda nimetati kreisifoogtideks. Eesti ala kandis Rootsi kuningriigis tinglikku nime. Rootsi Kunngriigi viljaait.Talupoja koormised olid sellised, et ta sai ka ise hakkama. Tööstuse areng, esimesed manufaktuurid, kus oli ka mehaniseeritud lubja ja tellise tööstus. Esimene uus ettevõte oli klaasikoda. (esimene Hiiumaa Hüti klaasikoda, tehti pudeleid, klaase ning
Reduktsiooni hakkas läbi viima Liivimaa kindralkuberner Jakob Johann Hastfer. Rootsi vastast opositsiooni hakkas juhtima Johann Reinhold v. Patkul. 1694. anti Patkul ja Liivi aadli juhid kohtu alla.Süüdistati kuninga solvanmises. Patkul põgenes enne kohtuotsust välismaale. Reduktsioon viidi läbi ja enamik adramaid läks kuningale. Tähtsaim tulemus oli riigi sissetulekute suurenemine rendi läbi. Et mitte kurnata ära talupoegi ja sellega laastada riigile kuuluvaid mõisu seati sisse vakuraamatud. Talupoegadele anti õigus mõisniku peale kaevata. Kaubandus Väliskaubanduse sõlmedeks olid Tallinn ja Narva. Välja veeti vilja (85 % Tallinast veetavast kaubast) ja lina ning kanep (Narva kaudu). Veeti ka tökatit, planke, mastipuid vene kaupadest loomanahku. Sisse veeti soola, kalevit, siidi ja muud riiet, Rootsist rauda, Hollandist vasest ja messingist esemeid. Inglismaalt tina ja seatina. Veine ja vürtse. Poekaubanduses oli suur tähtsus talurahvakaupmeestel
1. Mis olid Liivi sõja põhjused? · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 3. Ivan IV Julm - (1533-1584) esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks - üks julmemaid valitsejaid ajaloos. Hertsog Magnus - Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise. Rzeczpospolita - Kuningas Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Opritsnina - oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoor...
aastal ja see tekitas baltisakslastes tugevat vastuseisu. Mõisnikest said peale reduktsiooni vaid maade rentnikud ning nüüdsest tuli osa tulust Rootsi riigile maksta. Reduktsiooni tulemusena paranes Rootsi majanduslik seis ja Eesti talupoegade olukord. Talupojad olid kuninga alamad ning mõisnike võim nende üle vähenes (ei tohtinud enam osta, müüa, vahetada), enam ei rakendatud ka kodukariõigust ning maade hindamise tulemusena kooskõlastati koormised maa viljakusega. Kasutusele tulid vakuraamatud, milles olid selgelt kirjas talupoegade kohustused, mõisnikul polnud võimalik neid muuta. Talupoegade üle mõistsid kohut Rootsi riigi poolt määratud kreisfoogtid ning tekkis võimalus mõisnike peale kaevata. Rootsi ajal laastas Eesti alasid kohutav näljahäda, mis sai endale nimetuse Suur nälg. Ikaldus tabas Eestit mitmel järjestikusel aastal 1695-1697. viljakasvamiseks oli ilm äärmiselt ebasoodne ning suvised vihmad panid piiri heinateole. Nälja ajal sõid inimesed kõike, mis
Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused toimusid ka vaimuelus, Rootsi riik hakkas tutvustama aktiivselt Luterluse põhitõdesid, Tartusse asutati Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1680. aasta reduktsiooniga talupoegade olukord parandati mõnevõrra. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Nüüd tekkis talupoegadel õigus kaevata mõisniku peale, mida alguses agaralt tehtigi, kuid mõisnik hakkas oma õigust ,,ostma". Talupoeg pidi tasuta mõisas töötama teatud arv päevi nädalas. Teotöö ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul, said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid
Eesti talupoegade pärisorjus sai alguse orduaja lõppedes peale muistset vabadussõda, kui Eesti oli jaotatud nelja võimu vahel, see tähendab, et siin aladel oli palju võõrvalitsejaid. Aadlid olid talupoegadele seadnud piisavalt hiiglaslikud koormised, et nood ei suutnud tasuda- jäädi võlgu ja nälga. Kuna talupojad olid suuresti, siis öeldi neile, et nad ei tohi maalt enne tagasi maksmist lahkuda- nii tekkis sunnismaisus. Seejärel hakkasid mõisnikud kutsuma talupoega juba enda omandiks. Nüüdsest võis neid osta, müüa, vahetada ning ka peksta- kodukariõigus. Talupoegadele seati mitmeid koormiseid, mille hulka kuulusid andamid, mis tähendas enda saagist kindla osa ära andmine. Veel oli pidid talupojad tegema teotööd, mis koosnes raskest rakmeteost, kus talupoeg pidi mitmeks päevaks mõisa minema hobusega. Oli ka kergem variant- jalategu, kus talupoeg läks ilma hobuseta jalgsi mõisa tööle. Lisaks pidid talupojad käima mõisavooris, mille käigus...
Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Kui tuli Rootsi aeg, siis tuli läbi viia muutusi. Üheks muutuseks oli Karl XI poolt läbi viidud reduktsioon. Reduktsioon oli riigimaade tagasivõtmine ja selle all said kannatada mõisnikud. See oli talupoegadele positiivne, sest reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Lisaks tulid kasutusele vakuraamatud. Vakuraamatutes peeti koormiste üle arvestust. Tänu vakuraamatute tulekuga vähenesid talupoegade koormised, sest mõisnikud ei võinud enam ebanormaalselt suuri koormiseid nõuda. Vakuraamatus oli antud teatud piir. Lisaks said talupojad õiguse ja võimaluse kaevata mõisavalitsejate- ja rentnike peale. Näiteks kui mõisarentnik sunnib talupoega maksma suuremaid koormiseid kui vakuraamatus. Talupoegade olukorras oli ka negatiivseid külgi. Esiteks oli see, et talupojad pidid maksma ka
Mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Eramõisu ei tohtinud enam vabald võõrandada(müüa, osta, vahetada) vaid selleks tuli nõutada kuningaluba. See parandas talupoegade elu kuna mõisnike võim talupoega üle märgatavalt kitsenes. Võib öelda et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. 15. Vakuraamat Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks, rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid Arhangelski sadam 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Kõrgelt hinnatud, moodustas tavaliselt Tallinna väljaveost 19. Manufaktuurid
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvamus heast Rootsi ajast (millele järgnes palju hullem periood). Olulist rolli mängis ka talurahva eluolu muutus. Kui Rootsi aja alguses ei olnud veel kehtestatud pärisorjust, siis Eestimaal tehti seda aastal 1645 ja Liivimaal 1671. Rootsi riigi võimu all oli talupoegade olukord muutunud pigem kehvemaks, sest nad polnud enam vabad. Olukord aga paranes pärast mõisate reduktsiooni, sest talupojad vabastati pärisorjusest ja loodi vakuraamatud, millesse pandi kirja kõik talu- poegade täpsed kohustused mõisa vastu - need jällegi piirasid talupoegade kuritarvitamist mõisavalitsejate poolt. Rootsi valitsus oli sunnitud talupoegade kaitseks välja andma ka mõningaid seadusi - neile anti näiteks õigus mõisnikke kohtusse kaevata. Ma usun, et pärisorjuse kehtestamine Rootsi ajal oli rahvale üks raskemaid muutusi, mida üle tuli elada. See võis ka olla ainus asi, mis oli kas võrdne Vene ajal toimunuga või hullemgi.
Talupojad saaksid ometi kohtusse pöörduda. Ilusad sõnad, aga ei saanud praktiliselt talupoeg pöörduda kohtusse, sest kohtusse kaebamiseks oli vaja maalt lahkuda ja raha, kuid aga mõisnikud keelanud talupoegadele ära minna ja nendel polnud raha. Aga pärast 1672.aastat, kui troonile astus Karl XI, talupoegade olukord muutus paremaks. Kuningas keelas mõisnikutele talupoegi füüsiliselt karistada, andis talupoegadele võimalust oma talu pärandada. Koormiseid reguleerisid vakuraamatud. Kuid aga eramõisadel ikkagi olid talupoegadel koormised suurem, kui kroonumõisades, sest mõisnikud tahtsid rohkem vilja ja teotööd. Selle võitlemiseks viidi läbi reduktsioon , mille seas riigistati maaomandi. Eramõisad muutusid kroonumõisadeks ja talupoegade koormised natuke alandasid. Aga heaks Rootsi aega peetakse mitte ainult koormiste alandamise pärast. Kuna Rootsi oli protestantlik riik, oli Rootsi usk suhteliselt lähedam eestlastele, kui teised riigid.
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid
Rakmetegu nägi välja selline, et talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees hobusega. Jalategu oli tööliik, kus mõisa saadeti talupoeg jalgsi sund abiteole (rehepeks, heinategu). Samuti keelati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnik. Kuningas Karl sai vanemaks ja avastas tühja riigikassa ning alustas reduktsiooni (1680), mis tähendas mõisate taasriigistamist, loodi vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade kohustused. Neil oli õigus kaevata mõisnike peale, kuni kuningani välja. Forselius tegutses läbi seminaride jõudsalt õpetades tulevasi koolmeistreid. Piiblikonverentsidel vaieldi kirjaviisi üle. Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits; ja lõunaeestikeelne (Vastne) Uus Testament. Koolmeistreid oli nüüd piisavalt ja 1687. Aasta otsusega algas laialdane talurahvakoolide asutamine
selles, et teoses käib jutt enne Liiv sõja sündmusi, kuid suurem osa materjalist hõlmab peale sõjalisi andmeid (algallikad). Näiteks autor väidab: esimene juhtum läänistamisest on teada 1333 aastast, kus läänistati maa liivlasele (kuid ei too välja allikat), kuid see juures väidab, et vanim säilinud teade on pärit 1507 aastast, kus maa läänistati Kuru talupojale. Esimene teada olev vakuraamat põhineb Lihulast mis kirjutati 1518-1544, kuid põhiliselt säilinud vakuraamatud mida autor kasutab on pärit 1564 aastast Padiselt, Harkust, Kiviloolt, jne. seega ei saa tagasi ulatavaid järeldusi teha varasemale ajale, kui selle kohta ei ole säilinud allikaid. Antud teoses tuleb väga tihti ette sõnu: „tõenäoliselt“, „võiks arvata“, „võib järeldada“ mis puudutab enne Liivi sõja sündmusi. Seega võib öelda, et teos annab üldise ülevaate antud perioodist, kuid toetudes vähestele faktidele ei saa me järeldada, et nii elasid Eesti talupojad enne
üle märgatavalt kitsenes. Nendele talupoegadele, kes töötasid Rootsi poolt ülevõetavas mõisas, tähendas see vabanemist pärisorjusest, sest siis nad oli nimetatud üksnes kuninga alamateks. Seati sisse ka vakuraamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustuse mõisa vastu. Koormiste fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi ja esimest korda oli talupoegadel võimalus mõisnike peale ka kaevata. Kuigi kasutusel olid vakuraamatud , ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni. Talupoegade õigus kaevata enamasti kasu ei toonud, sest peale ei jäänud õiglus vaid raha, mida mõisnikes oli kindlasti rohkem. Taolist olukorra muutust ei saa mingil määral positiivseks pidada. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva, mida saatis just Rootsi ajal suur edu. Kõige
13. Loetle kindralkuberneri ülesandeid ja too vähemalt üks näide. 1) Juhtis siinset sõjaväge 2) Nimetas ametisse ametnikke 3) Kontrollis raha laekumist ja kulutamist 4) Kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest Näiteks Johan Skytte 14. Põhjenda, miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas. Riigimõisades seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Eramõisas võis mõisnik määrata kohustusi oma suva järgi. 15. Kirjelda Rootsi aja uusi kaitseehitisi? Bastionid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale. Üle jõu käivate bastionide asemele ehitati väiksemad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
