mässulise tegevuse eest. Aadli murdmiseks kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. 1694.aastal läksid ka maapäevad kindralkuberneri alla. Aadli omavalitsus praktiliselt kaotati. Loodi ka uus haldusjaotus. (distriktid) 1632 TARTU ÜLIKOOL 3. 1645.aastast sunnismaisus ja pärisorjus Gustav Oxenstierma. Teokoormiste suurenemine, vakuraamatute loomine talupoegade kohustused mõisa vastu, kohus kreisifoogtid, talupoegadele anti õigus kaevata mõisnike peale. Talupoegade kohustused teotöö rakmetegu ja jalategu, abitegu, mõisavoor talvel, loonusrent. Talupoegade koormised viidi vastavusse talu kandevõimega. Positiivne Negatiivne Luteri usk Näljahäda, ,,suur nälg" Koormised vastavusse talu kandevõimega Pärisorjus ja sunnismaisus
korraldaja Rootsi vastu Maapäevade tegevus allutati kindralkuberneri kontrollile Talurahva olukord 1645 kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega) Liivimaal määrat siinakohtunike asemele kreisifoogtid Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud Põllumajandus 17.sajandil mõisaid üle 1000 Suur rõhk teraviljakasvatusel (eriti rukis) Tööloomadest esikohal oli härjad Probleem kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad Talupoegade kohustused jaotati kaheks Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle) Jalategu Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole
mõisavooris. 2) Loonusandam (mesi, vill ...) Pärast : · Mõisnike võim talupoegade üle vähenes; · talupoegade mõisakoormised viidi vastavasse talude tegeliku majandusvõimega; · seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade koormised; · talupoegade asju arutas riigikohus -> sillakohtunike asemel riigi poolt määratud ametnikud s.o kreisifoogtid; · talupojad võisid mõisnike peale kaevata. Sellest tulebki hüüdlause: ,,Vana hea Rootsi aeg!" LINNAD JA KAUBANDUS 16. Millised olid linnade elu kõige suuremad muudatused? · Sadamalinnad (Narva, Tallinn, Pärnu, Haapsalu) · Uued kaubateed (Eesti jäi nendest teedest kõrvale) · Rootsi riigivõimu ettekirjutised: Tallinn säilitas oma positsiooni ; Narva osatähtsuse tõus, soov saada
Landesstaat maariik, aadli omavalitsus Uusasustamine Sõdades hävinud rahvaarvu taastamine sisserände teel (Venelased, soomlased, lätlased, poolakad jne.) Vene külad Peipsi äärde rajatud venelaste külad Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (Liivimaal 80%, Eestimaal 54%, Saaremaal 30%) Vakuraamatud Seati sisse redutseeritud mõisates, sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu Kreisifoogtid Liivimaal riigi poolt sillakohtunike asemel määratud politseilisi ülesandeid täitvad ametnikud Rakmetegu teotöö alaliik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees kas hobuse või härjapaari ja rakendiga Abitegu kiireloomulised hooajatööd Mõisavooris Talvine mitmesaja kilomeetri pikkune kaubavedu Talurahvakaupmehed Kõige laiema ostjaskonnaga, müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllusaaduste vastu.
· 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel · Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele · Sagedased tülid linnakodanikega Kirjutati rangelt ette mida tohib kanda üks või teine seisus · Aadlikke haavumine, kui alandati maarentniku seisukorda Põllumajandus · Teravilja kasvatus, sissetulek · Rukis · Tööloomad härjad, lehmi peeti vähe · Põllud jagati ribadesse(talude vahel) · Kivide rohkus, algas talumaadel · Külvpinna laiendamine · Väetamine:
sõjaväe ülalpidamiseks kui hariduse edendamiseks. Rendile antud maid ei tohtind ilma kuninga loata müüa. Talupojad muutusid nüüd riigi talupoegadeks ja kuninga alamateks. Nad polnud enam pärisorjad, nende suhtes ei tohtind kasutada kodukariõigust. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused. Talupojad tegid endiselt tegu ja andis ära osa oma saagist. Redutseeritud mõisate talupoega üle hakkasid kohut mõistma riigiametnikud ehk kreisifoogtid. Rootsi aega nimetatakse Vanaks heaks rootsi ajaks või kuldseks ajaks. Rahvaharidus Rootsi ajal. Kuna Rootsis oli toimunud reformatsioon ja Rootsi oli Luterlik riik siis seadis Rootsi riik oma tähtsaks ülesandeks Luteriusu levitamist Eestimaal ja Liivimaal. Kirikus peetavatest jutulustustest ei piisanud, oluliseks peeti lugemisoskuse levitamist ja eesti keelsete raamatute väljaandmist. Probleemiks oli kooliõpetajate puudumine. Esialgu tegelesid talupoegade laste õpetamisega köstrid,
b) majanduslik seisund - kahanesid talupoegade teokoormised, suur osa eramõisasid läks tagasi riigi kätte, mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Tulud vähenesid, sest osa rahast tuli riigile maksta. c) poliitiline seisund - Riigivõim ei lubanud talupegade ülemäärast koormamist, reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Tänu Patkuli tegevusele aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu. 4. Võrdle riigimõisa rentnikku ja pärusaadlikku peamisi õigusi ja kohustusi riigivõimu suhtes. Rentnik pidi riigile mõisa kasutamise eest renti maksma, pärusaadlik seda tegema ei pidanud. 5. Milline roll oli kunigavõimu ja aadli vastasseisus ning Põhjasõja eelloos Johann Reinohld Patkulil? J. R
6 Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kreisifoogtid asusid aadlikest sillakohtunike asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma, kes oli riigi poolt määratud ametnikud. Johan Skytte tema eestvedamisel loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. 1630.a. Seesama gümnaasium sai 1632.a. ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a. Andreas Virginius tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius oli koolmeistrite väljaõpetaja. Õpetas talupoisse tasuta. Oli
Seetõttu mõisteti ta surma koos tema varanduste konfiskeerimisega. Talurahva olukord Reduktsioon muutis talurahva olukorda oluliselt. 1645. aastal kinnitati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said talupojad vaid kuninga alamateks. Reduktsiooniga kaasnes ka maade põhjalik hindamine ja kaardidtamine. Vakuraamatutesse pandi kirja kõik talupoegade kohustused ja võlad. Liivimaal määrati sillakohtunike asemele ametisse kreisifoogtid. Talupojad said õiguse kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need seadusi rikkusid. Põllumajandus XVII-XX sajandil oli Eestis üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhku teravilja kasvatamisele, kuna see andis suurt kasumit. Kõige enam kasvatati rukist. Põllud jagati siiludeks ja tööloomadeks olid härjad. Kuna mõisates peeti loomi vähem, oli talupõldudel saagikus suurem. Vastukaaluks laiendas mõis külvipinda, kuna seda haris talupoeg.
Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisarentnike peale , kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Mõisnikud Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Sagedased olid tülid linnakodanikega, kui need suvatsesid uhkemat riietust kanda või kallima tõllaga sõita. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib üks või teine seisus kanda, milliseid sööke ja jooke külalistele pakkuda. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17
Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisarentnike peale , kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Mõisnikud Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Sagedased olid tülid linnakodanikega, kui need suvatsesid uhkemat riietust kanda või kallima tõllaga sõita. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib üks või teine seisus kanda, milliseid sööke ja jooke külalistele pakkuda. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17
Kitsenesid õigused talupoegade üle, neilt võeti ära õigus rääkida kaasa maa valitsemises. B) kahanesid talupoegade teokoormised, suur osa eramõisasid läks tagasi riigi kätte, mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Tulud vähenesid, sest osa rahast tuli riigile maksta. C) Riigivõim ei lubanud talupegade ülemäärast koormamist, reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu. 20) LIIVIMAA KINDRALKUBERNER TULEB 1699. A. KOOSTADA ETTEKANNE ROOTSI KUNINGALE VÕITLUSE KOHTA VÄÄRUSUGA. KOOSTA ETTEKANDE KAVA. -Taastame kirikud -Peab kirikuõpetajaid usuteaduskonnas õpetama. Emakeelne jumalateenistus -Võetakse vastu kirikuseadus. Tõlgitakse Uus Testament Lõuna-Eesti keelde -Usuraamatud -Talupoegadele kooliharidus kohustuslik. Piibli järgi lugema õppimine -Forseliuse õpetajate seminar
Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kreisifoogtid asusid aadlikest sillakohtunike asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma, kes oli riigi poolt määratud ametnikud. Johan Skytte tema eestvedamisel loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. 1630.a. Seesama gümnaasium sai 1632.a. ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a. Andreas Virginius tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius oli koolmeistrite väljaõpetaja. Õpetas talupoisse tasuta. Oli
· Talurahva olukord o 1645. a kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus o Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte, millega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes. (Talupoeg kuninga alam) o Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine o Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega) o Liivimaal määrati sillakohtunike asemele kreisifoogtid. Talupoegade anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad neile ülekohtud teinud või seadusi rikkunud. · Põllumajandus o 17. saj oli mõisaid üle 1000 o Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukist) Tööloomadest esikohal olid härjad o PROBLEEM kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad o Kuna mõisates esialgu peeti loomi vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem
sunnismaisus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised (Rootsi võimu all oleks oli halvendanud talurahva olukorda). Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes, sest suur osa mõisatest läks reduktsiooniga riigi kätte). Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud-kreisifoogtid. [Mõisate arv Eestis ulatus XVII sajandi lõpuks üle 1000. Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele (suurems sissetulek). Kõige enam kasvatati rukist. Põlluharimine kolmeväljasüsteemis. Tööloomad olid härjad.Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. Talupõldude saagikus oli suurem mõisa omast. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole
maanõunik. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal: Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris. Rootsi riigi viljaait- Baltimaade nimetus kõrgelt hinnatud teravilja tõttu. 1695.-1697. aasta näljahäda: 1694. aasta ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. 1696. aasta märts- aprill olid väga külmad, suvekuudel sadas taas vihma. 1697. aasta kevadel sulas teede äärtes ja
maanõunik. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal: Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris. Rootsi riigi viljaait- Baltimaade nimetus kõrgelt hinnatud teravilja tõttu. 1695.-1697. aasta näljahäda: 1694. aasta ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. 1696. aasta märts- aprill olid väga külmad, suvekuudel sadas taas vihma. 1697. aasta kevadel sulas teede äärtes ja
* Talupoegade koormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega * Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade koormised mõisa vastu * Koormiste täpne fikseerimine piiras mõisnike kuritarvitusi Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud (hiljem kreisifoogtid) Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi Talupoja tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes: * Rakmetegu keskmisest talust tuli 3 6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga * Jalategu talust tuli mõisasse saata tööline (jala, ilma hobuseta)
pärisorjade järeltulijad on ja jäävad orjadeks. Koormiste suurus olenes mõisniku suvast. Talupoegade üldine olukord muutus raskemaks. Sammas riigi mõisate talupojad allusid otse rootsi kuningale. Nendes mõisates tehti vaku raamatud, kus olid kirjas kõik talupoegade kohustused. Maad ja talud hinnati ja maksud määrati olenevalt talu reaalsest majandus võimest ja pere suurusest. Mõisnikest silla kohtunike asemel määrati riigi poolt politsei tööd tegema kreisifoogtid. Talupojad said õiguse kaevata isegist kuningale. 1696a- liivi ja eestimaa reglementidega määrati seaduslikult kroonu ehk riigimõisade talupoegade õigulik seisund. Keelati taluperemeeste karistamine ja talupoeg sai päritava talu kasutus õiguse. Era ehk rüütli mõisades seisund ei muutunud. Põllumajandus. 17saj oli eestis üle 1000 mõisa. Põhiline sisse tuleku allikas mõisnikule oli rukkis ja 3 väljasüsteem. Kivikoristus põldudel oli raske
annaabi.ee 
