Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kindralsuperintendent" - 78 õppematerjali

kindralsuperintendent - kirikuvalitsuse e konsistooriumi juhtimine Liivimaal  Vöörmünder - kiriku majandamisega tegelemine  Konsistoorium - kirikute ja pastorite kontrollimine  Bastion - linna kindlustamine, kindluse kaitsmine  Lünktekst  Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika reeglistiku 1637  Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg  Koolmeistreid õpetas välja Bengt Gottfried Forselius
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg

Jacob Johan Hastfer ­ Kohaliku aadli murdmiseks teenistusse määratud Liivimaa kindralkuberner, teguvõimas ja kuningale truu Pulli Hans ­ Eesti tuntuim kaupmees, arvati Tartu linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks Joachim Jhering ­ Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop Eestis, suutis luteri kiriku kindlale alusele seada Johann Fischer ­ Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent , edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku Bengt Gottfried Forselius ­ Õpetas tasuta talupoisse, oli Piiskopmõisa seminari ainuke õpetaja, määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus Heinrich Stahl ­ Tallinna toomkiriku õpetaja, koostas esimese eesti keele grammatika...

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

George Browne ­ iiri päritolu Vene armee kindral ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa- (1762­1783) ja Eestimaa kubermangu (1775­1783), ning Riia- ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783­1792), pooldas Balti erikorda, rajas Võru linna, tema initsiatiivil valmis Tartu kivisild Garlieb Merkel ­ baltisaksa kirjanik ja aktivist 18-19. saj, lisaks oli ta nii esto- kui ka Johann Fischer ­ Liivimaa kindralsuperintendent , 17. sajandil keskne kirikutegelane, rahvahariduse eestvedaja Bengt Gottfried Forselius ­ Soome-rootsi päritolu, oskas saksa ja eesti keelt, tahtis tasuta haridus talurahvale, lõi uue kirjaviisi ja lugemaõpetamise (veerimine), rajas 1684 Piiskopimõisa seminari õpetajatele, koolitas 4 aastaga 160 eesti poissi (k.a. Pakri Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Heinrich Stahl ­ Tallinna toomkiriku õpetaja, koostas esimese eesti keele grammatika 1637. a Johann Hornung ­ 1693...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Luterlik kirik ­ toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Joachim Jhering ­ Rootsi valitsusaja tegusam piiskop Eestimaal, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Konsistoorium ­ kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent ­ vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Johann Fischer ­ kindralsuperintendent, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks, ta arendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kirikut. Vöörmünder ­ maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid ­ nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Rootsi ajal 17. saj

Talurahva hulgas hakkasid levima jälle muinasusu kombed. Loobuti ristimisest, surnud maeti vanadesse kalmetesse. Rootsi aja tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus ­ konsistoorium. Eesotsas seisis kindralsuperintendent . Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Ta edendas kooliharidust, rahvakirjanduse väljaandmist ning kindlustas Liivimaa kiriklikku organisatsiooni. Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga. Et Rootsist kujunes peamine protestantismi tugijõud, oli luteri kirku toetamine osa Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudtvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kristjan Jaak Peterson

Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.Varakult emata jäänud Kristjan Jaak Peterson ema keelest vaimustuda ei osanud. Isa jutud Kikka talust ja Eesti looduse ilust äratasid hoopis huvi isa maa vastu.Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Kristajn Jaak sai oma kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt. Järgnesid õpingud Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumi aastad 1815-18 tähistasid Kristjan Jaak Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. Keeruline on mõista Kristjan Jaak Petersoni, oma aja geeniuse mõttemaailma vaid säilinud paarikümne luuletuse ja õhukese päevaraamatu põhjal...

Eesti keel
74 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Kirkiupoliitika Eestis: · Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb tugevaks luterlikuks keskuseks · Johan Skytte plaan kujundada Tartust luterliku hariduse, kirikuelu ja kultuuri keskuseks. · Ehitatakse ülesse sõjategevuses kannatada saanud kirikuhooned. · Kirkiuelu korraldamiseks moodustatakse nii Eesti- kui ka Liivimaal kirikuvalitsus konsistoorium, vaimulikonna etteotsa seati Eestimaa piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent . · Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus ja jutlustama eesti keeles. · Vöörmünder ­ talurahva seast valitud, tegeles kogutuse rahaasjadega. Protestantlik kirik võttis üle kataolikus kirikus valitseva nõijahi ja Rootsi võimude toetusel ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg - kuldne aeg?

Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687. aastal igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem....

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda

17 saj. Rootsi aeg on tuntud ka ajaloos kui kõige suurem nõiajahtide aeg. Neid otsiti, sest rahvas pöördus vahepeal muinasusu poole. Kui kirikud hakkasid uuesti töötama, muutusid eestlased süvausklikeks. Teised kuulutati nõidadeks. Lutherlust võeti tõsisemalt. Naisi süüdistati kõige enam nõidaks olemises, karistused ei olnud aga väga tihti surmanuhtlused. Määrati kirikujuhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop ja Liivimaal kindralsuperintendent . Eestlased muutusid usklikeks ja talupoegade seast valiti preestritele ka abilisi, keda nimetati vöörmünderiks (talupoja soost preestri abiline). Ärksam talupoeg, veidi lugemisoskust, sai usust aru. Tema ülesandeks oli esialgu selgitada ülejäänud kihelkonna rahvale usku. Preestrid esialgu ei osanud eesti keelt ja selleks , et usk jõuaks iga inimeseni oli vaja seda selgitada. Haridus rootsi ajal. Keskajal linnades koolid, kloostrikoolid jne...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

Käsitöös olid tähtsad manufaktuurid - suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö abil. Selle põhikeskuseks oli Narva. Tallinnas olid vaseveskid. 1695-1697 - näljahäda.ilmastikuolud olid väga halvad.Surdi massiliselt nälga, toimus inimsöömine jne. umbes 70-75 000 said surma. Kultuur Rootsi ajal Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent , kes oli võrreldav piiskopiga. Nende kohti täitsid enaasti ülikooli professorid. Johann Fischer'i teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine- Nõiaprotsesse jälitati. 1626 avaldati Hermann Samsoni asjaline juhend "nõidade väli- määraja". rakendati kõigepealt "veeproovi" ning hiljem põletamine tuleriidal. Rootsi aja lõpul rakendati mõõgaga surmamist. Viimane surmanuhtlus oli Eestis 1699. Bengt Gottfried Forselius ainus õpetaja piiskopimõisa seminaris...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Talurahva elu Rootsi ajal.

Talurahva elu Rootsi ajal Inimesed on Eesti aladel elanud tuhandeid aastaid, aga meie eestlased, oleme olnud oma Eestimaa tegelikud valitsejad ainult 90. aastat. Tekibki küsimus, kes on olnud need teised, kes on valitsenud meie maad meie eest. Need on olnud venelased, taanlased, sakslased ja rootslased. Need valitsejad on olnud erinevad meie rahva jaoks, aga millegi pärast on rahva suhu jäänud tuntud väljend:"Vana hea Rootsi aeg". Siinkohal tekibki mul siiras küsimus, miks see oli nii? Kui rootslased olid võitnud Liivi sõja, oli nende riigikassa tühi ja uus Rootsi kuningas Karl XI leidis, et on aeg läbi viia Baltikumis reduktsioon ehk siis erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmine. Aadlid ja mõisnikud olid selle vastu, aga lõpuks, kui Rootsis tehti mitmed seadusemuudatused, polnud neil enam õigust sellise tegevuse vastu protesteerida. Reduktsiooni tulemusena hõivas Rootsi Eestimaal 4/5 mõisatest, mis ei t...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi...

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lühiülevaade ajaloost

Teiste uskude vastu oli suur sallimatus. Kõik riigi elanikud oli kuninga alamad. Kuningas oli ka kirikupea. Viis, kuidas kuningas alamaid kohtles, viitas kuidagi võrdusele. Narva oli uhke linn. Kuid eestlased muutusid jälle paganlikuks. 1629 Altmargi vaherahu, millega kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuuluvust Rootsile. Gustaf Adolf ja Johann Skytte otsustasid Tartusse teha luterikeskuse. Konsistoorium ­ piiskop Eestis ja kindralsuperintendent Liivimaal, mõlemad olid kirikupead. 1684. aastal B.G Forselius, korraldas õpetajate seminari praktilist osa. Õpetas paljusid lugema ja arvutama. Eesti rahvahariduseisa. Toimusid ka piiblikonverentsid.1686. esimene eestikeelne piibel Wastne Testament, selle aitasid tõlkida ja toimetada Virgilius ja ta poeg. Stahl on esimese eesti keele grammatika koostaja. 1632 aitas Skytte avad Tartu Ülikooli. Põhjasõda (1700-1721): Eestis kestis see vähem, kuni 1710. Rootsil pmst liitlasi polnud....

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vene aeg - XVIII sajand

Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid ­ rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väike...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Poola-, Rootsi- ja Vene aeg

Jesuiitide peamiseks keskuseks oli Tartu. Nad pöörasid tähelepanu haridusele ja asutasid gümnaasiume ning tõlkide seminari. Rootsi aeg: Rootsis valitses luteri usk ja see tuli laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. Tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal (1638-1657) luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterik kirikuvalitsus ­ konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent . Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks oli koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda peale B.G.Forselius. Ta alustas ka talupoiste tasuta õpetamist. 1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmisetamiseks. Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks tähtsat rolli ka piibli tõlkimine. Johan Skyette eestvedamisel...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi ­ Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi ­ Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi ­ Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi ­ Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Liivi sõda

aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eel...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

Vene aeg Eestis (1721-1918) 1739 Roseni deklaratsioon; eesti talurahva lõplik pärisorjastamine 1739 Anton Thor Helle tõlkes ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles 1740-1743 vennastekoguduste liikumine Eestis saavutab oma haripunkti 1765 Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks 1765 Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse 1783 Paldiski sai linnaõigused 1784 Võru sai linnaõigused 1783-1796 Asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust 1797 eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma 1802 Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes 1802 taasavatakse 1710 aastal kinni pandud Tartu Ülikool...

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Tallinna kirikud

Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist valmis uus kivist kirikuhoone. Olenemata Eestimaa ja Taani isandatest on Tallinna Toomkirik alati olnud kirikupeade kodukirikuks. Kuni vene ajani olid Toomkiriku ülemõpetajateks piiskopid. Vene ajal kaotati piiskoppide amet ja seati sisse kindral- superintendentide institutsioon ning seega muutus Toomkirik ka kindralsuperintendentide kirikuks. Kindralsuperintendent oli ühtlasi ka Toomkiriku ülemõpetajaks. Kiriku ehitamisest alates kuni Eesti iseseisvumiseni kuulus Toomkirik saksa kogudusele ning põhilisteks liikmeteks olid kohalik aadelkond ning saksa rahvusest kaupmehed. Siiski koguduse ajaloo vältel on esinenud ka periood, kus kooskäinud Eesti toomkogudus. Nimelt rootsi ajal 1636. aastal asutati eesti keelne toomkogudus, kuid selle kestvus küünib napilt üle saja aasta. Statistika 2004 2000 1999 1998...

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

1696 aasta kevad oli külm, suvel sadas vihma, suuuuur ikaldus..1696 aastal omasid kohalikud võimud viljavarusid, kuid toetasid nälgijaid võimalikust palju vähem. Vilja veeti riigist välja, sest ka mujal oli nälg ning kasum oli suur.20% eesti rahvastikust suri (70-75 000 inimest) ehk iga viies. 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Lk.117-122 (luteri kiriku olukord peale Liivi sõda, konsistoorium, kindralsuperintendent , vöörmünder, nõiaprotsessid, Bengt Gottfried Forselius, Piiskopimõisa seminar 1684, Liivimaa maapäeva otsus 1687, Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630, Tartu ülikool -15. okt.1632, Johan Skytte) *Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda- toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus...

Ajalugu
153 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun