kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. 4)Adrakohtunikud/ Sillakohtunikud- vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Landesstaat – maariik – Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal. Likvideeriti lõplikult Eesti Vabariigi poolt. Eesti- ja Liivimaal teostasid võimu ka siinsed rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm: 1.Eestimaa Rüütelkond 2.Liivimaa Rüütelkond 3.Saaremaa Rüütelkond III. Lõpetage laused. Rüütelkonnad
Eestimaa ülemmaakohus ja Õuekohus. Sealseid otsuseid võis Liivimaa Õuekohus. Sealseid edasi kaevata monarhiani. * otsuseid võis edasi kaevata politseilised ülesanded valiti kohalike monarhiani. * politseilised mõisnike hulgast Eesti kubermangus ülesanded valiti kohalike Adrakohtunikud, Liivimaal mõisnike hulgast. Eesti sillakohtunikud. kubermangus Adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Rüütelkondade Toetasid kindralkuberneride Toetasid võimu. 1730-1740 koostati positsioon ja võimu. Neid oli 3, 1) Eestimaa, rüütelkonna liimetele aadlimatriklid. ülesanded. 2) Liivimaa ja 3)Saaremaa Poliitilised ja majanduslikud rüütelkond. Koondasid siinseid eesõigused uustulnukate eest. Ainult
Pakri Hansu Jüri - käis Forseliuse eestvedamisel koos kaasõpilase Ignatsi Jaaguga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le Ülesanne nr.5 Vasta toodud näidete kohta: Milline kohtuinstants lahendas Rootsi ajal järgmisi süüasju? (vastamiseks uuri Rootsi riigi poolt Eesti- ja Liivimaal loodud kohtukorraldust!) 1. Taluperemees põgenes aastal 1670 Tartumaal mõisast, mille maaalal asus tema talu. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud 2. Aastal 1640 tappis Harjumaal kõrtsikakluses üks talupoeg teise. Eestimaal adrakohtunikud või meeskohtud, Liivimaal sillakohtunikud või maakohtud 3. Aastal 1673 Tartumaal haavas üks aadlik jahil teist aadlikku. Eestimaal Eestimaa Ülemkohus, Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus. 4. Tallinna kodanikust kaupmees oli aastal 1680 võlgu teisele sama linna
· Rootsi valitusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. · Eestimaa Ülemaa kohtud või Liivimaa Õuekohtus lahendati raskemaid kuritegusi, samuti ka kõik aadlike kohtuasjad. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. · Adrakohtud ja Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, need kohtunikud olid välja valitud mõisnike hulgast. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Rootsi riigivõim ja balti aadel · Kuninga võim oli nõrk · Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti aadli privileegide sälitamisest ja suurendamisest. · Karl XI alustas reduktsiooniga oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist.
tema poeg Adrian, seda tuntakse kui Wastset Testamenti. 5. Eestimaa Liivimaa Rootsi kuningas Liivimaa Õuekohus raskemad kohtuasjad ning aadlike kohtuasjad Eestimaa ülemmaakohus raskemad Maakohtud talupoegade ja teiste kohtuasjad ning aadlike kohtuasjad mitteaadlike süüasjade arutamine Meeskohtud talupoegade ja teiste Sillakohtunikud politseilised ülesanded mitteaadlike süüasjade arutamine Adrakohtunikud politseilised ülesanded 6. Kindralkuberner oli kubermangu kõrgeim riigiametnik, kelle määrasametisse kuningas: a) oli kõrgeim sõjaväe juht kubermangus b) kogus ja kontrollis maksude laekumist Maapäevad rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi
(üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt). * Teotöö: 1) Korraline (teopäevad kindlaks määratud: rakmetegu härgadega; jalategu inimene); 2) Abitegu (kiired hooajatööd; enamjaolt lapsed ja sulased). * Talupojad olid pärisorjad ja sunnismaised. ---
* Kõrgem valitsusametnik- kindralkuberner. Allus kuningale, elasid Tallinnas ja Riias. 9.Kuidas oli korraldatud rüütelkondade tegevus? Rüütelkondade ülesanneteks olid kavandada maavaldajast aadlikke, kaitsta aadlike õigusi Rootsi riigivõimu eest, lahendada kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Rüütelkonnapealikud tegelesid iga päevaste jooksvate küsimustega. 10.Milliste juhtumitega tegelesid adra- ja sillakohtunikud, mees- ja maakohtud, Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus? * Adra- ja sillakohtunikud tegelesid avaliku korra tagamisega, nad pidid hoolitsema põgenenud talupoegade kinni võtmise ja tagasisaatmise eest. Samuti pidid nad uurima talupoegade väiksemaid kuritegusid ning karistama süüdlasi. * Mees- ja maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. * Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. 11
Põhja sõda. Rootsi võimu kehtestamine eestis : Põhja eesti neli maakonda( harjumaa, järvamaa, läänemaa ja virumaa) . liivimaa kuber mang ja eestimaakubermang. Juhtis kindralkuberner, kamandas oma kubermangus asuvat sõjaväge , jälgis raha liikumist ning ametnike tööd. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, lahendasid probleeme , mis ei kuulnuud kuninga kohustuste juurde. Asusid eestimaal ,liivimaal ja saaremaal. Eestimaa: adrakohtunikud liivimaa sillakohtunikud- võtsid kinni ha saatsid tagasi pagenud talupojad. Meeskohtud ja maakohtud arutasid talupoegade süüasju, eestimaa ülem kohus ja liivimaa õuekohus : arutasid aadlike puudutavaid asju. Johann Skytte sai kohustuse rootsistada liivima. Kindralkuberner. Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talurahva arv oli ligi 100 000, mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, tingimused liikumiseks olid vabad. Eestimaal elas sakslasi,
Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja 2 olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealikku (Liivimaal maamarssali) õlule. Uued maanõunikud valiti enamastigi enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast. Kohtuvõim. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimati nim
Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile, ülejäänud Poola-Leedule //// Poola-Rootsi jätkusõda; Stolbovo rahu 1617 Rootsi-Vene, 1629 Altmargi vaherahu, 1645 Brömsebro rahu (Taani kaotab Saaremaa), 1660 Rootsi-Poola Oliwa rahu//// Põhjasõda(1700-1721), Narva lahing, 1721 Uusikaupunki rahu Kohtukorraldus: meeskohtud, maakohtud, Eestima Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19.saj Muu: Balti provintsiaalseadustik, vallakogukond, väljaränne,
Sa ei tohi varastada. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistust. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda ega midagi, mis tema oma on. Saanud seaduseks - 6. & 8. (7. ; 5. ; 9.) Jäänud moraali normiks - 1. ; 2. ; 3. ; 4. (7. ; 5. ; 9.) Eesti õigussüdteemi arengust · Muistne tavaõigus · Tururahu · Rannaõigus · Linnaõigus - õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas · Adra- ja sillakohtunikud · 1865. a kehtestati Balti eriseadus (BES) · 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus · 28. juunil 1992 võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus · 24. veebruar 1918 ,, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Manifesti sisu - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Loeti üles Eesti Vabariigi valdused, kodanike õigusi ja kohustusi. (1
küsimusi. Oluline osa oli ka kohtusüsteemil. Tänu sellele oli tagatud kõigi õiglane kohtu mõistmine.Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod,samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Sellega oli loodud õiglane kord ja talupoegasid karistati õiglaselt kohtusüsteemi poolt mitte kellegi teise. Rootsi ajal muutus suuresti ka talupoegade olukord. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alsutas ta reduktsiooni ehk mõisate riigistamine. See vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Karl XI tegi Liivimaa maapäeadel ettepaneku kaotada ka rüütlimõisade talupojad pärisorjusest, kuid see see lükati üksmeelselt tagasi
iga 3 a tagant) ● maanõunikud - tegelesid kõige tähtsamate ja olulistemate küsimustega Baltisakslased ja Rootsi aadelkond 1561 - maavalduste asemel asutati riigimõisad (Poola poolt asutatud ning anti Poola ja Leedu päritolu aadlikele valitseda) Liivimaa vallutamise järel (Rootsi-Poola sõja tulemusel) andis Rootsi kuningas need maavaldused Rootsi kõrgaadlile Kohtuvõim Adrakohtunikud - tagasid avaliku korra Eestimaal (mõisnike seast valitud) Sillakohtunikud - tagasid avaliku korra Liivimaal (mõisnike seast valitud) Nende ülesanneteks oli: ● hoolitseda põgenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest ● uurida talupoegade poolt sooritatud kuritegusid ning karistada süüdlasi Maakonna tasandil tegutsesid Eestis (ja Saaremaal) meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati kõik raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad.
Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses
Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tõid, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus
5. Mis on rüütelkond? Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendkond. 6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäev toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagang ning seal arutati kõige tähtsamaid ja olulisemaid küsimusi ja valiti maanõunikkude seest kõige lugupeetav eluaegsesse ametisse. 7. Kohtuvõim? Eestimaa ülemmaakohus Tallinnas, Liivimaa Õukohtus Tartus, Eesti- ja Saaremaa meeskohtud, Liivimaal maakohtud, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda Rahvaarv oli pärast Liivi sõda katastroofilised kahanenud(vähem kui 100 000), XVII sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid, kõige rohkem vene talupoegi, soomlasi ning lätlaseid. 9. Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Venelased, soomlased, lätlased. 10. Milles seisnes ümberasustamise edukus?
Õigused talupoegade üle Maksusüsteem aadlimartiklid Ametnike ametisse nimetamine Maapäevad- rüütelkondade liikmed käisid koos. Iga 3 aasta tagant. Maanõunik- ajas maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Rüütelkonna pealik- lahendas igapäevaseid küsimusi. (Liivimaal maamarssal) Kohtud: 1)Meeskohtud(Eesti-ja Saaremaal) 2) Maakohtud(Liivimaal) Politsei: 1) Sillakohtunikud (Liivimaal) 2) Adrakohtunikud (Eestimaal) -need valiti kohalike mõisnike hulgast. Vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistustega. Balti Erikord : restitutsioon jääb püsima ; Rootsi aadel sai tagasi õigused talupoegade üle Asehalduskord- katse piirata aadli õigusi Aadlimartilkid- nimekirjad aadlitest, kellel on eelised 6. TALUPOEG 17.sajand Rootsi aeg 18.sajand Vene aeg
Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus
● Mõlemas kubermangus olid aadlike rüütelkonnad, mis teostasid kohalikku võimu. Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad. Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid. ● 17. sajandi keskpaigaks oli tekkinud Balti maariik (aadlike eesõiguste ja omavalitsus asutuste süsteem), mis püsis 19. sajandi lõpuni. ● Kohtusüsteem koosnes kolmest alamastmest: ○ I alamaste - Adrakohtunikud Eestimaal, sillakohtunikud Liivimaal. Kohtunikud olid mõisnikud. Neil oli politsei ülesanne. ○ II maakonna tasand - Meeskohtud Eesti- ja Saaremaal, Maakohus Liivimaal. Nemad tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega. ○ III kubermangu tasand - Eesti ülemkohus Tallinnas, Liivimaa õuekohus Tartus. See oli kõrgeim kohus. Arutati kõiki aadlike süüasju. Sealt kohtust sai edasi kaevata otse kuningale.
Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks.
Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, kes tegutsesid maakonna tasandil. Liivimaal aga maakohtud, kes arutasid kõigi mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati raskemaid kuritegusid ning aadlike kohtuasju: Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Sealt võis ka edasi kaevata kuni monarhini, kelle otsus oli lõplik. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning uurisid ja karistasid väiksemaid ülesastumisi. Rootsi tahtis allutada siinset aadlit tugevamalt keskvõimule, kuid see tal ei õnnestunud. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, mille tõttu alustas ta reduktsiooni erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 1680.aasatl laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale. Kuningas hakkas nõudma ka enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse sattunud riigimaade reduktsiooni
rahvaarv 500 000 inimeseni. 3. Valitsemine (aadli omavalitsus , võõras võim) Aadli omavalitsus: 1)maapäevad iga kolme aasta tagant 2)Rüütelkonnad (1.Eestimaa, 2.Liivimaa, 3.Saaremaa) 3)maanõunikud maapäevadel valitud 12 aadlit(kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste lahendamine) Eestimaa Liivimaa Adrakohtunikud Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike Sillakohtunikud hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: 1.Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. 2.Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine:
Liivimaa Lõuna-Eesti (Pärnu, Tartu, ka Saaremaa) ning Põhja-Läti Kindralkuberner kuninga poolt määratud kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi ning lahendasid kohalikke küsimusi Maapäev iga kolme aasta tagant toimuv rüütelkonna liikmete kokkutulek Maanõunik maapäeval eluajaks ametisse valitud lugupeetav aadlik, rüütelkonna esindaja Maamarssal rüütelkonna pealik, kes lahendas igapäevaseid probleeme Adra- ja sillakohtunikud mõisnike hulgast valitud, ülesandeks oli uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid Mees- ja maakohtud maakonna tasandil, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Landesstaat maariik, aadli omavalitsus Uusasustamine Sõdades hävinud rahvaarvu taastamine sisserände teel (Venelased, soomlased, lätlased, poolakad jne.) Vene külad Peipsi äärde rajatud venelaste külad
14)Wastne testament tõlgiti Lõuna-eesti keelde 1686 Andreas ja Adrian Virginuse poolt 15) Barokk stiil (kõrged kivikatused ärklid, astmikviilud ja eriti rikkalikud portaalid). Kadrioru Loss, Palmse mõis, Laupa mõis KOHTUVÕIM Meeskohtud- Eesti- ja Saaremaal Maakohtud- Liivimaal -Arutati talupoegade ja mitteaadlikke süüasju Eestimaa Ülemmaakohus; Liivimaa Õuekohus- Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad; lõplikult võis kaevata kuni monarhini Adrakohtunikud ja Liivimaa sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, vastutasid avaliku korra tagamise eest, uurisid ja karistasid väiksemaid seaduste üleastumisi.
Kuningas kinnitas siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. 1600. aastal hakkasid kolm kuningat Eesti alade pärast uuesti võitlema. 1611. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, kes sõlmis Poolaga vaherahu ja sai endale ka Põhja-Eesti alad. Brömsebro rahuga loovutati ka Saaremaa Rootsile. Nii oli kogu Eesti ala läinud Rootsi riigile. Rootsi valitsusajal loodi uus kohtukorraldus. Ametisse seati adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes tegelesid talupoegadega. Maakondades tegutsesid meeskohtud ja maakohtud, kes tegelesid mitteaadlikega. Suuremaid süüasju arutasid juba Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, mis asus Tartus. 1629. aastal seati ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kes pidi kuninga korraldusel Liivimaal sisse seadma Rootsi võimu ja kohtukorralduse. Skytte mängis väga suurt rolli Liivimaa hariduse korraldusel. Ta oli Gustav II Adolfi kasvataja ja Uppsala ülikooli kantsler.
Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. Politsei korralduse kinnitamisega vormistati 1671. a. juriidiliselt pärisorjus. Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Ametisse jäid senised adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Talupoegadele jäi õigus oma mõisniku peale kaevata. *Uued sõjad Venemaa alustas sõda Poolaga. Rootsi otsustas olukorda ärakasutada ja ründas samuti Poolat. Rootsi liigne tugevnemine ei meeldinud Venemaale, kes Poolaga kohe vaherahu sõlmis ja 1656. a. alustas Venemaa Rootsiga sõda. Vene väed vallutasid Tartu ja piirasid Riiat. IdaEesti jäi vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde rahulepinguga 1661. Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal
Rootsi aeg 1645 kuni Põhjasõjani 3.Selgita mõisted: Baltiaadel Enamasti saksa päritolu aadel, väike osa oli neid ka rootslasi ja venelasi. Kindralkuberner Liivimaa ja Eestimaa kõrgeim valitsusametnik. Rüütelkond Aadlike koondis kubermangude kaupa Maapäev Rüütelkonna kokkutulek, toimus iga 3 aasta tagant Maanõunik Juhtis maakonda rüütelkonna maapäevade vaheaegadel Meeskohtud (Est) maakohtud (Livm) tegelesid talupoegade süüasjadega Adrakohtunikud (Est) sillakohtunikud (Livm.) tegelesid avaliku korra tagamisega Hingeloendused rahvaloendused, hakati korraldama 1782.a. 4.Selgita reduktsiooni tähendust ja tagajärgi. Reduktsioon oli erakätesse läinud mõisate riigile tagasi võtmine. Mõisa omanik jäi rentnikuks ning hakkas riigile renti maksma, riik hakkas rendi pealt kasu saama, osa mõisnikke hakkas mässama. Kärbiti mõisnike õigusi, keelati ihunuhtlus. Riik
hooleks *Rootsi valutsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni *Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju *Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendate Eestimaa Ülemmkohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks *Politseilisi ülesandeid täitsid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes vastutasid avaliku korra tagamise eest ja tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Rootsi riigivõim ja balti aadel: *Karl XI Rootsi kuningas, kes viis läbi absolutistliku valitsusreformi 1680.aastal *Alustas reduktsiooni eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine *1680. aasta Rootsi riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale *Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid
1. Rootsi võimu kehtestamine Eestis Rootsi jaotas Eesti kaheks. Põhja eestist sai Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn. Lõuna eestist Liivimaa kubermang, keskuseks Riia. Rootsi moodustas eestis 3 rüütelkonda Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. 3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi. Rootsi rajas Eesti alal oma kohtusüsteemi. Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud. Nad tegelesid enamasti ära põgenenud talupoegadega ja nende karistamisega. Eestimaal olid meeskohtud, liivimaal maakohtud. Raskemaid kuritegusi lahendas Liivimaal õuekohus, Eestimaal Ülekohus. Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõda jäid 3/4 taludest tühjaks. Peale sõja lõppu hakati talusid taas asustama. Lõuna eestisse tuli juurde enamasti lätlasi ja poolakaid. Põhja eestisse soomlaso ja rootslasi, ida eestisse venelasi. Kõik nad
Tabel: Kohtuaste Eestimaa kubermangus Liivimaa kubermang 3 aste Eestimaa Ülemmaakohtus Liivimaa Õuekohtus Kõrgeim aste Ülesanded- raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad 2 aste Meeskohtud Maakohtud - Ülesanded- talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasjad. 1 aste Adrakohtunikud Sillakohtunikud madalaim aste Ülesanded- avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine ➔ Reduktsioon: mõisate eravaldusest riigistamine • Põhjus- riigi sissetulekute vähenemine • 1680.a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl 11 ajal • Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud • Liivimaal kujunes aadli opositsioon(vastuseis), juhiks J.R.von Patkul • Tulemused:
Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasanditel tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud(Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad arutati kubermangutasandil Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Otsuseid võis edasi kaevata ka monarhile. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud (Liivimaal sillakohtunikud), mõlemad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate rikkumistega. Reduktsioon ja restitutsioon. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine.(Karl XI alustas 1680). Restitutsioon- rootsi valitsusaja lõpul erakätesse läinud maade omanikele tagasiandmisega. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle, vene võimule oli tähtis kohaliku aadli toetus. Balti erikord. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721
sajandini. Eesti- ja Saaremaal tegutsesid maakonna tasandil meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini. Tema sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. 5. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välis- migratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemiseni; Suur Nälg. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. 17. sajandi 20. aastaiks oli rahvaarv langenud 120 000 140 000 inimeseni
vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel) elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel) kreiskoolid- asutati maakonnakeskustes (saksa/ vene keel) gümnaasiumid- asutati kubermangulinnades (saksa/ vene keel) maamarssal- rüütelkonna pealik Liivimaal meeskohtud ja maakohtud- talupoegade ja mitteaadlike süüasjad Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus- rasked kuriteod, aadlike kohtuasjad adrakohtunikud ja sillakohtunikud- politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, jne
Eestimaa, Saaremaa ja Liivima rüütelkond Rüütelkonnad koondasid maavaldajaid aadlikke ja kaitsesid neid Maapäevad Maanõunike kolleegium - 12 nõunikku (saaremaal 6), valiti maapäevadel kõige paremate aadlike seast eluaegseteks. Maanõunikud tegelesid tähtsate asjadega, igapäevased otsused langesid rüütelkonna pealiku õlule - Kohtukorraldus Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud; Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus
Rootsi riigivõimu eest ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal
kohalikke küsimmusi. Rüütelkonna liikmed köisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju kaksteist maanöunikku (saaremaal 6), kes valiti maapöevadel eluks ajaks. Igapöevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) kätte. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldis jäi püsima kuni 19.saj löpuni. Adrakohtunikud (sillakohtunikud), vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud (Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod, ka köik aadlike kohtuasjad lahendati juba Eestimaa Ülemmaakohtus väi Liivimaa Öuekohtus. Viimati nimetatud kohtute otsuste oeale vöis edasi kaevata kuni monarhini, kelle söna jäi alati viimaseks ja löplikuks
2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded: · Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine. · Talupoegade kuritegude uurimine. · Süüdlaste karistamine. Meeskohtud(Eesti- ja Saaremaal) ja maakohtud(Liivimaal) arutasid maakonna elanike(v.a. aadlike) süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus lahendati suuremad kuriteod. Viimane sõna jäi Rootsi kuningale! Rootsi riigivõim ja balti aadel Alad, mis olid Rootsi võimu alla tulnud vabatahtlikult, said leebema suhtumise osaliseks
Rüütelkonnad. mõisnik=rüütlid=sakslased 1)Eestimaa, 2)Liivimaa, 3) Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Vaheaegadel ajasid asju 12 maanõunikku (Saaremaa rüütel- konnas 6). Rüütelkonna peameest ehk pealikku kutsuti Liivimaal maamarssaliks. Eestimaal olid adrakohtunikud. Liivimaal sillakohtunikud. Eesti- ja Saaremaal olid meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Eestimaa Ülemmaakohus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtud Tartus. Eestimaa aadel ja Tallinna linnas säilitati eesõigused. Liivimaasse suhtuti teistmoodi. Johan Skytte sai rootsi kunnilt ülesandeks liivimaa kiire rootsistamise. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, maariigiks. Võõrastest asus eestisse kõige rohkem vene talupoegi. suurt osa etendasid ka soomlased. valga ümbrusse asusid elama paljud lätlased.
· Maanõunikud valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. · Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad süüasjad, samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. · Adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL: · Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine, mille alustas Karl XI. · 1680.a kuningas Karl XI absolutistlik valitsusreform. · Johann Reinhold Patkul maanõunik, kes tõusis Liivimaal aadliopositsiooni juhiks. 1694 a mõisteti ta surma, süüdistades teda mässu õhutamises, kuid tal õnnestus
Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel.
sajandi lõpuni . KUNINGAS Edasikaebamise võimalus KUBERMANGU EESTIMAA ÜLEMKOHUS LIIVIMAA ÕUEKOHUS TASAND (Tallinnas) (Tartus) MAAKONDLIK MEESKOHTUD MAAKOHTUD TASAND KOHALIK TASAND ADRAKOHTUNIKUD SILLAKOHTUNIKUD 3. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal Nimeta kaks reduktsiooni põhjust 1. tühi riigikassa 2. kuningas soovis aadlivõimu kärpida ja oma võimu tugevdada 4. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladel mõisamajanduses ja talupoegade elukorralduses? Kuidas kavandatu realiseerus?
Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel.
Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. 3. Kohtukorraldus Sel ajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni. Politseilisi ülesandeid täitsid kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Maakondades tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Need arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemaid asju ja aadlike kohtuasju lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus või Liivimaa Õuekohtus. 4. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile 1630A sisseränne, uusasustajad aastakümnete
·Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond. Kaitsesid aadlike õigusi riigivõimude eest. Koos käidi maapäevadel. Vahepeal ajasid rüütelkonna asju maanõunikud. Aadlike mõjuvõim oli suur, eriti Eestimaa alade. Liivimaad loeti vallutatud provintsiks. Johan Skytte sai Liivimaa kindralkuberneriks ja ta hakkas kiiresti rootsistama. ·Kohtuvõim avaliku korra tagamiseks seati ametisse adrakohtunikud (Eestis) ja sillakohtunikud (Liivimaal). Maakonna tasandil tegutsesid Eestis meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegaade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. ·Rahvastik sõdade tõttu oli rahvaarv suuresti vähenenud. Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi, lätlasi). ·Reduktsioon 1680 võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita
Saaremaal): · Maapäev Rüütelkonnaliikmete kokkutulek 3 aasta tagant. · 12 maanõunikku Maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. d. Kohtuvõim Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kõrgem kohtuvõim läks riiklikele kohtutele: Eestimaa Liivimaa Adrakohtunikud Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike Sillakohtunikud hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) 2. Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: a. Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. b. Liivimaa aadliopositsiooni maasurumine:
vahelisel ajal. MK tegutses kuberneri juures, aidates kuberneril antud alasid valitseda. Kuias maanõunikuks sai? Oli eluaegne. Esimesed maanõunikud valiti, hiljem hakati neid juurde nimetama nende endi poolt. Saaremaal ja Liivimaal maanõunikud valiti Maapäeval. Kohtusüsteem: Eri kohtud eri seisuslikele. EESTIMAA LIIVIMAA Adrakohtunikud: Sillakohtunikud · Talupoegade tagaotsimine · Talupoegadevahelised tülid Maakohus: meeskohus Maakohus · Arutati rängemaid üleastumisi - · -,,- tapmine · Talpoegadevahelised tülid Kubermang: ülemmaakohus Liivimaa õuekohtu · Edasikaebamine maameeskohtust. · Aadlike omavahelised probleemid · (Edasi- Eestimaa Maanõunike Edasi: Stockholmi õuekohus Kolleegium)
4. Kandsid hoolt teede ja sildade eest 5. Kandsid hoolt avaliku korra eest 4) Rüütelkonnad Rüütelkonnad: koondasid aadlike, kaitsesid neid Rootsi võimude eest ja lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga.
6). Neid kolleegiume saab pidada antud piirkonna kõrgeimateks võimuinstitutsioonides, mis tegutsesid kuberneri eesistumisel. Maanõuniku amet oli eluaegne ja ainult siis kui ise tagasi astuti või ära surdi muudeti koosseisu. Kohtuvõim oli kahes kubermangus (Eestimaa ja Liivimaa) erinev. Kõige alama aste kohus oli EM adrakohtunikud (pidi jälitama põgenenud talupoegi ja nad tagasi tooma, karistasid talupoegi väiksemate kuritegude eest nt varastas kanu, kakles) ja LM sillakohtunikud. Maakonna tasandil kohtud EM meeskohus ja LM maakohus (nt kui talupoeg tappis teise). Sinna sai ka adrakohtunike otsuseid edasi kaevata ntks. Kubermangu tasandil EM ülemmaakohus (Tallinnas) ja LM õuekohus (Mitte Riias vaid Tartus, sest seal oli ülikool ja seal õpetati juriste, õigusteadlasi), (aadlikke omavahelised kaebused). LM veel üks kõrgem kohus Stockholmi õuekohus. Linnas olevate inimeste üle mõistis kohut hoopis raad, nemad selle kohtusüsteemi alla ei kuulunud.
-Kutsuti kokku üle kolme aasta *Maapäevade vaheajal olid maanõunike kolleegiumid -Eestimaal ja Liivimaal 12 nõunikku -Saaremaal vähem liikmeid (4-6 liiget) -Võib nimetada antud piirkonna kõrgemaks võimuinstitutsiooniks, kes tegutses kuberneri eesistumisel *Maanõuniku amet oli eluaegne Kohtuvõim *Kubermangudes veidi erinev *Alamastme kohus: -Eestimaal adrakohtunikud -Liivimaal sillakohtunikud -Ülesanded samad: jälitama põgenenud talupoegi ja neid tagasi tooma, karistasid talupoegi väiksemate kuritegude eest (3 kana varastamine, silma siniseks löömine vms) *Maakonna tasandil -Eestimaal meeskohtud -Liivimaal maakohtud -Ülesanded: arutasid talupoegade rängemaid kuritegusid (teise talupoja tapmine), sai alamastme kohtu otsust edasi kaevata *Kubermangu tasandil -Eestimaal ülemmaakohus (asus Tallinnas)
*ametkond- maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. *vakus-ametkonnad jagunesid vakusteks Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Lk.104-108 (Altmargi vaherahu 1629, Brömsebro rahu 1645, Oliva rahu 1660, Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine, kindralkuberner, rüütelkonnad, maapäevad, maanõunik, adra- ja sillakohtunikud, meeskohtud, maakohtud, Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Gustav II Adolf 1611- 1632) *Altmargi vaherahu 1629- Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile Hiljem vaherahu pikendati. *Brömbsebro rahu 1645- Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Seega oli läinud kogu eestlaste maa Rootsi riigile.
annaabi.ee 
