1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
Eestis sai luterlik maa. Kõik varasemad probleemid said lahendatud. 3.Millega on Eesti kultuurilukku läinud järgmised isikud? B.G. Forselius - Piiskopimõisa seminari õpetaja H.Stahl - Eesti esimene grammatika Johan Skyette- Tartu Ülikooli asutaja Adrian ja Andreas Virginius - Uus (Wastne) Testament tõlkijad 5.Seleta mõisted Konsistoorium - luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent - luterlikus kirikus riigi või provintsi ülemvaimulik, vastab piiskopile Piiblikonverents - nõupidamised Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks Dispuut - teaduslik vaidlus Barokk - 17.sajandi keskel valitsev kunstivool Bastion - viisnurkne põhiplaaniga mullast kaitseehitis, mille ülesandeks oli kahutirule andmise võimaldamine
Tehti planke aga ka laudu 1664 hakati Tallinnas kaltsudest tootma paberit 1695-1697 suur näljahäda. Oletatavati suri nälga u 75 000 inimest. Kõigerohkem suri inimesi Lõuna- ja Kesk-Eestis. See oli suurim näljahäda, mis eestlasi senimaani tabanud, kuid nüüd hakati kasvatama kartulit. 15 oktoober 1632 avati Tartu Ülikool. 4 teaduskonda: 1) õigus 2) usk 3) arest 4) filosoofia õpetati ladina keeles, õpetati ainult mehi. Eesti kirjakeele arendamine- 1686- esimene piiblikonverents 1687 teine piibli konverents, pilistveres. Arutati Eesti keele küsimusi. Millise kirjakeele alusel tõlkida piiblit. Tõlgiti Põhja-Eesti kirjakeeles. Eesti sai kirjakeele. Kolm argumenti, et Rootsi aega saab nimetada kuldseks ajaks, kolm vastuargumenti Poolt: 1632 rajati Tartusse Ülikool Eesti sai kirjakeele rajati hulgaliselt uusi manufaktuure Vastu: kehtestati sundorjus suurim näljahäda, mis eestlasi siiani painanud väga palju talupoegi oli pärit mujalt
päevil Vakuraamat - raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu Pärisorjus - talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama; seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning selles töötasid palgatöölised Landesstaat - maariik, aadli omavalitsus Piiblikonverents - nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine e sisuliselt keelekonverents Rehielamu - elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba Bastion - linnade kaitseehitised(5nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid), rajatud suurtükkide jaoks Academia Gustaviana - Tartu Ülikooli, mis asustati aastal 1631, esimene nimi
Vakuraamatud talude ja nende koormiste nimistud, kuhu on märgitud mõisate kaupa kõigi talude suurus ning koormiste ehk maksude nimekiri Kreisifoogtid Liivimaal riigi poolt politseilisi ülesandeid täitma määratud aadlikud Manufaktuurid tööjaotusega käsitööettevõtted, kus töötavad palgatöölised Suur nälg teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis, 1695-1697 Nõiaprotsessid eramõisades võitlus väärusuga Köster kirikuõpetaja abiline Piiblikonverents nõupidamine, mille Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku piibi eestikeelse tõlge ettevalmistamiseks Vana kirjaviis Johan Hornungi poolt kirja pandud põhjaeesti õigekirja reeglid Dispuudid mõttevahetused, avalikud vaidlused ülikoolis Bastion kaitseehitus, kindluse kaitsetorn Vöörmunder kiriku eestseisja Kindralsuperintendant luteri usu kiriku teatud ringkonna vaimulik juht (vastab piiskopile)
1) Heinrich Stahli kirjaviis eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast. (nt. mets-metz; lesk-lesck) 2) Forseliuse kirjaviis eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda (v,c,x,z,y,f). 18. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686.-1687.aastal kokku nn piiblikonverents, et jõuda selgusele kumba kirjaviisi kasutada Piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja Piibli keelele leida vasteid eesti keelest, sageli tuli lausa uued sõnad luua. Konverentside tulemuseks oli see, et Piibel jäi tõlkimata, kuna üksmeelele ei jõutud. 19. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. Lk 117-118 17.sajandi algul oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimulik sisuga. Need olid mõeldud
Tähenduste omavahelised seosed seotud erinevate leksikonide loomisega (TÜ ja EKI juures) Kadri Muischnek 2006. Eesti keele verbikesksed püsiühendid tekstikorpuses Heili Orav 2008. Isiksuseomaduste sõnavara semantika Margit Langemets 2009. Süstemaatilisest polüseemiast 21. Eesti keelekorraldus 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid Vaidlusi kirjakeele probleemide üle: · piiblikonverents Liepa mõisas 1686 · Tartu ja Tallinna keele valik XIX saj alguses · vana ja uue kirjaviisi võitlus 1860. aastatel 30.06.1872 Eesti Kirjameeste Seltsi koosolek Jakob Hurt: Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Tartu 1864. · Keelekorraldus: o eesti keel kui rahvuslik väärtus, jumalast inimestele antud o eesmärgiks ühtne kirjakeel (Tallinna keele alusel) o kollektiivse otsustamise põhimõte (EKmS)
Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 17. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid Vaidlusi kirjakeele probleemide üle: · piiblikonverents Liepa mõisas 1686 · Tartu ja Tallinna keele valik XIX saj alguses · vana ja uue kirjaviisi võitlus 1860. aastatel 30.06.1872 Eesti Kirjameeste Seltsi koosolek Jakob Hurt: Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Tartu 1864. · Keelekorraldus: o eesti keel kui rahvuslik väärtus, jumalast inimestele antud o eesmärgiks ühtne kirjakeel (Tallinna keele alusel)
annaabi.ee 
