Birma, tänapäeval Myanmari Liit Tartu 2007 Riigivormi tunnused Seal kehtib sõjaväeline diktaktuur President on Than Shwe Riiginimi muudeti endisest Birmast Myanmari Liiduks riigi juhtkonna soovil. Ent mitmed riigid, nagu USA ja Suurbritannia, ei tunnista seda sõjavälise diktaktuuri tõttu. Demokraatlik opositsioon kasutab endist nimetust Sümboolika Riigihümn Gba Majay Bma Myanmari lipp Myanmari vapp Elanikkond
koduideaali. Kuid nagu üksikinimene, nii ei saa ka perekond kui niisugune olla veel kaugeltki täiusliku vooruslikkuse (õnneliku elu) teostamistandardiks. Perekonnad liituvad sellel eesmärgil juba järgmisteks suuremateks ühiskondlikeks ühikuiks külakondadeks ja viimased omakorda juba suurimaks ning täiuslikumaks ühiskondliku elu kujundiks RIIGI näol Täiuslikema ehk ideaalse riigivormi väljaselgitamisele ning kirjeldamisele on ka Aristoteles pühendanud rohkesti tähelepanu. Aristoteles ei näe riigiideaali kehastumist mitte ühes või teises riigivormis vaid pigem selles, kuidas ning mil määral üks või teine riigivorm teostab oma ideaali, täidab oma ülesannet kodanike õnne kasvatamisel ja arendamisel. Aristotelese poolikuna säilinud uurimuses riigivormide üle, kus on kirjeldatud 158
kristliku ja islamistliku eetika arengus. Aristotelese arvamus naistest Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd. Levitas ideed, et naised peaksid saama vähem süüa ja muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. Riigikorraldused Inimene on poliitiline Aristoteles isiklikult eelistab loom, elab polises. politeia riigivormi. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinus poliste analüüsist. ÕIGED VALED Ta jaotab erinevaid ÜKS Monarhia Türannia riigikordasid nii: VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/i/indrme/aristoteles.htm (30.10.2013) http://www.annaabi
Samas võib samal ajal olla väga julge, kuid ka väga arukas. Ka sellised voorused tasakaalustavad teineteist. Liigne julgus võib panna tegema rumalaid tegusid, kuid olles arukas, osatakse vältida suuremaid ohte, mis võivad tekkida ning oma elu või kellegi heaolu ohtu seada. Tuleb saavutada kuldne kesktee vooruste vahel, sest liigne voorus võib muutuda paheks. Riigiõpetuses pooldas Aristoteles niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Paremini sobib inimloomusega nende vormide segu- see on ka hõlpsamini teostatav ning selles pehmendab vaeste ja rikaste vastuolusid jõuka keskkihi olemasolu. See mõte imponeerib mulle, sest nii on olukord ka tänapäeval. Riigi eesmärk on oma rahva eest hoolt kanda ning vastutada nende heaolu eest. Rahvas on kõrgeim
Ta toetas võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu ning täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Kolmas eraldi seisev võim-kohtuvõim. Voltaire: Pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat ning lootis, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Rousseau: Ideaalset riigivormi ei leidnud. Arvas, et rahvas on võimu allikas. Tema jaoks oli ideaalne riik väga väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek. Kartes samas, et rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi ta pessimistiks. 3) Nimetage Euroopa valgustatud valitsejaid. (3 ) Miks neid nii kutsutakse? Friedrich Wilhelm I: Oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. Valdava osa sissetulekust kulutas sõjaväele
Aristotelese õpetusest Tema tööd käsitlesid loodusteadusi füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali, maailmakorra üldisi põhimõtteid jt. Väga suurt huvi tundis ta elava looduse, eriti loomade vastu. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. pooldas riigivormi, mis ei ole omakasupüüdlikku eesmärgiga, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Ta uuris ka ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta ka, et Maa on kerakujuline. Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused - loomutäiused. Ta eristas dianoeetilisi ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee asjus, mis iseenesest
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J
senisest paremini ühiskonda korraldada. MONTESQUIEU 1689-1755 · Võimude lahususe põhimõte : seadusandlik täidesaatev kohtuvõim · Võimud ei tohi koonduda ühe inimese võimu alla; täiendavad üksteist · Ideaalseks riigikorraks parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Nt. Inglismaa & ÕB VOLTAIRE 1694-1778 · Valgustatud absolutistlik monarhia: valitseja liit filosoofidega ROUSSEAU 1712-1778 · Ideaalset riigivormi ei leidnudki · Kahtles parlamentaarses demokraatias, kuna kartis et tehakse otsuseid end huvisid arvesse võttes. · Võim peab lähtuma rahvast · Monarhiale eelistas vabariiki FRIEDRICH II SUUR · Preisimaa kuningas · Keelustas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust · Rajas berliini kõlje alla sanssouci lossi, kuhu kutsus haritlasi kogu euroopast · Isa loodud valitsemisaparaati ta ei muutnud · Tal polnud nõunikke
Kodanluse vastu tekkis uus vabaduseliikumine sotsialism. Demokraatlikud riigid on tugevamad ja rikkamad kui totaalsed riigid 7. Totaalne riik 20. sajandi totaalne riik on kodanluse ja proletariaadi vahelise kodusõja laps. Iga mõte ja tahe juba varajasest lapseeast peab olema sihitud sõjale ja sõjaohus isamaa kaitsele. Ainult nii suudetakse indiviidi sundida oma isiklikku vabadust ohverdama rahvuse altarile. Kuna totaalne riik on sõduririik, nõuab ta võimude ühendamist. See tähendab riigivormi, kus võim on koondatud ühe kätte, kes on ühtlasi pealik, väejuht, ülempreester, kohtunik, seaduseandja, valitsuse ülem ja politsei. Totaalne riik on kõigil aladel kõikvõimas. Ta on isand oma alamate eraomandi üle, mille ta võib panna keelu alla või igal ajal konfiskeerida. Ta on südametunnistuse isand, ta ei salli ühtki seadust, mis piirab tema valitsuse omavoli opositsiooniliste riigikodanike vastu. Ta ei salli ühtki kohtunikku, kes asetab õiguse riigist kõrgemale
ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet. Voltaire pooldas monarhiat, kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos ,,Ühiskondlik leping" üksikisikute kokkulepe allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna huvidele. Ideaalset riigivormi ei leidnud. Ideaal looduslik seisund enne riigi tekkimist. 4. Kameralistide ja füsiokraatide ühiskonnakäsitlus? Kameralistid: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid teoreetilisteks arutlusteks Lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna Seadis riigile ja valitsejale kohustuse hoolitseda alamate eest hällist hauani Füsiokraadid:
Tema tähtsamad teosed on ,,Metafüüsika'', ,,Kategooriad'', ,,Esimene analüütika'', ,,Teine analüütika'', ,,Organon'', ,,Füüsika'' jm. Ta uuris ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta, nagu mitmedki teised filosoofid, et Maa on kerakujuline ja et Päike, planeedid ning tähed tiirlevad ümber maakera. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. Ta pooldas sellist riigivormi, mis ei luba kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Sellisteks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Riiki peaksid juhtima rikkad ja keskmiselt jõukad mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni
Valgustust saanuna tunnevad nad vajadust valgustada ka teisi. (Vene 1991) Oma poliitilised vaated esitas Cicero teoses ,,Vabariik", kus ta leiab et on tarvis praktiliselt teostatavat teooriat. Kolmest riigivormist monarhistlikust, aristokraatlikust ja demokraatlikust ta ei eelista mitte ühtki, arvates, et igaüks neist omab omi positiivseid külgi ja puudusi ja ei ole puhtal kujul vastuvõetav. Ta pooldab kõigi kolme riigivormi ühendust. Traktaadis ,,Seadusest" püüab Cicero tõestada, et ideaalne riik ei ole mõeldav ilma aristokraatia võimuta. Usund on vajalik kui riigivõimu element, sest võimukandjal peab olema peale ilmliku mõõga ka vaimset mõõka. Ta sanktsioneerib eraomandi, pidades seda ühiskonna olemasolu aluseks. Riigivõimu ülesandeks on Cicero järgi seisusliku tasakaalu toetamine optimaatide ülemvõimu säilitamisel. Cicero on vabariikliku orjandusliku oligarhia ideoloog ja kaitsja
PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Platoni õpetus ideaalsest riigist tekkis tänu Ateena mittesobilikule valitsemisele. Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon
ja ta auks püstitati mälestusmärke, teater sai alguse dionysosele pühendatud koorilauludest, näidendeid lavastati talvistel dionysose pidustustel, tragöödia tõsine ja ülev, õpetlik, otsiti vastust, kuidas mõista jumalaid ja neile mitte pahameelt valmistada, kasvatasid kodanikke, komöödia aines igapäevaelust, kanti riigimeeste maske ja visati nende üle nalja, naerdi ka jumalate üle, ühiskond ja eluolu - hellenid omistasid endale kodanike vabadusel põhinev riigivormi linnriik, enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega, käsitöölised olid väikeste töökodade omanikud, kes oma tööga elatist hankisid, neid hinnati sageli põlluharijatest madalamalt, kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, kreeka aristokraatiat iseloomustab konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim, korraldati palju ühiseid pidusööke, orjatööd
- Julge olla tark! Julge oma arvamust väljendada! Montesquieu ( 1689-1755 ) - eelistas igale konkreetsele ühiskonnale vastavaid seadusi - toetas võimude lahusust Voltaire ( 1694-1778 ) - pidas monarhiat ideaalseks valitsemisviisiks - suhtus demokraatiasse aasivalt ( nöökivalt ) - uskus, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida Rousseau ( 1712-1778 ) - ei leidnud ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ( kahtles parlamentaarses demokraatias ) - ideaalne riik sai olla ainult väga väike, kus otsuseid langetab rahvakooslolek - kodanike haridus tagab selle, et suureks kasvanud järglastest saavad omamaa kaitsjad ja isad Valgustatud absolutism absolutism + valgustus( tark rahvas ) ei ole valgustatud absolutism ( tark valitseja, rumal rahvas ) 1. Preisimaa - Friedrich II
autoriõigus konkurentsiõigus tarbijakaitseõigus tööõigus Riik ja õigus Riigi tunnused: avalik võim, territoorium, rahvas VP asendab: RK esimees Kodakondsus omandatakse: omandatakse sünniga, saadakse naturalisatsiooni korras Riigivormi mõiste: riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliitiline režiim Riigivalitsemise vormid: Monarhia ja vabariik (presidentaalne või parlamentaarne) Riiklik korraldus: unitaarriik, föderatsioon Poliitline režiim: demokraatlik, autoritaarne, totalitaarne Riigi funktsioonid: sise- ja välisfunktsioonid Riigiorgani tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega määratud funktsioon, vajalik pädevus, kulud kaetakse riigieelarvest, riigiteenistujad saavad tasu riigilt
Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. 4 Riigiõpetuses pooldas ta niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju: 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise allikas
Need on mehed, kes moodustavad maailma sõjavägesid ja kaitsejõude. Ja lõpuks on need vähesed, kelle lõbuks on meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Need on tarkuseinimesed. Platoni õpetus ideaalsest riigist Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia(rikaste valitsusvorm), kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige
Keegi ei püüdle vabatahtlikult kurja või selle, mida kurjaks peetakse, poole. Sokratese meelest oli filosoofia ülesandeks õpestada nimest iseennast tundma, mis on igati kiiduväärt ettevõtmine. Kes isennast ei tunne, sel on ka teisi raske mõista. Milline oli Platoni ideaalne riik? Mis Sina sellest arvad? Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi
Jean-jacques Rosseau sündis Genfis kellassepa pojana ning elas suurema osa oma elust Prantsusmaal. Ta oli prantsuse filosoof ja kirjanik, kes arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Viimane ei hõlmanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet. Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. Ta kahtles ka parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses, kartes, et mis tahes esinduskogu hakkab seadusi vastu võtma ikkagi vaid oma huvisid arvestades. ,,Inglise rahvas vaid kujutleb end vaba olevat. Tegelikult on ta seda ainult parlamendisaadikute valimiste ajal. Kui need on toimunud, elab ta jälle orjapõlves edasi." Rousseau jäi lõpuni pessimistiks, sest ta kartis et isegi rahvakoosolek võib olla äraostetav.
1) Inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks. 2) Riigivõimu teostaja, riigivõimu subjekt. Mitte kõigil riigi territooriumil asuvatest inimestest ei ole riigiga ühesugune õiguslik seos. Rahva riigivõimu subjekti tähenduses moodustab nendest see osa, kes on riigiga seotud püsiva õigusliku seosega kodakondsuse kaudu. Üldjuhul saadake kodakondsus sünniga, teisel juhul naturalisatsiooni korras. VII Riigi vormid Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses. Sellega tähistatakse: 1) riigivalitsemise vormi; 2) riikliku korralduse vormi; 3) poliitilist režiimi. Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike.
Saksamaa oli selleks ajaks okupeerinud Kesk- ja Põhja- Itaalia. Nendel aladel vallandus ulatuslik okupantide ja Itaalia fasistide ulatuslik võitlus. Seda juhtisid antifasistlike parteide liimeist moodustatud rahvusliku vabastamise komitee. Juhtiv osa oli Itaalia KP-l , 1943-1946 suurenes Itaalia KP liikmete arv 15 000-1,7 miljonini. Lõplikult vabastas Itaalia Aprilli ülestõus1945, likvideeriti 1943. aasta lõpus rajatud Mussuloni marjonetlik Salo Vabariik. 02.06.1946 korraldati riigivormi kohta rahvahääletus. 55% kodanikest hääletas vabariigi poolt. Vabariigiks kuulutati Itaalia 18. juuni 1946. See oli demokraatilist jõudude tähtis saavutus. Tugevaimaks parteiks kujunes Katoliku kiriku tuginev Kristlik Demokraatlik Partei. Kommunistid ja sotsialistid said Asutava Kogu valimistel ligi 40% häältest. !0. veebruaril 1947 sõlmis Itaalia antifasistliku koalitsiooni riikidega rahulepingu. 28.06. 1948 sölmis A
Riigikogu, KOV volikogu moodustatakse mingi kindla ülesande täitmiseks. Nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt. 2.1.3. RIIGIVALITSEMISE VORMID. MONARHIA JA VABARIIK, NENDE ERISUSED. Lk 14 - 17 Riigivormi tähendused: 1) riigi valitsemise vorm -riigivõimu teostamise väline mehhanism(monarhia või vabariik) 2) riikliku korralduse vorm - territoriaalsete osade omavaheline seos(unitaarriik või liitriik- föderatsioon) 3) poliitiline reziim totalitaarne, autoritaarne, demokraatlik...sõltuvalt riigivõimu teostavatest meetoditest. I Riigi valitsemise vormid - riigivõimu sisemine organisatsioon, st kõrgemate riigiorganite
reaalselt eksisteerinud poliste analüüsist. Ta peab aktsepteeritavaks mitmeid erinevaid riigikordasid ning jaotab neid järgmiselt: ÕIGED VALED ÜKS Monarhia Türannia VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia 4 Aristoteles isiklikult eelistab politeia riigivormi. DESCARTES 1.Tema filosofeerimise põhiprobleem: 2.Metoodiline kahtlemine: Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kui mõni väide on kaheldav, kui väiksemgi eksimisevõimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3
Rousseau Genfis kellassepa pojana sündinud Jean-Jacques Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Rousseau ema suri sünnitusel ning isa jättis ta maha. Arendades edasi ühiskonliku leping teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepete allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Viimane ei hõlmanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet. Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. Ta kahtes ka parlamentaarse demoktaatia täiuslikkuses, kartes, et mis tahes esinduskogu hakkab seadusi vastu võtma ikkagi vaid oma huvisid arvestades: ,,Inglise rahvas vaid kujutleb end vaba olevat". Kartes samas, er ka rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi Rousseau lõpuni pessimistiks. Rousseau sai Inglismaal hästi läbi David Hume'iga, kuid elu lõpuks kannatas
Rousseau: Jean-Jacques Rousseau (1717-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta ema suri sünnitusel. Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Viimane ei hõlmanud mitte ainult eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet. Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ei leidnudki. Ideaalne riik sai Rousseau jaoks olla vaid väga väike nagu näiteks Sveitsi kanton või ajalooline Kreeka polis, kus otsuseid langetas rahvakoosolek. Rousseau jäi lõpuni pessimistiks, sest ta kartis, et samas ka rahvakoosolek võib olla äraostetav. Kameralistid: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks arutlusteks. Praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameraristid, otsides vastust
jaoks ainsa juhtnöörina. Seadusandja kunst seisneb oskuses tabada punkt, kus valitsuse jõud ja tahe – mis on alati võrdeliselt seotud – kombineeruksid riigi jaoks kõige soodsamas vahekorras. Riigivormide jaotusest nõnda palju, et esiteks võib suverään valitsemise üle anda kogu rahvale, või suurimale osale rahvast, nõnda, et riigiametnikest kodanikke on rohkem kui eraisikust lihtkodanikke – seda riigivormi nimetatakse demokraatiaks. Teiseks võib suverään koondada valitsemise väikese grupi kätte, nõnda, et lihtkodanikke on rohkem kui riigiametnikke – seda nimetatakse aristokraatiaks. Lõpuks võib ta koondada kogu valitsemise ühe ametiisiku kätte, kellelt siis pärivad oma võimu kõik teised ametnikud. Kolmas vorm on kõige levinum ja seda nimetatakse monarhiaks, ehk kuninglikuks valitsemisviisiks. Tuleb
7 Valitsus. Endine Maavalitsus ses astmes enam ei tegutsenud. Presidendi institutsiooni puudus ka siin. Eesti teine eelkonstitutsioon rajas selles iseseisvuse arenguastmes riigivalitsemise parlamentliku vabariigi ning parlamentarismi põhimõtteile. Vahekord kodanikkude ja riigivõimu käsitlejate vahel loodi demokratismi alusel ja õigusriigi põhimõttel. Riigivormi lõplik määramine jäeti aga teiseski eelkonstitutsioonis Asutava Kogu hoolde. Saksa okupatsiooniväed marssisid Tallinna päev pärast Manifesti andmist ning okupatsiooniaeg kestis 11. novembrini 1918. 22. novembril algas Eesti-Vene sõda. Maanõukogu võttis vastu Asutava Kogu valimisseaduse juba 24. novembril 1918. Asutava Kogu valimised toimusid 5., 6. ja 7. aprillil 1919. Oma esimeseks istungiks Asutav Kogu astub kokku 23. aprillil. 4
Arvas, et poliitiline võim on seaduse, mitte inimese võim. Polybios esitas oma väited ajaloo näidete varal. Kogumik 'Ajalugu' (Historia), 40 raamatut. Arvas, et riigi tekkimine ja riigivormide vaheldumine on loomulik protsess, mis allub loodusseadustele. Ühiskonna tekkimise põhjuseks pidas üksikisiku nõrkus, mis sunnib teda liituma omasugustega ning füüsiliste ja hingeliste omaduste põhjal kerkib esile juht, kellest saab aja möödudes kuningas. Ideaalseks riigiks pidas kolme riigivormi ühendust (monarhia, aristokraatia ja demokraatis). Keskaja ideed Rooma keisririigi ajastul sulas antikkaja riigi- ja õigusekäsitlus kokku kristlik-religioosse maailmavaatega. Domineeris religioon. Keskne idee: jumal on maailma ja inimese looja, tema seadused on inimese tegevuse ja ühiskonnaelu alus. Riigiõpetliku kuju andis sellele konseptsioonile aurelius Augustinus. Aurelius Augustinus (354 -430). Arvas, et tõde tunnetatakse mõistusele rajatud mõtlemise kaudu. Teda peetakse
absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi. Absolutismiajal oli kolm seisust
haaramatu. Ta õppis Oxfordis. John Locke Inglise filosoof. Õppis Oxfordis meditsiini. Kaitses parlamenti kunindavõimu vastu ja ülistas eriti Kuulsat revolutsiooni. Ta rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile. Teda peetakse liberalismi rajajaks. Inglismaal võtsid ta ideed oma poliitika aluseks viigid. Ta seisukohalt oli valitsuse ülesanne omandi kaitse. James Harrington (1611-1677) Ta juhtis poliitilises võitluses vabariiklasi ja püüdis põhjendada vabariiklikku riigivormi. Tema põhiseisukoht: omand loob võimu. Ideaalse vabariigi pildi esitas ta romaanis ,,Okeaania vabariik", mis on kirjutatud reisikirjelduse vormis. Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand ja et masside vaoshoidmiseks on vaja riigiohje. Kirik ja riik 17.saj. 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. Oma kirikupea ametisse seadmisega taheti rohutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, kuid ühtlasti ka toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule
Pl. järgi 2 ühisk. kihti-valvurid(hinge osa-mõistus) ja sõjamehed(hinge osa-emotsioon) peavad alati olema riiklikul nõupidamisel täielikult. Omand on ainult tootjad (3. kiht-töölised). Pl. struktuur on India kasti süsteem Kreekalik variant. Hinge osad. Riik on ülemuslik. Individid on allutatud in-d, ka perekonna elu. Lapsed kasvatas riik- lasteaed. Maksud lastetuse eest. Naine on intell. reserv. Atlantoloogia-atkantuse teadus, müütiline mander. Pl. pidi kõlblikuks 2 riigivormi: monarhia- päritav võim(dünastia) ja aristokratia-targemate võim.Järgmised ei kõlble: oligarhia-rikkus ei tähenda alati tarkust, timokraatia-diktaator kasutati võimul olemisel demagoogiat, odav populaarsus, demokraatia-rahvas on omamoodi ohtlik, meeletused. Aristoteles(384-322) loogika teaduse rajaja, süllogistika.Poliitiline fil."In on poliitiline loom" ,,Zoon politikon".Pl. õp. Ritorika kõnekunsti õppejõud. avas Lyceion (pr lütseum), kus uurisid tead. meetodil. Õppetöö:
keiser Wilhelm II. 11. november 1918 lõppes Esimene maailmasõda ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale ja Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust. Saksamaa Novembrirevolutsiooni tagajärjel kokkuvarisenud senise poliitilise süsteemi asemele asuti uut demokraatlikku riigikorraldust looma. Keiser oli põgenenud ning riigivormi muutmine vajas vormistamist. Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68- 10 liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel
riigiks järk-järgult – geneesist lähtuv teooria, mis on vastant Platoni staatilisele teooriale, et riik ja inimene on alati olemas olnud. Inimene kaldub ühiskondlikule eluviisile, mis realiseerub omakorda riigi näol. Riigis on 3 organisatsioonilist tasandit: 1. Perekond; 2. Asundused; 3. Asunduste liit ehk riik – riigipea on monarh. Riik kasvas välja perekonna baasil. Aristotelese arvates ei ole ühte kindlat ideaalset riigivormi, vaid igal rahval on oma kombed ja iseloom ja vastavalt sellele on neile üks või teine riigivorm sobilik. Riigi peaülesanne on vooruslikult täiusliku elu võimaldamine – mistahes riigivormi abil. Kuid ta jagab riigivormid õiglasteks: Monarhia – monarh vooruselt teistest üle, Aristokraatia – võim voorusliku vähemuse käes Vabariik – võimu juures vooruslike ja arukate kodanike enamus Ja mitteõiglasteks:
Loodusfilosoofid urivad, millest maailm koosneb. Loodusfilosoofid: · Thales (6. saj ekr). Ta arvas, et maailm koosnev veest, ükski ajahetk ei kordu. · Aleximandros. Maailm koosneb määramatusest. · Demokritos. Aatomite õpetus. · Pythagoros. Kõik koosneb arvudest. 1. Milles seisnes sokratese, platoni ja aristotelese õpetus? 2. Millist meetodit nad kastasid levitamiseks ja õpetamiseks? Eelkõige sokrates. 3. Millist riigivormi nad pooldasid? 4. Kes olid sofistid? 1. Sokratese kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkuleppest sõltumatu. Filosoofie hüve ja vooruse mõistmiseks. Tuleb mõista kui vähe teatakse. Dialoogina ja ajas inimesi segadusse. Platon arendas edasi sokratese teooriaid. Tuli leida põhjus. Hüve- igavene ja puutumatu. Ideed on muutumatud ja reaalsed olemus põhjused
28. juuni 1919 sõlmitakse rahuleping Saksamaaga: 1) Oluliselt vähendati sõjaväge 2) Likvideeriti lennu- ja merevägi 3) Keelustati sõjaväeteenistuskohustus 4) Loodi Reini’i demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma territoriumist 5) Saksamaa pidi maksma reparatsioone. (sõjakahjude kinnimaksmine) 2. Riigivormid Seadusandliku võimu puhul eristatakse presidentaalset, poolpresidentaalset ja paralmentaarset riigivormi/korda. Presidentaalne- rahvas valib parlamendi ja presidendi ning presidesnt nimetab ametisse/ tagandab valitsuse.(USA) Poolpresidentaalne- Võimu jagavad president ja peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse peaministri, kes koos juhuvad valitsust. Parlament omakorda hääletab ametisse/ tagandab valitsuse. (Prantsusmaa, Soome). President kureerib välis-kaitsepoliitikat, peaminister sise- ja sotsiaalpoliitikat.
° Tekkis kaks vastandlikku arusaama vabadusest: vabadus on mõeldud ühiskonna jaoks tervikuna ja üksikisik peab selle nimel loobuma oma huvidest; vabaduse all tuleb mõista just üksikisiku vabadusi. ° Viigid võtsid Locke'i ideed oma poliitika aluseks. ° Neid hakati nimetama liberaalideks. ° Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. ° Tsivilisatsioon eeldab omandi kaitset. James Harrington juhtis poliitilises võitluses vabariiklasi ja püüdis põhjendada vabariiklikku riigivormi: ° Põhiseisukoht omand loob võimu. ° Vabariigi aluseks on maaomand. ° Rahva vabadust ei saa usaldada rahva enda kätte, kontroll selle üle peab minema vabariigile. ° Valimisõigus kuulub nendele, kellel on maaomand või raha. ° Teistel puudub valimisõigus. 8.Parlamentarismi areng Inglismaal 17-18.saj Parlament 17.saj algul Inglise parlamendil olid 17.sajandiks juba pikaajalised traditsioonid. See oli kujunenud
See on võimu teostamine, võimu pädevus. See on võime luua, muuta või lõpetada õigussuhteid. Riigi mittepõhilised tunnused: -seadusandluse ehk õigluse olemas olu (õigus kehtestab antud riigi territ. teatud käitumiskorra) -sunni ja vägivalla mehhanismid, et tagada seadustest kinni pidamine) -riigivõime astuda suhetesse teiste riikidega ja suhelda rahvusvahelisel areenil. RIIKIDE LIIGITUS ÜRO's on 192 riiki liigitatakse Valitsemisvormi(riigivormi) järgi see näitab kuidas on paika pandud riigi ülesehitus juriidiliselt(seadustes) see kajastub alati Riigi Põhiseadustes. a)MONARHIAD(riigipea on mitte valitud, tavaliselt tänu päritolu saadud absoluutme monarhia piiramatu võim kuulub ühele isikule, selline valitsusvorm on paljuski ajalugu.(Saudi-Araabia) selle puhul on kõik kolm võimu riigis koondunud ühe isiku kätte ja see on pandud paika ka juriidiliselt.
Samalaadseid etappe on võimalik täheldada ka Itaalias. Ainult et Itaalia puhul polnud haritlas ega seltsiliikumist, vaid toimus salaühingute liikumine. RAHVUSRIIGI RAJAMINE SAKSAMAAL Oli 2 suunda, kuidas Saksamaal rahvusriiki rajada: 1) rahvusriigi rajamine alt erinevates Saksa väikeriikides tõuseb rahvas valitsuse vastu üles, valitsused kukutatakse võimult, valitakse ülesaksamaaline esindajate kogu, kes määrab kindlaks tulevase Saksa riigi riigivormi. Ühendamine alt tähendas ühendamist revolutsioonilisel teel. Sellist katset viidi läbi 1830. aastal erinevates Saksa väikeriikides puhkesid liberaalse kodaluse poolt juhitud mässud. Nendel mässudel ei olnud mitte mingisugust tagajärge, sest need suruti maha Püha liidu poolt. Teine katse toimus 18481849. aastatel, kui samuti erinevates Saksa väikeriikides puhkesid revolutsioonid ja jõuti isegi ülesaksamaalise esinduskogu valimiseni. See käis
rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka sõbra sõprus on parem, kui kõigi arutute oma. Antiikaja mõtlejate suhtumine naistesse-halvustav: Demokritose naine väikest kasvu-valis pahelistest väikseima Pythagoras-ka siga eelistab puhtale veele pori Aristoteles-naine on viimistlemata mees Platon-naine on mehe intuaalne reserv n-ö varumängija. puudu Platon Sokratese õpilane. 6 erinevat riigivormi: Platon leidis on kõlbulikud on ainult monarhia (päritav) ja aristokraatia (võimul targad) POLITEIA - Platoni ühiskond oli kihistunud ühiskond, seal oli kolm kihti. (lehelt) 1. ühiskonna valitsejad. mõistuslik aristrokaatlikud mõtlejad, kellel pidi olema mõistust 2. sõjaväelased. emotsionaalne vastupidavad, tegelesid pidevalt treenimisega ja harjutamisega. Vaimselt tugevad 3. Tootjad. ihalev, himustav (põllumehed, käsitöölised, kaupmehed jne)
Kodakondsus- isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos (kasutab riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kas omandatakse sünniga v saadakse naturalisatsiooni korras ( paiksustsensus- peab mingi aja olema elanud selles riigis, vabatahtlikkus ja ustavusvanne, keele tundmine, põhiseaduse tundmine, võime end ja pere ülal pidada, võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. ) Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses (riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliitiline reziim) Riigivalitsemise vorm iseloomustab riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomist, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse riigipea institutsiooni järgi vabariike ja monarhiaid.
Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi.
võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada; 7) võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Vastavalt põhiseadusele ei tohi ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast, erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes eeldab Eesti kodakondsust, Vabariigi Presidendi ametikohta aga võib täita vaid Eesti kodanik sünnilt. Riigi vormid. Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses. Sellega tähistatakse: 1) riigivalitsemise vormi; 2) riikliku korralduse vormi; 3) poliitilist reziimi. Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse
elemente. Niccolo Machiavelli: Monarhia ja vabariigi eristamine, mille järgi riigivõimu kandja on üksikisik või isikute enamus. Monarhia on tänapäeval riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on president. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale ja Aristotelese käsitlusele. Suveräänse võimu organisatsioon on riikide liigitamise peakriteerium riigivormi tähistamisel. Praegu on status mixus: rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib faktiliselt peaminister (monarhia). Lõpliku pildi riigivormist loob see, millised on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Demokraatlikud riigid jagunevad kaheks ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid. Liitriigid on
konkordaadiga, mis andis talle õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Sellega muudeti vaimulikkond Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning paavstivõimu vastu astumiseks polnud põhjust. Jean Bodin valitseja suveräänsusest. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus, 1530–1596), kelle põhitööd „Six livres de la République” (Kuus raamatut riigist, 1576) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused. Eristades kolme traditsioonilist riigivormi – demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui ka aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt. Elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Bodin oli veendunud, et suveräänsust (maiestas) saab kanda vaid üks isik, kui neid on palju, pole ka suveräänsust
Sõtta sekkus ka rootsi katoliiklaste väed purustati 6 nov 1632 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule 1648 festvaali rahu Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi Saksamaa jäi killustatuks 3.Absolutism Prantsusmaal · Absol kujunemine: · rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel · põhjendaja: Jean Bodin 1530-1596,(Teos:''Kuus raamatut riigist'' 1576) · esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia, monarhia · heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse · absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660- 1688 · Louis XIV ''Riik see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus
võimuorganiks on perekonnapeade nõukogu või viimase poolt valitud juht (mõne perekonna pea). Nõukogu või juhi otsused on seadusteks; 3) Asundused ühinevad omakorda ajapikku asunduste liiduks, mida hakatakse nimetama riigiks, kusjuures riigi valitseja (monarhia juhul) või vanematekogu (vabariigi juhul) on Aristotelese arvates rahva isa. Nende võim riigis on sama, mis isa võim perekonnas. Aristoteles ei idealiseeri täiuslikku riigivormi, nagu teeb seda Platon, vaid hindab riigivorme selle põhjal, kuidas ja mil määral üks või teine neist aristoteleslikku ideaali vooruslikku ehk õiglast valitsemist realiseerib. Aristotelese järgi on igal rahval oma iseloom ja konkreetsed elamistingimused. Tähtis on lõpptulemus - riigi eesmärgi realiseerimine selle rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt. Õiglased riigivormid: 1) monarhia 2) aristokraatia 3) vabariik ebaõiglased riigivormid:
koondada, soodustas tugeva suveräänivõimu kujunemist, mis 17.18. saj. teostus enamust Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (monarchia absolutissima). Absolutism Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus) (15301596), kelle põhitööd ,,Six livres de la République" (Kuus raamatut riigist, 1576) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused ( Prantsusmaa). Eristades kolme traditsioonilist riigivormi demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt. Elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Bodin oli veendunud, et suveräänsust (maiestas) saab kanda vaid üks isik, kui neid on palju, pole ka suveräänsust
Lisab stoitsismile Platoni hingeõpetuse. Antiochos Askalonist (s. 68. eKr) muutis Akadeemia eklektiliseks. Tõe võimalikkuse tuletab ta praktilise ja teoreetilise filosoofia argumentidest. Praktiliselt on skeptitsistlik elukorraldus võimatu. Teor. ilmneb, et tõe olemasolu on vajalik isegi tõenäosuse jaoks. Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust. Ühed filosoofilised õpetused ta lükkab ümber teistega. NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade maailmast) ning ühendas sellega Aristotelese õpetuse elemente. Maailma tekkimine on
tavaõigus. Konsulite jt magistraatide iga-aastasel väljavahetamisel olid lisaks positiivsetele külgedele ka negatiivsed, nt tähendas see ebastabiilsust nii riigivalitsemises kui ka sõjapidamises. Samuti süvenesid vastuolud eri ühiskonnakihtide vahel, peeti kodusõdu ja tunti vajadust nn tugeva valitseja järele. Seda vajadust püüdis rahuldada Gaius Julius Caesar oma diktatuuriga ning lõi nii võimalused uue riigivormi, printsipaadi tekkeks. Printsipaadi aeg (27 eKr-284 pKr) 27. eKr tuleb ametlikult võimule Augustus, kes peale Caesari surma võitis oma vastased ning oli seega Rooma armee ülemjuhataja. Lisaks sõjalisele võimule võttis ta endale ka ülemvõimu kõigi tsiviilasjade üle. Kuigi sisuliselt rajas ta ühe mehe valitsuse, oli Rooma ametlikult vabariik, keda juhtis princeps – esimene, ehk siis Augustus. Augustuse võim oli põhjendatud auctoritas’ega, tema isiku loodusepoolse
annaabi.ee 
