R.N. Coudenhove – Kalergi „Totaalne Riik – Totaalne inimene“ (4)

Seminar 4 – R.N. Coudenhove – Kalergi „ Totaalne Riik – Totaalne inimene“
Kas kõikvõimas riik või vaba inimene?
1. Inimene ja riik
Peenar - Öeldakse, et peenar õitseb, lõhnab, närbub. Tegelikult teevad seda lilled, sest lilled elavad. Sama on riigi ja tema kodanikega.
Hoone – Riik on hoone, milles elavad riigikodanikud. See hoone on ehitatud korraldustest ja seadustest, traditsioonidest ja sümbolitest. Ta peab püsivalt seisma nind teda peab pidevalt korras hoidma, et ta oleks elamõiskõlblik nii kaasaegsetele kui ka tulevastele elanikele.
Auto/Masin – Kasulik ja ohtlik. Seni kuni inimene suudab seda valitseda, suurendab see võimu, vabadust ja julgeolekut. Niipea kui nimene kaotab juhtimisvõime, muutub masin vaenlaseks, purustab ja hävitab.
Laev – Laevana kannab riik oma elanikud eluohtudest läbi, kaitseb neid tormide ja mereröövlite eest. Riik sarnaneb laevale koos kapteni , meeskonna ning reisijatega. Sest näiliselt liigub laev ise, hoiab ise kurssi. Tegelikult liigutab teda inimene. Ning laev ei sure kohe, ta vajub merepõhja.
2. Õiguseriik ja võimuriik
Õigusriigis on kohtunik ülim autoriteet, ja õigusemõistmine ülim amet. Võimuriigis on sõjaväeülem kõrgeim autoriteet ja käsutav võim ülim amet. Õigusriigis on võim selleks, et õigus pääseks võimule. Võimuriigis on õigus selleks, et säilitada ja kindlustada võimu. Võimuriigis on iga inimene võimu objekt, õigusriigis iga inimene õiguse subjekt . Õiguse kaudu riik kindlustab indiviidi, võimu kaudu ühiskonna. Kohtunikuriik põlvneb perekonnast - sõduririik rändjõugust. Sõduririik põlvneb rändjõugust : kari hunte asus koos saagijahile. Üks vanem ja tugevam hunt hakkab juhtima ning teised järgnevad talle. Riik peaks olema kujundatud nii et kaalud ühes käes ning mõõk teises: kaalud kui õiguse sümbol, mõõk kui võimu sümbol. Kõrgeim eeskuju õiguse ja võimu ühendusest oli Rooma impeerium: ta võideldi kätte leegionide võimuga ja säilitati kohtunike õiglusega. Õigusriigi ideaaliks on totaalne inimene, arenenud ja vaba. Võmuriigi ideaaliks on totaalne riik, vägev ja vaba.
3. Ateena ja Sparta
Sparta ideaaliks oli totaalne riik. Ateena ideaaliks oli totaalne inimene. Spartas elas inimene riigi pärast. Ateenas oli riik inimese pärast. Ateena oli demokraatia eeljõud, isiksuse hoidja, vabaduse kaitsja. Selle esimese Euroopa kultuuri, Ateena, sisu ja eesmärk oli täiuslik inimene, totaalne inimene, arenenud isiksus. Ateena oli õhtumaade kultuuri ema eelkõige om kaksikideaali: vabaduse ja isiksuse poolest.
Sparta pole seevastu jätnud maailmale ühtiki geeniust . Võrreldes Ateenaga võib Spartat nimetada sõjalaagriks – mehed sõdurid, lapsed algajad sõdurid ja naised inimliku sõjamaterjali vabrikud. Spartalased ei tunnustanud isiklikku vabadust, isiklikku omandit , isiklikku kultuuri, ei mingit eraelu. Nad olid täiesti lülitatud riigi külge.
2 sajandit oli Kreeka lahinguväljaks kahevõitlusele Ateena ja Sparta vahel : individualismi ja sotsialismi, isikukultuse ja riigikultuse, vabaduse ja riigi totaalsuse vahel.
4. Vabaduse ajalugu
Prantsuse revolutsioon sai inimõiguste ja põhimõtte „vabadus, Võrdsus, Vendlus“ kuulutajaks ning läbi selle võitis vabamõtlemine absolutismi.
5. Demokraatia ja parlamentarism
Demokraatia on printsiip, parlamentarism on meetod ja vabadus on ideaal.
Demokraatia tugevus seisab valitsejate sõltuvuses valitsetavaist. Demokraatia ttegi lõpu olukorrale, kus valitsus valitses rahvast ja avalikku arvamust. Demokraatia on eriti huvitatud rahva hariduse tõstmisest, seega ta peab rahvast kasvatama , et nad suudaksid mõista otsuseid, mis küll üksikute gruppide huve võivad kahjustada, kuid riigi huvidele kasuks tulevad. Demokraatia annab igale rahulolematule kodanikule võimaluse väljendada oma opositsiooni mitte pommi vaid valmissedeli kaudu.
Parlamentarismi põhiviga on see, et valitsusel on väga raske läbi viia ebapopulaarseid kavatsusi, mis riigi huvides on vajalikud. Kõige paremini töötab parlamentarism oma kodumaal – Inglismaal. Inglise vabadus on loodud gentelmanide poolt gentelmanidele. Seepärast on ta ka diktatuuri ja riigi totaalsuse vastu immuunne.
6. Vabaduse kriis
Lühike vabaduse ajastu 19 sajandi teisel poolel ja 20 sajandi algul oli inimsoo ajaloos kuldne ajastu. Prantsuse Revolutsioon oli võimuvõitlus kahe klassi vahel. Peale seda jagunesid linnad kaheks sotsiaalseks klassiks: varandusega kodanluseks ja varanduseta proletaariaks. Kodanluse vastu tekkis uus vabaduseliikumine – sotsialism. Demokraatlikud riigid on tugevamad ja rikkamad kui totaalsed riigid
7. Totaalne riik
20. sajandi totaalne riik on kodanluse ja proletariaadi vahelise kodusõja laps. Iga mõte ja tahe juba varajasest lapseeast peab olema sihitud sõjale ja sõjaohus isamaa kaitsele. Ainult nii suudetakse indiviidi sundida oma isiklikku vabadust ohverdama rahvuse altarile. Kuna totaalne riik on sõduririik, nõuab ta võimude ühendamist. See tähendab riigivormi, kus võim on koondatud ühe kätte, kes on ühtlasi pealik, väejuht, ülempreester, kohtunik, seaduseandja, valitsuse ülem ja politsei. Totaalne riik on kõigil aladel kõikvõimas. Ta on isand oma alamate eraomandi üle, mille ta võib panna keelu alla või igal ajal konfiskeerida. Ta on südametunnistuse isand, ta ei salli ühtki seadust, mis piirab tema valitsuse omavoli opositsiooniliste riigikodanike vastu. Ta ei salli ühtki kohtunikku, kes asetab õiguse riigist kõrgemale. Igal riigil on 4 ülesannet: inimese kaitse kaasinimeste vastu, riigi kaitse inimeste vastu, riigi kaitse teiste riikide vastu, inimese kaitse riigi vastu. Neist ülesannetest on totaalne riik neljanda kustutanud. Totaalne riik tohib avalikkuse huvides indiviidi surmata, piinata, röövida, vangistada, välja saata, ilma et oleks vaja tõestada ta süüd.
8. Riigi totaliteedi ulatus.
Totaalne riik on äärmus, milleni küünib ainult üks riik – Nõukogude Liit. Ainult seal haaras riigi totaliteet kõiki kolme dimensiooni, milles areneb inimelu – poliitika, vaim, majandus.
9. Totaalne inimene
Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, siis peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest.
10. Seisused
Kolm ajaloolist seisust , mis lõid ühiselt meie kultuuri, on: aadel, vaimulik seisus ja kodanlus . 19. sajandil lisandusid neiel kui poliitilised faktorid veel proletariaat ja talupojad. Need viis seisust on erinevad ja üksteisest kauggel nagu 5 maailmajagu .
11. Ühe illusiooni lõpp
12. Vendluse Revolutsioon
Proletariaadiks nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud sissetulekuallikat kui palk.
Patsifism on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, antimilitarism.