Ajalugu konspekt: uusaeg, valgustus (0)

Uusaeg – umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni.
Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale.
Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus.
Monarhia – riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh ( monarh – kuningas, tsaar , keiser , vürst jne).
ABSOLUTISM
– monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus.
Tunnused :

• Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja
  
• Alaline sõjavägi (lk 53-54)
  
• Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid.
  
• Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest . Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50)
  
• Monarhi poolt rangelt kontrollitav rahvuskirik.
  

Pr. Absolutism Louis XIV näitel:
Louis saatis 1614. Aastal laiali üleriigilise parlamendi generaalstaadi. Tema valitsemisaeg oli absolutismi kõrgaeg.
VALGUSTATUD ABSOLUTISM
-Monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks on rahva teenimine ja alamate heaolu suurendamine , parandades seadusi ja teostades reforme.

• Valitseja lähtus filosoofide ja valgustajate nõuannetest ühiskonna ümberkujundamisele.
  
• Preisimaal kuningas Friedrich II Suur 1780-1790
  
• Venemaal keisrinna Katariina II 1762-1796
  

Parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia
– monarhiavorm, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse või/ja prlamendi tegevusega

• Inglismaal 1689 a. Õiguste billiga.
  
• Pr. 1791 a põhiseaduseg : louis XVI 1791-92
  
• Inglismaal William III . james II ei oldud rahul , kutsuti ta tütar Mary koor Williamiga, james pages pr.-le , enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusaktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Jamesi kukutamine ja williami troonile tulek – kuulus revolutsioon
  

Inglismaa sisepoliitiline areng 17.saj.
Sisepoliitikas keskseks küsimuseks läbi sajandi kestnud võitlus monarhi ja parlamendi vahel.
1629 ABSOLUTISM

• Parlamendi laiali saaatmine Charles I Stuarti poolt. (valitses II a. Ilma parlamendita)
  

1640 PARLAMENTAARNE MONARHIA

• Pika parlamendi kokkutulek
  
• Pikk parlament hakkas piirama kuninga võimu
  
• 1640-1642 revolutsiooni rahulik aeg
  
• 1642-1648 kodusõda ( kavalerid – ümarpead)
  

Pikk parlament – rahvaesinduskogu Charles I poolt 1640 aastal kokku kutsutud rahva esindus, mis jäi kokku kuni 1653 aastani.
Kavalerid – kodusõjas Charles I poolel võidelnud, kelle nimetus uhketest riietusest ja õukondlikest maneeridest.
Ümarpead- kodusjõjs pika prlmendi poolel võitlejad, eesotsas Oliver Cromwelliga
1660 VABARIIK

• Charles I hukkamine
  
• Äärmuspuritaanid eesotsas O. Cromwell
  
• 1653. Cromwell saatis laiali pika parlamendi ja kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Valitses Lord protektorina kuni oma surmani 1658 .
  

1658 PARLAMENTAARNE MONARHIA

• Stuartite restauratsioon , koos parlamendiga valitsesid Ch I pojad Charles II ja James II
  

Restauratsioon – kukutatud dünastia või varasema poliitilise korra taastamine
1688-1689 PARLAMENTAARNE (KONSTITUTSIOONILINE ) MONARHIA

• Kuulus revolutsioon
  
• 1689aastal parlamendi poolt vastu võetud õigusakt, mille pidi enne kroonimist allkirjastama tulevane kuningas William III (õiguste bill)
  
• Õiguste billi, kui põhiseadusliku dokumendiga määrati kindlaks parlamendi ja monarhi võimupiirid parlmendi kasuks
  

Parlament koguneb regulaarselt. Parlamendil on õigus kehtestada seadused ja maksud . Kuningas riigipeana määras ministrid , kohtunikud . Kuninga moodustatud valitsus vastutas parlamendi ees, kes võis valitsusele umbusaldust avaldada. Kuningas nimetab ministrid.
VALGUSTUS
– suurim vaimne liikumine euroopas pärast reformatsiooni 1680-1780ndatel.

• Tugines humanismile ja loodusteaduslikule maailmakäsitlusele
  
• Valgustajad püüdsid oma teostega rahvahulki harida ehk valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada.
  

MONTESQUIEU 1689-1755

• Võimude lahususe põhimõte : seadusandlik täidesaatev kohtuvõim
  
• Võimud ei tohi koonduda ühe inimese võimu alla; täiendavad üksteist
  
• Ideaalseks riigikorraks parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Nt. Inglismaa & ÕB
  

VOLTAIRE 1694-1778

• Valgustatud absolutistlik monarhia: valitseja liit filosoofidega
  

ROUSSEAU 1712 -1778

• Ideaalset riigivormi ei leidnudki
  
• Kahtles parlamentaarses demokraatias , kuna kartis et tehakse otsuseid end huvisid arvesse võttes.
  
• Võim peab lähtuma rahvast
  
• Monarhiale eelistas vabariiki
  

FRIEDRICH II SUUR

• Preisimaa kuningas
  
• Keelustas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust
  
• Rajas berliini kõlje alla sanssouci lossi, kuhu kutsus haritlasi kogu euroopast
  
• Isa loodud valitsemisaparaati ta ei muutnud
  
• Tal polnud nõunikke
  
• Tema ajal uuendati kogu õiguskorraldus
  
• Fr. II jätkas preisimaa armee suurendamist
  
• Sisseveetva kohvi asemel propgeeris kuningas õlu joomist .
  
• Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse
  

JOSEPH II

• Austria valitseja
  
• Andis välja tolerantsuspatendi, mis kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse
  
• Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaaltegude seast välja
  
• Protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine ning neil lubati sõlmida abielusid kristlastega
  
• Keelas piinamised ja kaotas surmanuhtluse
  
• Maaomandile kehtestatud maks laienes ka aadlikule ja vaimulikkonnale
  
• Kaotati pärisorjus ja mindi üle teorendilt raharendile
  
• Riigikeeleks ladina keele asemel saksa keel.
  

Merkantilism sh. Kolbertism + abinõud merkantistliku majanduspoliitika teostamiseks. (lk 11; 13;50)
Merkantilism – õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil.
Jean Baptiste Colbert korraldas Louis XIV jal majanduspoliitikat peakontrolöri ametis. Colberti loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muu hulgas koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve .
Kolbertism – riik müüb rohkem kaupa, kui sisse ostab.
Abinõud teostamiseks :

• Tõkestada raha väljavoolu riigist
  
• Kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks (klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan )
  
• Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu
  
• Keeruliste monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse- ning väljaveokeeldude süsteemide loomine.
  
• Kaotati sisetollid, tee ja sillamaksud ning rajati maanteid ja kanaleid .