Aristoteles (0)

Mirel    kats
10. klass
ARISTOTELES
                Sissejuhatus
  Aristoteles , tema õpetaja  Platon , ning  Sokrates .
 Sokratese mõtted on meieni jöudnud Platoni ja mõne 
teise anti kautori vahendusel.
 Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt 
seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt erinevad.
 Platoni õpetused olid rohkem ratsionalistlikkud ja 
idealistlikkud
 Aristoteles oli aga lähedam empirismile ja 
materialismile(tähtsustas  meelte  rol i  tunnetuses ).
 Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja 
teadmised ja pani aluse  mitmele
uuele teadusharule ( psüholoogia ,  bioloogia ,  ideeõpetus ).
                     Elulugu
 Sündis Makedoonias 384 eKr
 Keskmisest väiksemat kasvu. Heasüdamlik mees, kes  armastas  oma 
perekonda ja sõpru. Kohtles oma orje hästi, oli oma  vastaste  suhtes aus ja 
õiglane.
 Tema isa oli  Makedoonia  kuninga Amyntase õukonnaarst.
 18.–37. eluaastal  elas Aristoteles Platoni 
      õpilasena Ateenas
  347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike-
Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase
      õukonda. 
 Aristoteles abiel us Pythiasega.
 342 eKr kutsus kuningas  Philippos  II ta kodulinna tulevase Aleksander 
Suure õpetajaks.
 Aristoteles, pärast õpilase troonile asumist, läks
      tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli,
      mida kutsuti Lykeioniks. 
 Aristoteles õpetas Lykeionis 13 aastast (335–322 eKr.) 
Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Ta kirjutas 
dialooge ja ka traktaate, kirjutanud üle 400 teose.
 Pärast Aleksandr Suure surma esitati talle süüdistus 
jumalasalgamises, nagu enne teda 
ka Anaxagorasele ja Sokratesele.
  Aristoteles lahkus  Ateenast , öeldes, et ei taha anda 
ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu 
patustada.
 Ta asus elama oma maamajja Euboial. Seal ta suri varsti, 
62 aastasena.
 Tal oli pikaajaline haigus.
        Aristotelese 
õpetusest
 Tema tööd  käsitlesid  loodusteadusi  füüsikat , loogikat, 
kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali, 
maailmakorra üldisi põhimõtteid jt.
 Väga suurt huvi tundis ta elava looduse, eriti 
      loomade vastu.
 Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest.
  Parim  riigikord  oli tema meelest midagi 
       aristokraatia  ja demokraatia vahepealset.
 pooldas riigivormi, mis ei ole omakasupüüdlikku eesmärgiga, 
vaid milles  riigivõim  teenib
      kogu ühiskonda.
 Ta uuris ka ilmastikku ja taevakehade 
      li kumist. Seejuures uskus ta ka, et Maa on
      kerakujuline. 
 Õnneliku elu  eelduseks  on inimese enda teatud 
omadused - loomutäiused.
 Ta eristas dianoeetilisi ja eetilisi loomutäiusi. 
 Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus.
 Eetiline loomutäius on oskus valida 
     kuldne  kesktee asjus, mis iseenesest
    pole ei head ega halvad.
 Näiteks hirm ei ole iseenesest ei hea 
    ega halb.
 Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis
    ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates
    õnne küll ei  soodusta . Kui aga inimene
    liiga palju kardab, siis ta on arg.
      Asjad moodustuvad  vormist  ja mateeriast - need on olemas igal füüsilisel 
asjal.
  Mateeria  ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta.
  Aristoteles eristas kahesuguseid asju:
    
     1.  Loomulikud  on need asjad, milles  endis  on liikumise allikas. Sellised on 
näiteks taimed.
Taimed kasvavad ise. Näiteks kasvab tammetõrust iseeneslikult tamm.
2. Kunstlikud on need asjad, milles ei  peitu  liikumise allikat. Sellised on 
inimese valmistatud asjad: lauad, toolid,  skulptuurid  jne. 
 Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus 
(aktuaalsus). 
 Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. 
 kui aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused 
teda ei mõjuta, on ta hinge ainus osa, mis on  igavene .
  Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et mõtlemisvõime 
sõltub hinge osast, mis elab keha üle.
 Aristoteles  jagab  hinge kaheks:
      1) Mittemõistuslik hingejagu
      2) Mõistuslik hing
         Aristotelese 
tsitaadid
 Hea algus on pool  võitu .
 Me sõdime selleks, et elada  rahus .
 Tervik on rohkem, kui tema osade 
summa.
 Vaimukus on haritud ülbus.
 Esimene pääsuke ei tähenda veel suve.
Aitäh  kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Elulugu
• Slide 4
• Aristotelese õpetusest
• Slide 6
• Slide 7
• Aristotelese tsitaadid
• Aitäh kuulamast!