Euroopa 17 ja 18 sajandil (0)

Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused , loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof , kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism . T.H.J Harrington –juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke - inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon - filosoof ja riigitegelane , ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment . Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J. Rousseau - Prantsuse filosoof, kirjanik. Tema vaated tuginesid jakobiinide ideoloogiale,traktaat ´´´Arutlus teadustest ja kunstidest ´´,ühiskondliku korra aluseks oli eraomand , arvas et vabariik on sobiv, samas kahtles selles. John Milton - ideoloog,inglise luuletaja, tema arvates kuulus trükivabadus inimõiguste hulka, tuntuks sai pamflettidega riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks.Teosed:´´ Kaotatud Paradiis ´´, ´´Tagasivõidetud paradiis´´,´´Areopagitica´´. Charles Montesquieu- (1689-1755) valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja (ideaalne riik-vabariik, kus võim lähtub rahvast) Valgustus - uue maailmakäsituse tekkimine, püüd rahvast harida, inimkonna väljatoomine vaimupimedusest e. harimatusest. Puritanism- kalvinismi erikuju,usuline ja poliitiline opositsiooni vorm Inglismaal. Absolutism-on valitsemisvorm , mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Regent - on riigipea monarhistlikus riigis. Merkantilism - on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Raskolnikud- vanausulised , pooldasid jumalateenistuse endist korda. Independendid - nende teeneks on võit kodusõdades. Juhtiv osa valitsemisel pidi kuuluma parlamendile,usuküsimustes südamestunnistusevabadus. Hugeotid- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil. Presbüterlased- üks osa puritaanidest, kes arvasid et koguduse eesotsas peavad seisma koguduse vanemad- presbüterid. Nikoni Kirikureform - puudutas jumalateenistuse korda, kuidas kummardada, kuidas lüüa ette risti(3-me sõrmega). Suur segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi, nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks. Toimusid sõjad ja segadused. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel Friedrich ll- Preisi kuningas(1740- 1786 ),tema ajal muutus Preisi sõjavägi L-Euroopa tugevaimaks, propageeris kartulikasvatust, keelustas piinamised, kehtestas usuvabaduse, valgustatud valitseja, erinevalt oma isast ta ei kogunud armeed vaid ka kasutas seda. Joseph ll- Austria keiser , valgustatud absolutist, kehtestas usu-ja südametunnistuse vabaduse, füsiokraatlikud alused, ketserlus ja nõidus pole kriminaalkuriteod, protestandid said elamisõiguse, juudid võisid abielluda kristlastega, 7-klassiline koolikohustus , kaotati pärisorjus. Maria Theresia - Austria keisrinna,absolutistlik valitseja, reformid riigi piirkondade ühendamiseks, loodi Schönbrunni loss, korraldati ümber sõjavägi, viidi sisse koolikohustus, parandati talupoegade elu, kaotati piinamine. Katariina ll- valgustatud monarh , arendas kooliharidust,kutsus kokku Suure Komisjoni-selle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Louis XIV- sai troonile 4-aastasena,tema regend oli Austria anna, riigi tegelikuks valitsejaks sai Jules Mazarin. Louis XIV valitses absolutistlikult, tema lisanim sai Päikesekuningas, kuningavõim omandas enneolematu ulatuse , pani ametisse tähtsamad riigiametnikud , andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Peeter l- Venemaa tsaar ja keiser, liitis Vene impeeriumiga Eesti alad, tema ajal oli absolutistlik valitsemiseviis, tema ajal sai absolutism väga eheda kuju, kehtestas kubermangude süsteemi. Galileo Galilei- astroloog , alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatlusi, rõhutas meelelisi kogemusi ja eksperimendi tähtsust, avastas vabalangemise seadused ja inertsi. Rene Descartes - filosoof, inimhingel on kaks vabadust: mõistus-ja tahtevabadus , jagas teaduse 2te ossa : mateeriat uurivad ja hingega tegelevad, suur tähelepani oli pööratud inimmüistusele, pani aluse analüütilisele geomeetriale. Isaac Newton - füüsik, leiutas peegelteleskoobi, planeedid liiguvad ümber päikese elliptilisi trajektoore mööda, mehhaanika seadus, gravitatsiooni seadus,leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutusi. Karl Linne - botaanik , jagas taimed ja loomad sugukondadesse ja liikidesse, andis taimedele ladinakeelsed nimed. A.L Lavoiser- keemik , raamat´´Keemiaelemendid´´, metalli roostetamisel metall ühineb õhuga. Henry Cavendish- keemik,sünteesis vett, avastas vesiniku. Edward Jenner - pani aluse vaktsineerimisele, leiutas ravimi rõugete vastu. Alessandro Volta- füüsik, tegi avastusi elektri alal, leiutas elektrofoori, tundliku elektroskoobi, elektromeetri, ehitas galvaanielemendi ning koostas nendest patarei , avastas kontaktelektri, järjestasmetallid kontaktpotensiaalide vahe järgi. Palgaarmee - 15.saj, tekkis vabatahtlikute värbamisega, struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:sõjakirves, oda, mõõk.Strateegia:joontaktika. Alaline armee - tekkis vabatahtlike värbamisega.Struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:oda, piigid ,musketid,täägid.Strateegia:tsentrum ja tiivad, kurnamisstrateegia. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648), saksamaa, Rooma keiserriik,Prantsuse kuningriik .Põhjused:usulised põhjused, võimuvõitlus.Sündmused:sõja lõpetas 1648.a Vestsaali rahu.Tagajärjed: Saksa armee laiendas oma valdusi, Saksamaa muutus juhtivaks riigiks Euroopa mandril ,Euroopa suurriigiks sai Rootsi. Põhjasõda(1700-1721) Rootsiga sõdis Venemaa,Saksa,Poola,Taani.Põhjused:võimuvõitlus.Tagajärjed:Venemaa muutis jõudude vahekorda Euroopas, Eesti alad läksid Vene tsaaririigi koosseisu. Hispaania Pärilussõda(1701-1714) Prantsusmaa,Inglismaa.Põhjused: võimuvõitlus,pärandus.Tagajärjed:Suurriikide seast langesid välja Rootsi ja Holland, vähenes Türgi tähtsus Euroopa poliitikas. Austria Pärilussõda(1740- 1748 ) Preisimaa Austria vastu, Suurbritannia toetas Austriat ja Prantsusmaa Preisimaad.Põhjused: Saksamaa koloniaalvallutused,Friedrich ll keeldus tunnistamast Maria-Theresia pärimisõigust.Sündmused: vallutati Sileesia. Tagajärjed: Preisimaa tõusis Euroopas suurriikide hulka,aksepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Seitsmeaastane sõda(1756-1763) Suurbritannia ja Prantsusmaa.Põhjused: brittide ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast.Sündmused: Venemaa vallutas 3-ks päevaks Berliini aga venelased pidid taanduma.Tagajärjed:Suurbritannia vallutas Kanada ja Prantsuse valdused Indias,Euroopa sõjatandril suutis Preisi kuningas jõuda rahuni ilma maa-alasid loovutamata.