Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aristotelese vaateid ühiskonnast (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Aristotelese vaateid
ühiskonnast
Silver Altmäe
Taavi Tilk
Juba oma eetika-alaseis arutlustes sõpruse üle
viitab Aristoteles tõsiasjale, et inimene oma
loomult kaldub ühiskondlikule eluviisile, kes
tingimata vajab osadust teiste omataolistega.
Nii on inimene sõna ostemas mõttes
"ühiskondlik olend" kes tingimata vajab selleks,
et ise elada õnnelikku elu teisi omataolisi oma
kõrvale ja lähedusse
Nii nagu üksikinimene oma elus taotleb
täiuslikumat ja õnnelikumat elu, nii ka
ühiskond oma arenemises peab taotlema
selle üha paremat ja täiuslikumat
võimaldumist.
Sellise täiusliku ühiskonna vormiks saab
olla riik - ja mitte milleski muus ei seisa
ühegi riigi otstarve, kui ainult oma
kodanikele õnneliku elu võimaldamises
Iga ühiskonna algvormiks ­ õieti küll tema
lähtevormiks ­ on perekond
Aristoteles näeb just perekonda kui üht
kõige algelisemat ning jõulisemat
ühiskondliku elu väikevormi, mille heaolust
ja normaalsusest sõltub suurel määral kogu
ühiskonna heaolu ja kõlbeline tasakaal.
Riigiideaal ei lämmata millalgi perekonda ja
koduideaali.
Kuid nagu üksikinimene, nii ei saa ka
perekond kui niisugune olla veel kaugeltki
täiusliku vooruslikkuse (õnneliku elu)
teostamistandardiks.
Perekonnad liituvad sellel eesmärgil juba
järgmisteks suuremateks ühiskondlikeks
ühikuiks ­ külakondadeks ­ ja viimased
omakorda juba suurimaks ning
täiuslikumaks ühiskondliku elu kujundiks
RIIGI näol
Täiuslikema ehk ideaalse riigivormi
väljaselgitamisele ning kirjeldamisele on ka
Aristoteles pühendanud rohkesti
tähelepanu.
Aristoteles ei näe riigiideaali kehastumist
mitte ühes või teises riigivormis ­ vaid
pigem selles, kuidas ning mil määral üks
või teine riigivorm teostab oma ideaali,
täidab oma ülesannet kodanike õnne
kasvatamisel ja arendamisel.
Aristotelese poolikuna säilinud uurimuses
riigivormide üle, kus on kirjeldatud 158
süsteemi, võtab ta need kokku kuueks
põhivormiks, millest kolm on kirjeldatud
"õigetena", kolm aga ekslikena.
Õiged: KUNINGRIIKLUS,
ARISTOKRAATIA ja VABARIIKLUS
Ekslikud: TÜRANNIA, OLIGARHIA ja
DEMOKRAATIA
Vaatamata sellele, et Aristoteles oma riigi-
ideaalis toonitab eetilist momenti ja üldsuse
õnnelikust ning heaolu ­ on ta oma
ühiskonnakäsitluses siiski oma ajastu lapsi.
Ka tema arvates parimas riigis moodustavad
riigi õigusliku kodanikkonna üksnes valitud.
Kehaline töö on orjade asjaks, nende töö arvelt
peab kodanikkond end üleval, kuid seda
Aristotelese seisukohta võib pidada sellel ajale
iseloomulikuks.

Vasakule Paremale
Aristotelese vaateid ühiskonnast #1 Aristotelese vaateid ühiskonnast #2 Aristotelese vaateid ühiskonnast #3 Aristotelese vaateid ühiskonnast #4 Aristotelese vaateid ühiskonnast #5 Aristotelese vaateid ühiskonnast #6 Aristotelese vaateid ühiskonnast #7 Aristotelese vaateid ühiskonnast #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raner21 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
rtf

Uurimus Aristotelesest

oli kursis Sokratesega, kes veetis 19 aastat Platoni akadeemias ja kes kirjutas teoseid loogikast, keemiast, botaanikast, täheteadusest, mehhaanikast, kultuuri ajaloost, kohtupraktikast ja see oli ainult lühike loetelu, mida ta elu jooksul põhjalikult uurida ja mille kallal töötada.Hakates kirjutama seda tööd oli kange tahtmine kirjutada meie läänefilosoofia isast Sokratesest või tema parimast õpilasest Platonist, kuid olles tutvunud nend kõigiga taas põhjalikumalt langes valik Aristotelese kasuks. Aristoteles on mulle kõige südamelähedasem, kuna tema ratsionaalne ja fakte otsid loomus on minu loomusega kõige sarnasem. Lisaks äratas erilist huvi tema suur kriitika Platoni maailma "kahestumise" teooria kohta. Mis on mulle kui vaatena mitmeti omane. Kui Platon seletas mingit füüsikalist või keemilist nähtust siis temale seletamatu nähtuse seletas ta kõrgema olemuse vahelesegamisega. Aristotele vaatenurgas paelus mind aga tahtmine kõiki tulemusi seletada põhjuse,

Filosoofia
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

taasrakendatavad (nt renessanss) · Inimene on põhiolemuselt jäänud samaks, hoolimata teadulik-tehnilisest progressist. Mõtlemisviisid on fundamentaalses mõttes samad. Järeldus ­ on võimalik, et antiik- või varauusaja mõtlejate väited inimeste kohta on ülekantavad ka tänapäeva või pakuvad mingi alternatiivse vaate inimese kui ühiskondliku olendi mõistmisel. Aristotelese ,,hea elu" idee on viimastel aastatel moraalifilosoofia keskpunktiks ­ kuidas inimene ise peaks toimima, et õnnelikuks saada. Teatavad käitumismudelid viivad meid õnneni. Vabaduse idee ­ mõisteti nii, et ollakse vaba, kui riik ei sega privaatelu. Viimastel aastakümnetel on poliitfilosoofid võtnud aluseks Rooma filosoofia, mis väidab, et ollakse vaba siis, kui me saame ise otsuseid teha ja end juhtida. Kasu ajaloolastele:

Euroopa ideede ajalugu
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne ­ nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud

Õigus
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

on õiglane? Varem vaaraode puhul või Moosese-aegses Iisraelis sellist küsimust ei tekkinud, või kui tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks. Vana-Kreeka Polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena nad suhtlesid ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000 inimest, neist umbes kolmandik olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks. Meetikutel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute järeltulijad ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist

Õiguse filosoofia
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

§ 5. ÕIGUSTEADUSE NING ÕIGUSTEOORIA FUNKTSIOON 14 § 6. SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID 15 TEEMA 1. PÕHIMÕISTED 16 I OSA. RIIK TEEMA 2. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS 17 § 1. RIIGI TEKKE AJALOOLISED TEOORIAD (Platoni kontseptsioon riigist ning 17 riigi tekke Aristotelese teooria) P.1. PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST 17 P.2. RIIGI TEKKE ARISTOTELESE TEOORIA 19 § 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIAD 20 § 3. RIIGI TEKKE TEOLOOGILISED TEOORIAD 20 §4. RIIGI TEKKE ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIAD 21 § 5. RIIGI TEKKE PSÜHHOLOOGILISED TEOORIAD 21 §6

Õigus
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun