Ajaloo referaat Platonist (0)

SISSEJUHATUS
Otsustasin oma referaadi teha Platonist , kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada. Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest.
Elulugu
Platon  (427-347 e.m.a./eKr) kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara, andmed näitavad, et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga, samuti tegi ta kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, kuid tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks.
Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, kuid filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Platon on põline ateenlane, kui välja arvata tema eemalviibimine Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia linnades, enamasti kulges ta Ateenas. Platon oli kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Sokratese surma-aastal lõppes Platoni esimene Ateenas elamise aeg. Ta oli sel ajal 28 aastane. Ta lahkus kodumaalt ja tuli Ateenasse tagasi alles 12 aasta pärast. Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses, Kyrenes, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Muljed ja teadmised, mis Platon Egiptusest sai, etendasid ta teaduslike ja poliitiliste vaadete kujundamisel tähtsat osa. Sealt saabus ta Kyrene rannikule Aafrikas. Siin puutus ta kokku kreeka astronoomi ja asjatundjaga muusika - akustika alal. Sellele järgnes reis nn Suurde Kreekasse , mis asus Lõuna-Itaalias. Sellel reisil puutus ta kokku Pythagorase õpetusega. Sealt sõitis ta Sitsiiliasse. 387.aastal eKr, neljakümneaastaselt tuli ta Ateenasse tagasi.
Üksteist aastat Sokratese surmast oli möödunud, kui ta saabudes Ateenasse asutas 387. eKr Ateena linna lähedalt loodesse jääva heeros Akademose pühamus oma filosoofia kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks ning sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele.
Seal kasvas ja küpses Platoni suurima õpilase Aristotelese geenius . Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks, kui keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr paganlikusse tõttu. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Oma pika eluaja ülejäänud päevad veetis ta Ateenas.
Platon suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Tema surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. Platon on esimene Kreeka filosoof , kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu erandlikult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks. Andmed Platoni elust on napid, puudulikud ja vasturääkivad.
Ideede õpetus
Platoni filosoofia tuumaks on ideede õpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm.
Platon arvas , et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed . Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega , kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted.
Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpildi abil. Me inimesed oleme nagu koopas . Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud.
Ideid me ei saa tekitada mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemises kinni. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses.
Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, keha on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine meeldetuletamine . Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem.
Ideid on lõpmatu palju. Neid on olemas kõigist mõeldavaist asjadest, omadustest ja suhetest, nii heast kui ka halvast , nii õilsast kui ka alatust, nii ilusast kui ka inetust. Hilisemais dialoogides Platon siiski piiritles ideed kolme kategooriaga: väärtusi sisaldavad ideed, headuse ja ilu ideed, loodusesemeile vastavad ideed, nagu tule, vee ideed, ja matemaatilistele relatsioonidele vastavad ideed, nagu suure ja väikese, üksuse ja paljuse ideed. Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Kõige kõrgem idee on headuse idee. Kõik teised ideed on temale alistatud. Headuse idee on nagu päike ideede riigis. Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon. Headus pole mitte ainult see, mis võidab lõplikult, vaid headus on ühtlasi kogu oleva absoluutne alus. Headus langeb Platonil ühte jumalusega.
inimeseõpetus
Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha.
Iha asukoht on niuetes. See on põhiliselt seksuaalne. Emotsiooni asukoht on südames, verevoolus ja jõus. See on kogemuse ja iha orgaaniline kajastus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas. See on silmaks ihale ja lootsiks hingele.
Olulisem ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa. Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad- emotsioon ja iha.
Inimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged , kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad tööstuses, käsitöös, põllumajanduses. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Need on mehed, kes moodustavad maailma sõjavägesid ja kaitsejõude. Ja lõpuks on need vähesed, kelle lõbuks on meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Need on tarkuseinimesed.
Platoni õpetus ideaalsest riigist
Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia(rikaste valitsusvorm ), kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia , kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja.
Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab kõige paremini ja kasulikumalt oma spetsiaalseid funktsioone.
Oma õpetuses, mille järgi täiusliku riigi kodanikud jagunevad seisusteks, Platon juhindus hinge osade klassifikatsioonist. Hinge mõistuslikule osale peab vastama valitsejate-filosoofide seisus, kes on vähearvuline, haritud, tark ja vooruslik. Platoni järgi on Jumal nendesse, kes on võimelised valitsema , seganud sündimisel kulda ning seepärast on nad kõige väärtuslikumad ning mõistavad, mis on vajalik riigi ja tema kodanikkonna üldiseks heaoluks.
Riigi valitsemiseks saavad nad aastakümneid kestva ettevalmistuse ja alles 50. eluaastast tohivad nad kuuluda valitseva eliidi hulka. Et riiki õiglaselt ja targalt valitseda, ei tohi neil olla eraomandit ega perekonda, mis võiksid neid viia omavahelisele võimuvõitlusele. Olmemured nende eest lahendab riik.
Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed.
Siia kuuluvad ka kunstnikud , poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid , kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine.
Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada.
Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: tarkus, mehisus, vaoshoitus või harmoonia ja õiglus.
Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges . Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi.
Platoni mõtteteri, mis mulle enim meeldisid

• Looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles.
  
• Vaprus põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta ja mida mitte.
  
• Kujutades nähtavaid asju kaunitena, ahvatleb kunst inimest pidama näilist jäljendust tõelisuseks.
  
• Matemaatilised väited kehtivad ranges tähenduses üksnes idealiseeritud objektide kohta.
  
• Luuletaja on tiibadega olevus.
  

KOKKUVÕTE

• Platon väitis, et lisaks meeltega tajuvatele asjadele on olemas veel ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda saab selgitada. Platoni nn koopamüüdi abil elavad inimesed koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks
  
• Ideed moosustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öelda näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine.
  
• Platon on kuulus ka oma õpetustega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust : valvuris, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem väärtuslikud ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid.
  

KASUTATUD MATERJAL
http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
http://en.wikipedia.org/wiki/Plato
http://www.hot.ee/indrme/platon.ht m
http://www.filosoofia.ee/08artiklid/raun_euroopaalgus.html
http://web.zone.ee/a_t_maa/Platon.html
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/platon.ht m
Eesti Entsüklopeedia 7. kd.
6. klassi ajalooõpik ,, Vanaaeg ’’ lk 164-165
„Suured mõtlejad“ T.Künnapas Lund 1966
„Platon.Suuri mõtlejaid“ V. Asmus Tallinn 1971