Vana - Kreeka (0)

lineaarkiri – kreeklaste välja arendatud kiri, hellen – kreeklaste nimetus, barbar – teised rahvad peale kreeklaste, polis – tüüpiline kreeka linnriik , alfabeet – kreeka tähestik, akropol – linnriigi keskus, agoraa – koosoleku- ja turuplats , aristrokraatia – paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion – aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne – ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia – hirmu valitsus, monarhia – riigivorm , kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat – sparta kodanik, hopliit – raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik – enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia – spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne – lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia – rahvavõim, strateeg – väejuht, ateena mereliit – pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik , mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog – lapse õpetaja, oraakel – vanakreeka pühamu, titaan – vanema põlvkonna jumalad, lüürika – lüüra saatel ettekandev luule, panatenaia – pidustused, millega tähistati uue aasta algust, dionüüsia – kevade saabudes peetud pidustused, kus ateenlased näitasid oma jõukust ja vägevust, tragöödia – kurva sisuga näitemäne, kömöödia – lõbusa sisuga näitemäng, filosoofia – maailma puududavate probleemide üle juurdlemine, hellsnismiperiood – periood aleksander suure vallutustest kuni rooma võimu kehtestamiseni,
achilleus – kreeklaste vägevaim kangelane, tappis troojalaste sõdalase hektori, homeros – iliase ja odüseia autor, pime laulik , perikles – ateena riigimees , kes edendas ateena võimsust ja laevastikku ning demokraatiat, polykleitos – skulptor , kes on teinud pronksist odakandja , pindaros – aristrokraat ja suurim lüürik, solon – riigimees, poeet ja seaduseandja, sophokles – ateena traköödia suurkuju , kes on kuningas oidipuse autor, aischylos – ateena traagik, kes on oresteia autor, demokritos – filosoof , kes arvas , et maailm koosneb aatomitest, thales – mileetose linna õpetlane, kes arvas, et kõige aluseks on vesi ning maailm on sellest tekkinud ja ujub selle peal, pythagoros – metemaatika õpetlane, kes arvas, et kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates – arst, keda peeti mitmekõitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks , haiguste põhjused on looduslikud, herododos – ajaloolane, ajaloo isa, kelle teosest historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, sokrates – sofist , kelle õpetusi tuntakse tema õpilaste kaudu ning kes juhatas vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidetega tõe poola (sokraatiline meetod), platon – sofist, sokratese kuulsaim õpilane, kes asutas akadeemia, kes kujundas tervikliku õpetuse riigi ja kes arvas et on olemas tegelik maailm ja näiline maailm, aristoteles – sofist, platoni õpilane, asutas lykeioni gümnaasiumi, ta kujundas oma teadmised eelkäijate töödest, ta ei pidanud õigeks platoni ideedeõpetust, aleksander suur – makedoonia kuningas ja antiikaja kuulsaim väejuht, kes vallutas pärsia impeeriumi, tema vallutusi loatakse hellenismi perioodi alguseks, archimedes – hellenismi perioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja, kelle leiutiseks on archimedese kruvi, ta avastas seaduse kehade veevälja survest , eukleides – hellenismiperioodi matemaatik , kes võttis oma teoseselemendid kokku kreeka saavutatu ning tõestas geomeetria põhialused, ptolemaios – aleksandria astronoom , astroloog, matemaatik ja geograaf , kes arvas,et maa on universumi keskpunktis, koostas maailmakaardi,
2000 – 1100 ekr – kreeta mükeene periood, 1100 – 800 ekr – tume ajajärk, 800 – 500 ekr – arhailine periood, 776 ekr – hakati korraldama iga 4 aasta tagant olümpiamänge, 800 ekr – foiniiklaste vahendusel võetu uuesti kasutusele kiri, 500 – 338 ekr – klassikaline periood, 500 – 478 ekr – kreeka pärsia sõjad, 431 – 404 ekr – peloponnesose sõda, 338 – 30 ekr – hellenismi periood,
kreeta – lineaarkiri a, asulasd kindlustamata, ei osata kirja lugeda, losside ümber linnad, saartetsivilisatsioon, mükeene – lineaarkiri b, losside ümber pole linnu, osati kirja lugeda, paleed kindlustatud, mandritsivilisatsioon, sarnasus – lossid, jumalad, kiri, seinamaalid , kuningas,
religioon – antropomorfsed jumalad, palju jumalaid, elasid olümpose mäel, zeus – teava-, tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja, poseidon – merejumal, hades – allmaailma ja surnute valitseja, aphrodite – armastuse ja viljakuse jumalanna, dionysos – veini ja viinamarja kasvatuse jumal, jumalaid tuliaustada, rääkida nendest lugupidavalt ja tuua ohvreid, pidi hoiduma ülekohtust teiste vastu, ülekohust karistati kättemaksuga, templid – pühamu keskpunktiks oli altar , , kus toodi ohvreid, pühamutes oli jumala koda e tempel, kus hoiti jumala kuju ning põles koldetuli, oluline oli välisilme, kuna rituaalid toimusid vabas õhus, ei pandud suurt rõhku surmajärgsusele, kuna karistused tabasid isikut eleajal,
olümpiamängud – peeti iga 4 aasta tagant zeuzi pühamus olümpias, osalesid hellenitest mehed, varasem võistlus kiirjooks , peale selle võisteldi veel: rusikavõitlus, maadlus, viievõistlus, kaarikute võidusõit, olümpiavõitjate nimed kirjutati üles, peeti zeusi auk ja nende tähtsus oli piiramatu, olümpiaajal kehtis olümpiarahu, olümpiavõitja sai kuulsuse, teda austati ja ta auks püstitati mälestusmärke,
teater – sai alguse dionysosele pühendatud koorilauludest, näidendeid lavastati talvistel dionysose pidustustel, tragöödia – tõsine ja ülev, õpetlik, otsiti vastust, kuidas mõista jumalaid ja neile mitte pahameelt valmistada, kasvatasid kodanikke, komöödia – aines igapäevaelust, kanti riigimeeste maske ja visati nende üle nalja , naerdi ka jumalate üle,
ühiskond ja eluolu - hellenid omistasid endale kodanike vabadusel põhinev riigivormi – linnriik, enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega, käsitöölised olid väikeste töökodade omanikud , kes oma tööga elatist hankisid, neid hinnati sageli põlluharijatest madalamalt, kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid , kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, kreeka aristokraatiat iseloomustab konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim, korraldati palju ühiseid pidusööke, orjatööd kasutati laialdaselt, enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud, orjadesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võib ükskõik kuidas ringi käia – nende tapmine oli siiski keelatud, kuna orjad tegid ära suurema osa tööst, sai lihtrahvas elada vabamat elu, reeka ühiskond oli patriarhaalne – naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe – isa, abikaasa või mõne meessugulase – eestkoste all, valikus elus osalesid naised suhteliselt vähe, käies vaid usupidustustel, reeklaste meelest oli naise koht kodus: mida vähem nad väljas käisid, seda parem,
valitsemine - kreekas kujunes linnaühiskond, tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga, polis oli enamasti üsna väike kogukond , kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, peale selle oli igas riigis nõukogu, mis omas rahvakoosolekust olulisematki rolli, rahvakoosolekutel valiti riigimaetnikud, kes rahvakoosolekute otsuseid ellu viisid,
hellenism - kreeka ja teiste idapoolsete vahemeremaade ajaloo ning kultuuriperiood aleksander suure vallutustest kuni nende maade alistumiseni rooma võimule, aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm suuremat hellenistlikku riiki: egiptus , seleukiidide riik, makedoonia, sisserännanud kreeklased asustasid vanu linnu, kuid lõid ise ka uusi, linnade ilme muutus kreekapäraseks – rajati teatreid, gümnaasiume, kreeklased ehitasid linnadesse uhkeid hooneid ,
filosoofia ja teadus – thales – filosoof , kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks oli vesi, millest tekkis maailm, demokritos – filosoof, maailm koosnes tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest, pythagoras – matemaatika , kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates – meditsiin, peeti mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused olid looduslikudtervis sõltus neljast ihumahlast, herodotos – ajalugu, teos historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, kirjeldas erinevate rahvaste kombeid, sokrates – filosoof, sokraatiline meetod: juhatas vestluskaaslase tõe poole küsimuste ja vastuväidete abil, õpetus: püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib, platon – filosoof, riik põhines hüvel, mis olimuutumatu ja täiuslik, tema järgi olevat 2 maailma: tegelik (ideed on jäävad) ja näiline (ideed on muutlikud), aristoteles – filosoof, õpetus: kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigasedi järeldusi, inimene ei saa olla õnnelik väljaspool riiki, epikuros – filosoof, surm tähendab hingeelu lagunemist, siis ei oota inimest peale surma midagi, eukleides – matemaatika, teos elemendid, mis võttis kokku kreeka saavutat, tõestas geomeetria põhialused, archimedes – füüsika, leiutaja, seadus kehade veeväljasurvest, ptolemaios – geograafia, koostas maa keskse maailmakaardi,
maailmaimed – giza püramiidid, babüloni rippuvad aiad, zeusi kuju olümpias, halikarnassose mausoleum, rhodose koloss, aleksandria tuletorn, artemise tempel efesoses .