Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Ajaloo kordamisküsimused
Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre
Poliitilised õpetused: konservatism , liberalism , sotsialism ? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused)

Mõisted:

Ratsionalism – mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust.
Empirism – mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti.
Võimude lahusus – riigivõimu teostamise põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel.
Revolutsioon – seisundi või olukorra kiire ja murranguline muutumine.
Bastiivallutamine – andis alguse revolutsioonile.
Konstitutsiooniline monarhia – riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega.
Vabariik – riigivorm , mida iseloomustab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte ( riigipea harilikult president ).
Tööstuslik ühiskond – tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses.
Kapitalism – eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus.
Kodanlus – (pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas.
Urbaniseerumine ehk linnastumine – on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Rahvuslus ehk natsionalism – on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele.
Sotsialistid ehk utopistid – mõtteviis oli naiivne ja kaugel reaalsest elust.
Marksism – Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinev ühiskonnaõpetus ning sellel põhinevad poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga.

Kolm eeldust valgustusajastuks koos selgitustega?

Maadeavastus –
Teaduse ja tehnika areng –
Maailmapildi avardumine –
Hariduse levik ( renessanss ja reformatsioon ) –
Valgustatud absolutism –
Parima ja ideaalse ühiskonna otsimine –
Rahulolematus feodaalkorraga –

Valgustusajastu põhitunnused?(3)

Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse
Hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, inimõigusi, demokraatiat ja teadust

Ühiskonnapoliitiline käsitlus valgustajate arvates?(5 nime)

Thomas Hobbes – ühiskondliku leppe teooria algataja, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö „ Leviathan “ – parim riigikord absolutism, ilma riigita on „Kõikide sõda kõigi vastu“.
John Locke – empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades.
Montesquieu – ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet.
Voltaire – pooldas monarhiat , kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus valgustatud monarhiasse.
Rousseau – arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos „Ühiskondlik leping“ üksikisikute kokkulepe allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna huvidele. Ideaalset riigivormi ei leidnud. Ideaal – looduslik seisund enne riigi tekkimist.

Kameralistide ja füsiokraatide ühiskonnakäsitlus?
Kameralistid:

Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid teoreetilisteks arutlusteks
Lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna
Seadis riigile ja valitsejale kohustuse hoolitseda alamate eest hällist hauani

Füsiokraadid:

Riigi sekkumine majandusellu oli nende meelest lubamatu, kuna see kahjustab mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid majandust tervikuna
Füsiokraadid toetasid põllumajandust, sest see andis puhastulu. Seetõttu pöörasid suurt tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele
Lisaks toetasid nad vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist

Prantsuse revolutsioon puhkemis aeg ning poliitilised, ühiskondlikud, majanduslikud ja rahanduslikud põhjused revolutsiooni puhkemiseks?

Prantsuse revolutsiooni puhkemis aeg 18 sajand

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Valgustus-Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre #1

Valgustus-Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre #2

Valgustus-Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre #3

Valgustus-Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre #4

Valgustus-Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre #5

Valgustus-Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre #6

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Morka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele

Ajalugu

doc

Euroopa 19.sajandil

EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja vasakpoolseteks.

Ajalugu

doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

800. ndal aastal läks ta Rooma paavsti ja kohaliku aristokraatiaga puhkenud tüli lahendama. Paavst kroonis ta esimesel jõulupühal Keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Karl Suure pojapojad jagasid omavahel riigi Verduni leppega kolmeks. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida. Sellega hakkas riik lagunema. Seda kasutasid ära Araablased ning väga sagedasteks hakkasid muutuma Viikingite rüüste- ja vallutusretked Euroopas. *Valgustus Kujunemine, põhiseisukohad; Prantsuse valgustajad, nende vaated inimesele ja ühiskonnale, usule, riigi valitsemisele; Saksa valgustuse eripära, Herder Valgustus hakkas 17. sajandil Inglismaal ning levis sealt edasi mujale Euroopasse. Hiilgeaeg oli 18. sajand ja ühtlasi nimetatakse seda sajandik valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades elutõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned : 1) kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo III kursus

Riik andis selle loomiseks madalaprotsendilist laenu ning monopoolseid õiguseid. Samas oli väga suur kontroll riigi poolt. Tema valitsemisajal ehitati ka Versailles' loss. Ehitamine võttis aega kuni 1661.-1682. aastani. Lossis oli 2000 tuba, kuid tegelikult oli seal kitsas, kuna sinna mahutati 20000 inimest. Privaatsust seal polnud! Kujundas ka kunstimaitset. Esines balletis. Prantsuse keele osatähtsus kasvas kogu Euroopas. See oli suur diplomaatia keel. Valgustus 1.Mis on valgustus? (mõiste, aeg) Selle mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ja uue maailmakäsituse tulekut. Vaimne vabanemine kiriku ja usu mõjutustest. Algas 17.sajandil, kõrgaeg oli 18. sajand ning ulatus ka veel 19. sajandisse. 2.Valgustajate põhiseisukohad teadmiste ainus allikas on mõistus, kahelda tuleb kõiges, peamine kriteerium on inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus mõistusevastane,

Ajalugu

docx

Üldajaloo konspekt. Vanaaeg, keskkaeg

ristiusupuhastamine eri sajanditel ladestunud täiendustest ja tõlgendustest vastureformatsioon- e. reformatsiooni vastu võitlus, teisitimõtlejate hävitamine, ordu- ja kloostri distsipliini tugevdamine, vaimulike ettevalmistus, gregoriuse kalendri algus absoluutne monarhia- riiki valitseb üks isik, kelle käes on piiramatu võim parlamentaarne monarhia- kuninga asemel valitseb parlament; valitseja on “sümboolne” jakobiinid- prantsuse revolutsiooni ajal, kes pooldasid kodanike täielikku võrdõigust, kuninga võimu kukutamise pooldajad, kukutasid kuninga valgustus- filosoofia suund, mis tekkis XVII-XVIII sajandil, mis rõhutab inimeste harimist, kogemus peamine teadmiste allikas merkantilism- ühiskonna- ja majanduselu korraldus, mis sai valitsevaks XIX sajandil, kõrged kaitsetollid, vähe sisse, palju välja revolutsioon- pöördeline periood ühiskonna ja riigi ajaloos, mis toob kaasa ülemineku

11.klassi ajalugu

odt

Keskaeg ja Uusaeg

kodumaale tagasi jõudes olid tema laevad täis idamaiseid vürtse. Esimese ümbermaailma reisi tegi Fernao de Magalhaes, kes ehitas vastavad laevad, millega saaks ümber maailma sõita. Kodumaale ta tagasi aga ei jõudnud, kuna Filipiinidel ta tapeti. Tagajärjed: uute mereteede ja maa-alade avastus, maailmapildi avardumine, kaubateede ümberpaiknemine, kolonisatsioon Euroopa rahvaste poolt, Euroopasse voolasid rikkused, uute kultuuride avastamine, inimrasside ümberpaiknemine, hindade revolutsioon, kristluse levik, kiiresti arenevad teadused, orjakaubandus, samuti ka levisid haigused, nt süüfilis. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik Rahvasterände tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid, see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne-Euroopas Frangi riigi kujunemine ja ristiusu vastuvõtmine:

Ajalugu

doc

UUSAEG

UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige

Ajalugu

doc

Eksami küsimused

korra kõikide inimeste ühistes huvides. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid Euroopas ette kodanlikke revolutsioone ja tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid 18.sajandil Prantsusmaal. Nende taustaks oli ühelt poolt absolutistlik kuningavõim, mis tihti ei soovinud arvestada oma alamate õigusi, ja teisalt kodanike jõukuse ning iseteadvuse kasv linnades, mis vajas õiguslikku kaitset kuningavõimu suva vastu. 18.sajand n.n. valgustus aeg toob esile väljapaistvad nimed ,Prantsusmaal Charles Louis Montesguieu (1689-1755) oli üks neist, arendasid poliitilisi ideid eesmärgiks kaitsta kodanikkonna õigusi. C.L. Montesguieu vaatles riigi ja õiguse tekkimist geograafia ja ajaloo taustal, püüdes avastada ühiskonna ja poliitika muutumise seaduspärasusi. Inimese loomus ning sellest tulenevad ühiselu poliitilised ja riiklikud vormid tulenevad tema arvates elukeskkonna

Politoloogia

Rohkem sarnaseid