(PS § 93 lg 2) • Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid: - ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2) - ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4) • Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2) • Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4) • Minister vastutab konkreetse tegevusvaldkonna eest. Ministri tegevusala on piiritletud selle ministeeriumi valitsemisalaga, mida ta juhib või määratud kindlaks peaministri korraldusega ( vt lisaks VVS § 49) • Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi (VVS § 4 lg 1) • Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit (VVS §4 lg 2)
Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on: ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja/või täitma avaliku halduse ülesannet ning omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid (teenistujad, ametnikud, materiaalne baas jne.); ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht haldusorganite süsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus ja muud õigusaktid) Näiteks: Siseministeerium on vastavalt VVS-le valitsusasutus. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad (vt ülal p 1: omab vahendeid) asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine (vt ülal p 1: avaliku võimu volitus). Siseministeeriumil on oma põhimäärus (selles sätestatakse muuhulgas asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded, asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused, asutuse struktuur ja
üldaktid üksikaktid Riigikogu Seadus (PS § 65 p 1) Otsus (PS § 65 p 1) Vabariigi President Seadlus (PS § 78 p 7) Otsus, käskkiri (VPTS § 13 lg 1) Vabariigi Valitsus Määrus Korraldus (PS § 87 p 6; VVS §§ 26 lg 1 ja § 30) Minister Määrus (PS § 94 lg 2; VVS § 50 lg §Käskkiri 50 lg (VVS § 50 lg 1) 1) Peaminister - Korraldus (VVs § 37) Riigisekretär - Käskkiri (VVS § 79 lg 7) Ministeeriumi kantsler - Käskkiri (VVS § 54 lg 1)
6) Ole laetud positiivse energiaga ning ära kasuta energiat viha välja valamiseks. Üleüldse väldi viha ja vihastumist. 7) Hinda teiste inimeste tundeid. Näita välja kaastunnet, rõõmu, toetust. 8) Harjuta oma tunnetest positiivset tulemust saama. 9) Ära kontrolli või hinda teiste tundeid. 10) Väldi inimesi, kes sinu tundeid ei hinda või neid kontrollida püüavad. Vägivallatu suhtlemine 7 Vägivallatut suhtlemist (VVS) on kirjeldatud kui kaastundlikkuse keelt, kui positiivse sotsiaalse muutuse tööriista ja kui hingelist praktikat. VVS annab meile tööriistad ja teadlikkuse, et näha selgelt, mis meid ajendab võtma vastutust oma reaktsioonide eest ja süvendama oma ühendust iseenda ja teistega. See sisaldab radikaalset muutust selles, kuidas me mõtleme elust ja tähendusest. VVS baseerub fundamentaalsel printsiibil: Kõigi inimtegevuste taga on vajadused, mida inimesed püüavad rahuldada ja nende
93 lg 2) · Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid: - ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2) -ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4) Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2) Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4) Minister vastutab konkreetse tegevusvaldkonna eest. Ministri tegevusala on piiritletud selle ministeeriumi valitsemisalaga, mida ta juhib või määratud kindlaks peaministri korraldusega ( vt lisaks VVS § 49) Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi (VVS § 4 lg 1)
3 Riigikohtu lahend 3-3-1-42-08 4 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus 5 Välismaalaste seadus1 elava Eesti kodanikust abikaasa juurde või elamisloa alusel ja vähemalt kaks aastat Eestis elanud välismaalasest abikaasa juurde. Järelvalve teostamine PPA üle 3.14. Ministri teenistusliku järelevalve pädevust sätestab Vabariigi Valitsuse seadus 6 (edaspidi VVS). 3.15. VVS §95 lg 1 alusel minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. 3.16. VVS §95 lg 2 alusel minister võib tunnistada kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1
§ 89 lg 5, 6, RKKS § 132 - § 89lg 6 lause 2 - § 89 lg 3 - § 91 3. variant - uued valimised, § 89 lg 6 lause 2 § 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid 1. valitsemine § 87 p. 4, 5, 8 2. haldamine § 87 p. 1, 2, 3, 7 II Pädevus 1. seadusandlus pädevus § 87 p.4, § 103 lg 1 p. 4 2. määrusandlus pädevus § 87 p.6, § 96 lg 3 3. isekorraldusõigus § 94 lg 1, § 87 p. 2,3; VVS § 45 § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus I Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan. 1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. ,,Pooleteraminister" II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16
§ 89 lg 5, 6, RKKS § 132 - § 89lg 6 lause 2 - § 89 lg 3 - § 91 3. variant - uued valimised, § 89 lg 6 lause 2 § 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid 1. valitsemine § 87 p. 4, 5, 8 2. haldamine § 87 p. 1, 2, 3, 7 II Pädevus 1. seadusandlus pädevus § 87 p.4, § 103 lg 1 p. 4 2. määrusandlus pädevus § 87 p.6, § 96 lg 3 3. isekorraldusõigus § 94 lg 1, § 87 p. 2,3; VVS § 45 § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus I Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan. 1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. ,,Pooleteraminister" II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16
Põhiseadusega kooskõla analüüs. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 691 SE3 algatasid riigikogu liikmed Eiki Nestor, Kalev Kotkas ja Kalvi Kõva ning Vabariigi Valitsus 21.04.2014. Eelnimetatud seaduse eelnõu läbis kõik meneltusetapid ja seaduse muudatus kuulutati välja 26.06.2014 ja avaldati Riigi Teatajas 28.06.2014. Käesolevas essees analüüsib autor vastu võetud seaduse muudatuse kooskõla põhiseadusega. Eeltoodud VVS muudatus kätkeb endas sisuliselt 19.07.2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, korruptsioonivastase seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse 11.06.20034 jõustunud muudatuse kehtetuks tunnistamist. Seaduse muudatuse analüüsimiseks tugineb autor kõne all oleva seaduse eelnõule 691 SE ja selle seletuskirjale ning tehtud muudatusettepanekutele.
- § 91 3. variant - uued valimised, § 89 lg 6 lause 2 46 § 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid 1. valitsemine § 87 p. 4, 5, 8 2. haldamine § 87 p. 1, 2, 3, 7 II Pädevus 1. seadusandlus pädevus § 87 p.4, § 103 lg 1 p. 4 2. määrusandlus pädevus § 87 p.6, § 96 lg 3 3. isekorraldusõigus § 94 lg 1, § 87 p. 2,3; VVS § 45 § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus I Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan. 1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. ,,Pooleteraminister" II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16
4, 5, 8 2. haldamine § 87 p. 1, 2, 3, 7 II Pädevus 1. seadusandlus pädevus § 87 p.4, § 103 lg 1 p. 4 2. määrusandlus pädevus § 87 p.6, § 96 lg 3 3. isekorraldusõigus § 94 lg 1, § 87 p. 2,3; VVS § 45 § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus I Vabariigi Valitsuse koosseis Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan. 1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a
käske, keelde või lubamisi. AÕS 167 lg 3; AÕS 155 lg 2; AÕS 160 Konstitutiivsed- Konstitutiivsed õigusnormid loovad ja kujundavad süsteemi, määravad kindlaks eesmärgi, defineerivad. Seda normi võib nimetada malemängu regulatiivseks reegliks. Konstitutiivsete reeglitega luuakse asju ja nähtusi (A. Conte). Juriidilises mõttes on konstitutiivsed normid sageli jagatud kolme pearühma: kompetentsinormid, menetlusnormid ja legaalformuleeringud. VVS 39 sh kompetentsi- Loovad õigusi, tunnistavad need sobivateks ja piiravad neid. Kui tegemist on avaliku õiguse kasutamisega, räägitakse sageli organisatsiooninormidest. Need määratlevad ametiisikute võimupiirkonna, selle sisu ja piirid. VVS 53 lg 1 Menetlusnormid- Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale
Ametite mudelid: Rootsi mudel: tugev amet – nõrk ministeerium Soome mudel: tugev ministeerium – nõrk amet Portugali mudel: Tugev ministeerium – tugev amet Vene uus mudel: Ministeerium-amet Eesti mudel? Suur/väike/tugev/nõrk/? amet Valitsusasutuse hallatava asutuse tunnused: Täidesaatva riigivõimu asutus (VVS § 38) Ei ole valitsusasutus, sest ei teosta täidesaatvat riigivõimu. Seaduse alusel võivad teostada ka täidesaatvat riigivõimu (VVS § 43 lg 1) Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid (§ VVS 43 lg 2) Ministeeriumi hallatava asutuse moodustab kantsleri ettepanekul (VVM p 10) ja kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga (VVM p 16) minister käskkirjaga (VVS §43 lg 5)
Riigikantselei; maavalitsused; ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused; muud seadusega ette nähtud valitsusasutused. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. 10 Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise
Eesti õiguskorras reguleerib rahvusvaheliste lepingute sõlmimist eelkõige põhiseadus ning välissuhtlemisseadus. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahvusvaheline kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Samuti on rahvusvahelised lepingud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised lepingud. Eesti seadustes kasutatakse ka terminit välisleping. VVS § 3 p 2 defineerib: „Välisleping - Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist koosnev kirjalik kokkulepe, mis on sõlmitud vastavalt nende pädevusele ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega.“ Rahvusvahelisi lepinguid on võimalik liigitada osapoolte arvu järgi. Kahepoolsed e bilateraalsed lepingud koosnevad kahest erinevast osapoolest. Mõnepoolsed lepingud on
ministeeriumid; Riigikantselei; maavalitsused; ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused; muud seadusega ette nähtud valitsusasutused. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei-
• Peaminister paneb kokku valitsuskabineti • Parlamentaarse riigi tava näeb ette valitsuse moodustamise võimaluse andmise valimistel enim hääli saanud erakonna liidrile (või valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet üles näidanud erakondadest enim hääli saanud erakonna liidri) Vabariigi Valitsus • Täidesaatev riigivõim • Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (kokku täna 15) – Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3) • Mõned ministrid on nn. ‘portfellita ministrid’ • VV suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Vabariigi valitsus läheb laiali kui: –On kokku tulnud uus Riigikogu koosseis; –Kui läheb läbi umbusaldusavaldus peaministrile või kogu valitsusele; –Peaministri surma puhul; –Valitsus astub ise tagasi. Maavanema nimetab ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus. Riigikantselei • Toetab Vabariigi Valitsust ning peaministri tööd
abita ei saa tegutseda) Asutus: Pole sama, mis organ. Ottomeieri järgi on asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi täitmiseks. Ametiasutus: Ühelt poolt sarnaneb asutusega, kuid teises kontektsis võib olla haldusorgan (täna mõiste kasutusel ainult Avaliku asutuse seaduses) Keskne seadus riigikorraldusõiguses on Vabariigi Valitsuse seadus! Algselt pani alguse EV riigikorraldusõigusele. VVS kasutab mõisteid: - Valitsusasutused (ministeeriumid, riigikantseleid, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid) - Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad asutused, mis ei täida täitesaatvat võimu (pole peaülesanne)) nt teatrid, muuseumid jne Tänapäeval vahetegu muutunud ja finantseerimise järgi ei saa tihti täbnapäeva riigis asutusi niimoodi eristada! Aktiteooria: Millised on õigusaktid ja kuidas neid piiritleda?
Vabariigi Valitsus on iseseisev kõrgem põhiseaduslik kollegiaalorgan. VV-sse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88). VV-l võiks üheltpoolt olla demokraatlik legitimatsioon (riigivõimu lähtumine rahvast), sest VV-sse pääsetakse läbi Riigikogu valimiste. Kuivõrd on tegu siiski iseseisva institutsiooniga omistatakse VV-le kaudne legitimatsioon (rahvalt Riigikogule ja Riigikogult VV liikmele n-ö usaldusküsimus). VV liikmed (VVS § 3): VV ei ole üle 15 liikme 1 peaminister, 12 ministrit (haridus- ja teadusminister, justiitsminister, kaitseminister, keskkonnaminister, kultuuriminister, majandus-ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister, rahandusminister, regionaalminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister), 2 portfellita ministrit (võidakse ametisse nimetada). Peaminister PS § 93 Peaminister esindab VV ja juhib selle tegevust
H. Ilves. Asutus: õigusvõimeline, siis on juriidiline isik; lihtasutus õigusvõimeta ja sellisena võib tähistada kõike, näiteks ministeerium, politseiamet. VI riigikorraldusõiguse normi tüübid Ülesande normid: annavad funktsiooni, näiteks PS §59. Pädevusnormid: tohib ülesannet täita, näiteks §106 lg1 või §60 lg4. Volitusnormid: võimaldavad ülesande täitmisega kaasnevat isiku õiguste piiramist, näiteks §146. Korraldus- ja menetlusnormid: §60 lg1 l1 VII ATS ja VVS mõisted ATS: määratleb ametiasutuse avaliku teenistuse seaduses. See ei kattu organi mõistega. VVS: täidesaatva riigivõimu asutused defineerib VVS §38 ja järgevad: valitsusasutused (riigikassast finantseeritavad) ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad, aga ei teosta avalikku võimu). §25 Aktiteooria I Mõisted Õigusakt, õigustloov akt, normatiivakt. Tuleb eristada normi ja normiteksti
Loetletud materjale kasutatakse dokumentide alusena kaasajal ja mõnel viimasel sajandil, kuid ajaloos tuntakse arvukalt ka pärgamendile, kasetohule ja kivitahvlitele jäädvustatud dokumente. Ka kaljujoonised on dokumendid. 2. ASJAAJAMISE KORRALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID 2.1. Vabariigi Valitsuse seadus VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. VVS määrab valitsusasutuseks, kelle valitsemisalasse kuulub asjaajamise korraldamine riigiasutustes, Riigikantselei. VVS § 77 lg 1 p 6: Riigikantselei korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide väljatöötamist. 2.2. Avaldustele vastamise seadus Seadus sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud neile adresseeritud
riigi, KOMv või teiste jur isikute organite süsteemina. Erinevate tunnuste alusel või halduse üle tostatvat kontrolli jaga da erinevateks liikideks: Esmase liigituse aluseks on see, kas seda kontrolli teostatakse haldusorganistasiooni enda sees või väljaspool sead: 1) Interne kontroll jaguneb erinevateks liikideks: a) teenistuslik järelvalve sisuk on õiguspärasuse ja otstarbekuse kotroll ja seda teostatskse alluvuse korras. Üldist reg pole. On antud VVS-es. VVS § 93 II, kõrgemalseisev hal org võib teha kõrvaldamiseks § 93 VVS (2) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. b) riiklik järelvalve teostavd spet. selleks moodustatud haldusorganid. Teatud juhtudel teostavad ka ametnikud. Meetodite alusel võib jagada kaheks: õiguspärasuse järelvalve ja valdkondlik e erjärelvalve
riigi, KOV või teiste jur isikute organite süsteemina. Erinevate tunnuste alusel või halduse üle teostatvat kontrolli jagada erinevateks liikideks: Esmase liigituse aluseks on see, kas seda kontrolli teostatakse haldusorganisatsiooni enda sees või väljaspool sead: 1) Interne kontroll jaguneb erinevateks liikideks: a) teenistuslik järelvalve sisuks on õiguspärasuse ja otstarbekuse kontroll ja seda teostatakse alluvuse korras. Üldist reg pole. On antud VVS-es. VVS § 93 II, kõrgemalseisev hal org võib teha kõrvaldamiseks § 93 VVS (2) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. b) riiklik järelvalve teostavad spet. selleks moodustatud haldusorganid. Teatud juhtudel teostavad ka ametnikud. Meetodite alusel võib jagada kaheks: õiguspärasuse järelvalve ja valdkondlik e erjärelvalve
riigi, KOV või teiste jur isikute organite süsteemina. Erinevate tunnuste alusel või halduse üle tostatvat kontrolli jaga da erinevateks liikideks: Esmase liigituse aluseks on see, kas seda kontrolli teostatakse haldusorganistasiooni enda sees või väljaspool sead: 1) Interne kontroll jaguneb erinevateks liikideks: a) teenistuslik järelvalve sisuk on õiguspärasuse ja otstarbekuse kotroll ja seda teostatskse alluvuse korras. Üldist reg pole. On antud VVS-es. VVS § 93 II, kõrgemalseisev hal org võib teha kõrvaldamiseks § 93 VVS (2) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. b) riiklik järelvalve teostavd spet. selleks moodustatud haldusorganid. Teatud juhtudel teostavad ka ametnikud. Meetodite alusel võib jagada kaheks: õiguspärasuse järelvalve ja valdkondlik e erjärelvalve
Üldaktid davad üksikaktid Riigikogu Seadus (PS § 65 p 1) Otsus (PS § 65 p 1) Vabariigi President Seadlus (PS § 78 p 7) Otsus, käskkiri (VPTS § 13 lg 1) Vabariigi Valitsus Määrus (PS § 87 p 6; Korraldus (PS § 87 p 6; VVS § 26 lg 1 ja § 27 lg 1) VVS §§ 26 lg 1 ja § 30) Minister Määrus (PS § 94 lg 2; VVS § 50 lg § 50 lg Käskkiri 1) (VVS § 50 lg 1) Peaminister - Korraldus (VVs § 37)
kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ 4. Millised on Riigikogu esimehe volituste piirangud EV Presidendi ülesannete täitmisel? Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust kuulutada välja Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast Riigikohtu nõusolekuta. VII Vabariigi Valitsus Allikad : 1) PS kom. v.a; 2) VVS. 1. VV volituste algus ja volituste lõppemine ● VV volitused algavad Presidendi poolt ametisse nimetamisega ning ● lõppevad tagasiastumisega: ○ Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel ○ peaministri tagasiastumisel ○ peaministri surma korral ○ kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust
Kui RK ei võta eelnõu vastu, astub VV tagasi RK erakorralisi valimisi välja kuulutada ei saa VV liikme õiguslik seisund Keeld olla üheski muus riigiametis või tulunudettevõtte juhatus või nõukogus Kriminaalvastutusele võtmine ainult õiguskantsleti ettepankeul RK-le Valitsuse töökorraldus Sätestatud § 96 VVS § 16 lg 1: VV otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Osalemisvõimaluse tagamine (informeerimine) VV on üldjuhul otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust (kvoorum) VV otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega VV istung: iga nädala neljapäeval kell 10, ametlikud õitsused (õigusaktid), keskmiselt 18
6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel. Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Valitsuse liiget süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega lõpevad tema volitused. 9.6 Täidesaatva võimu ülesehitus Täidesaatva riigivõimu asutused on : 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad asutused. Valitsusasutused on VVS kohaselt riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutuste hallatavate asutuste põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas 9.7 Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja õigusaktid
Ca 26% hõivatud tööjõust Pooled keskvalitsuses, pooled KOVides Sh ministeeriumides neist vaid 3.4% Eesti avaliku halduse struktuuri arengu kolm etappi: Suured muutused (1989) 1991-1996 (Lk 256-.. Kiirusest tulenev pinge; parlamendi suhteliselt jõuline positsioon vs valitsemisasutuste deinstitutsionaliseeritus; soov lahti saada kommunistlikust taagast vs süsteemne analüüs; Eesti I vabariigi eeskuju; 93-94 ulatuslikud reformid, kus rahvusvaheline mõju suur; 1995 VVS kehtib siiani; ametite ja inspektsioonide optimaalsuse otsing ... Euroopa Liiduga liitumine 1996-2004 (LK 263-... Avaldus liitumiseks 1995; vastavad struktuurid alates 1996 EL liitumise kordineerimiseks. Olid juba välja kujunenud detsentraliseeritud ülesehitusega haldussüsteemi põhijooned. Haldusorganis. Reformimine jätkus ka EL liitumise perioodil, kuid sisu mõjutas EL surve liitumise tingimuslikkuse näol.
Haldusele omane õigus. Avaliku võimu haru, mille normid reguleerivad avaliku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Eelkõige reguleerib haldusõigus halduse ja isiku vahelisi suhteid ning loob seega õigusi ja kohustusi isiku jaoks, aga seda ainult seoses haldusega. 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). Haldusõiguse üldosa struktureerib haldusõigust, koondab neid õigusinstituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks. Üldossa kuuluvad seadused: · Haldusmenetluse seadus (HMS) haldusorgani tegevus, menetlusnõuded, avaliku halduse tegevus otsuste tegemisel. (PS § 14)
↓ ↓ kohalik asutus kohalik asutus Valitsusasutuse hallatav hallatav asutus asutus Seadusega võib luua ka muid valitsusasutusi, nt Justiitsministeeriumile alluvad prokuratuur, vanglad.17 Valitsusasutus: - loodud seadusega; 17 VVS § 39 lg 3: „Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi.” 12 Riigi- ja haldusõigus
õigusi. Nii kehtib ka ministri suhtes immuniteedi põhimõte, samuti ametite ühildamatus. Vabariigi Valitsuse liikmete palk on sätestatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega. 9.6. Täidesaatva võimu ülesehitus Kõrgeim täidesaatev võim on VV. Täidesaatva riigivõimu asutused on : 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad asutused. Valitsusasutused on VVS kohaselt riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. 9.7. Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja õigusaktid Õigusaktid, mis reguleerivad valitsuse tegevust: 1). Põhiseadus; 2). Seadus; 3). Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine.
keskkonnainspektsioonile. Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivususe järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). Enesekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92’). Tegemist on valitsusasutuse ja selle hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatava seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud abinõude kompleksiga. KOV korralduse seadus näeb ette revisjonikomisjoni. 58 Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud
haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. 50. Materiaalne ja formaalne seadus. 51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus
Rahvusringhääling, Eesti Advokatuur, Haigekassa, Kultuurkapital jt). Haldusprotsessis osalevad riik ja omavalitsusüksused oma asutuste ja organite kaudu.4 Samuti võib halduse kandjaks olla eraisik, kellele on antud üle avalikud ülesandeid. Nendeks on: 1 RKHK 3-3-1-6-01 (Kõpu Vallavalitsus); 3-3-1-55-04, p 14 (Gogin); vt ka M. Ernits, Organitüli halduskohtus, Juridica 1999, lk 320. 2 RKHK 3-3-1-38-04, p 12. 3 RKHK 3-3-1-25-03. 4 VVS § 442, HKMS § 15 lg 2. Vastustajaks on riigi puhul reeglina konkreetne haldusorgan, omavalitsusüksuse puhul aga linn või vald tervikuna, vt HKMS § 17 ja RKHKo 3318312 p 11. vabakutselised ametnikud (notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, veterinaararstid); avalikud ülesanded lepingu või haldusakti alusel täitmiseks saanud eraõiguslikud juriidilised isikud (turvafirma parkimiskontrolli teostamisel, sõidukite tehnoülevaatust läbi viiv äriühing);
Komisjon esitab regionaalministrile kehtestatud nõuetele vastavad kandidaadid. Regionaalminister valib esitatud kandidaatide seast välja isiku, keda ta tutvustab maakonna KOV üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära üldkoosoleku arvamuse. Regionaalminister esitab maavanemakandidaadi ametisse nimetamiseks Vabariigi Valitsusele, lisades maakonna KOV üksuste liidu üldkoosoleku arvamuse. Maavanema ennetähtaegse ametist vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus. VVS: § 84. Maavanema pädevus Maavanem: sõlmib Vabariigi Valitsuse volitusel halduslepinguid KOV-dega nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks; teostab seaduse sätestatud alustel ja korras järelevalvet KOV tegevuse üle, samuti täidab teenistusliku järelevalve ülesandeid vastavalt seaduses sätestatule; esindab riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab
Vabariigi Valitsus määrus korraldus ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Minister (VV liige); määrus käskkiri seejuures peaminister - korraldus (vt VVS § 37) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Riigisekretär; ministeeriumi kantsler - käskkiri ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Ameti peadirektor - käskkiri
7 1. KASUTATUD LÜHENDID AMS – lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seadus KOV – kohalik omavalitsus LK – lastekaitse LKS – lastekaitseseadus1 LÕK – ÜRO lapse õiguste konventsioon SHS – sotsiaalhoolekandeseadus SKA – sotsiaalkindlustusamet STAR – sotsiaateenuste ja -toetuste andmeregister TAI – tervise arengu instituut VVS – vabariigi valitsuse seadus ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon 1 Kuigi hetkel kasutatakse lastekaitseseaduse puhul enamasti lühendit „LaKS“, kannab see autorite hinnangul väärat sõnumit (sarnaneb sõnaga „laks“, mis seostub vägivallaga) ning seetõttu on käesolevas analüüsis eelistatud neutraalset lühendit „LKS“, mis moodustub termini „lastekaitseseadus“ moodustavate sõnade „laste“, „kaitse“ ja „seadus“ esitähtedest
erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras. Teatud tsentralisatsiooni elemendid on iseloomulikud ka Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide suhetele. Nii on valitsusel õigus tühistada ministri määrusi ja käskkirju, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste, valitsuse määruste ja korraldustega (VVS § 39). Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Selles süsteemis asuvad haldusorganid üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras. Nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega
erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras. Teatud tsentralisatsiooni elemendid on iseloomulikud ka Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide suhetele. Nii on valitsusel õigus tühistada ministri määrusi ja käskkirju, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste, valitsuse määruste ja korraldustega (VVS § 39). Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Selles süsteemis asuvad haldusorganid üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras. Nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega
annaabi.ee 
