enesekorraldusõigust eelarve valdkonnas. Riigieelarve (PS § 115) ja kohalikud eelarved on lahutatud. 29 5) õiguste kaitse garantii - eesmärk on võimaldada KOVü-l vaidlustada oma põhiseaduslike õiguste rikkumist. Ehkki vahetu kaitse võimalust PS sõnaselgelt ette ei näe, ei ole see PS kohaselt ka välistatud. 117. Kohaliku elu küsimused (kohaliku omavalitsuse universaalpädevus) ja riigieluküsimused – mõisted ja eristamine PS § 154 lõike 1 järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lõige 1 kätkeb endas kohaliku omavalitsuse autonoomia olemust, olles omavalitsusüksuste olulisim põhiseaduslik tagatis. Seda on kutsutud ka KOV enesekorraldusõiguseks ja universaalpädevuseks. Universaalpädevus tähendab
KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud, teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (advokatuur, Notarite Koda) või on PS-s tagatud võimalus vastava omavalitsuse moodustamiseks. KOV rajaneb territoriaalsuse printsiibil, muud omavalitsusliigid rajanevad personaalsuse printsiibil. KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt kui ka esemeliselt, muude omavalitsusliikide pädevus aga üksnes esemeliselt. KOV iseloomustab universaalpädevus seaduse alusel kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Seevastu teiste omavalitsusekandjate omavalitsusõigus laieneb ette kindlaksmääratud ülesannetele. 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse mõiste KOV üksus on iseseisev õigusvõimeline haldusüksus- haldusekandja-, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. 16. Kohaliku omavalitsuse üksuste liigid. Vallad ja linnad vastavalt PS 155 lg 1, kuid võib moodustada ka muid KOVüksusi seaduses sätestatud alustel ja korras
allutatud seadusereservatsioonile. Kohalik eelarve on aluseks omavalitsuslike haldusfunktsioonide täitmisele vallas või linnas ja üheks kõige olulise- maks vahendiks KOVü arengu kavandamisel. KOV põhiseaduslik garantii koosneb kolmest tasandist: 1. õigussubjektsuse garantiist, 2. (õiguse) institutsiooni garantiist ja 3. subjektiivse õigusliku seisundi garantiist. 117. Kohaliku elu küsimused (kohaliku omavalitsuse universaalpädevus) ja riigieluküsimused – mõisted ja eristamine KOKS § 22. Volikogu pädevus Universaalpädevus on KOVü õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab kohaliku elu küsimuste ammendava loetelu seadustes, KOVü-l peab olema õigus lahendada ka neid tunnustelt kohaliku elu küsimusi, mida seadused ei nimeta. Sellest
allutatud seadusereservatsioonile. Kohalik eelarve on aluseks omavalitsuslike haldusfunktsioonide täitmisele vallas või linnas ja üheks kõige olulise- maks vahendiks KOVü arengu kavandamisel. KOV põhiseaduslik garantii koosneb kolmest tasandist: 1. õigussubjektsuse garantiist, 2. (õiguse) institutsiooni garantiist ja 3. subjektiivse õigusliku seisundi garantiist. 117. Kohaliku elu küsimused (kohaliku omavalitsuse universaalpädevus) ja riigieluküsimused mõisted ja eristamine KOKS § 22. Volikogu pädevus Universaalpädevus on KOVü õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab kohaliku elu küsimuste ammendava loetelu seadustes, KOVü-l peab olema õigus lahendada ka neid tunnustelt kohaliku elu küsimusi, mida seadused ei nimeta. Sellest
Kogukonna teooria ehk kogukonna loomulike õiguste teooria - mille kohaselt on kogukonnal õigus juhtida oma asju samamoodi, nagu on loomulik ja võõrandamatu iseloom inimeste õigustel ja vabadustel. KOVi läbiv tunnus on rahvavõim ehk demokraatia. Eristatakse riiklikke ja kogukondlikke küsimusi. Tänapäeva õigussüsteemis eelkäsitletud omavalitsusteooriaid puhtal kujul enam ei rakendata. Ka kehtiva PS puhul on tuvastatav mitmete omavalitsusteooriate süntees. 2. KOV universaalpädevus, enesekorraldusõigus ja selle piirangud. KOVü saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. KOVü õigus otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendab. Kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine tähendab, et volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust ning seada esikohale kohalikud huvid.
tunnused. 92. Selgitage tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise plusse ja miinuseid. 93. Mida tähendab dekontsentratsioon ja kus seda kasutatakse. 94. Nimetage ning seletage lahti põhimõtted, mille alusel kohalik omavalitsus töötab ning põhimõtted, mille alusel jagatakse pädevused kohaliku omavalitsuse ning riigivõimu vahel. Tooge näiteid. 95. Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded (riigielu versus kohaliku elu küsimused, KOV universaalpädevus, KOV riiklikud ülesanded, nimeta seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded, too konkreetseid näiteid sellest, mida kohalik omavalitsus teeb)? 96. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse organisatsioonilist ülesehitust. 97. Kirjeldage lühidalt ja põhijoontes kohaliku omavalitsuse eelarvet: tulud, kulud, põhimõtted. Tooge näide mõne kohaliku omavalitsuse eelarve suurusest. 1
rajanevad personaalsuse printsiibil. 3) KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt (vastava valla või linna haldusterrit.) kui ka esemeliselt (kohaliku elu küsimused ja seadustega või kokkulep. KOViga talle pandud teatud riigielu küsimused), muude OV liikide pädevus on ainult esemeliselt (nt koolide ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe jne ) 4) KOV iseloomustab universaalpädevus (kõiki kohaliku elu küsimusi) seaduse alsuel kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Teiste OV omavalitsusõigus laineneb ette kindlaks määratud ülesannetele. 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse mõiste KOV üksus on iseseisev õigusvõimeline haldusõksus – haldusekandja, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Omavalitsuslike haldusekandjate seas kuuluvad KOV üksused territoriaalkorporatsioonide hulka: küsimsued, mille haldamisega on tegemist, on territooriumiga seotud.
loomine rajaneb aga lihtseadustel (advokatuur, Notarite Koda) või on PS-s tagatud võimalus vastava OV-e moodustamiseks (nt PS § 50). KOV rajaneb terrprints-l. Muud rajanevad personaalsuse prints-l. KOV-i pädevus on piiritletud nii terr-lt (vastava valla või linna haldusterr) kui ka esemeliselt (kohaliku elu küs-d ja seadustega või kokkuleppel KOV-ga talle pandud riigielu küs-d). Muudel on üksnes esemeline (nt UT-i ül on edendada teadusi ja kultuuti, osut teenuseid). KOV-l on universaalpädevus (PS § 154 lg 1) seaduse alusel kohaliku elu küs-te otsustamisel. Teiste omavalitsusõigus laieneb ette kindlaksmääratud ül-tele. KOV-e üksus Mõiste: iseseisev õigusvõimeline haldusüksus – haldusekandja, kus teostatakse OV-likku haldamist. Kuuluvad terrkorporatsioonide hulka: küs-d, mille haldamisega on tegu, on terr-ga seotud. A-õ korporats-na oma liikmeskond – valla- ja linnaelanikud: isikud, kelle püsiv elukord, s
elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 4.1. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika teiste omavalitsusvormide suhtes KOV teised OV-d pädevus 1) piiritletud nii territoriaalselt kui esemeliselt 1) piiritletud esemeliselt 2) universaalpädevus 2) üksnes kindlaksmääratud ülesanded rajaneb territoriaalsuse printsiibil rajanevad personaalsuse printsiibil olemasolu PS-ga garanteeritud olemasolu sõltub asjaosaliste aktiivsusest (obligatoorne) (v.a akadeemiline omavalitsus) _____________________________________________________________________________________________________ § 3