igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel (T. Strenze loenguslaidid ,,Sotsioloogia ajalugu- tänapäeva sotsioloogia teooria"). Veelgi paremini minu arvates kõlab minu arvates T. Strenze loenguslaididelt loetud kommunismi tees: ,, Igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste alusel. Kahjuks on tänu Nõukogude Liidule need põhimõtted saanud vääriti hinnatud. Minu vaadetele õiglusest ja eetikast on kõige lähemal kommunitaristlik õigusteooria. ,,Väidetud on seda, et turusüsteemid peavad sisaldama ka sotsiaalset dimensiooni, muidu ei saa rääkida vastavusest konventsionaalsetele eetikanõuetele, millest tähtsaim just sotsiaalne õiglus. Samuti olevat väär vaadelda eksisteerivat süsteemi kui inimese vabatahtlikku majanduskaalutlusest lähtuvat valikut" ( P. Jõgi 1997, lk 204). Leian ka, et on raske rabeleda välja madalamast ühiskonna kihist, kui sul puuduvad vajalikud materiaalsed ressursid.
Õigusriigi formaalsed tunnused: ● võimude lahusus (riigivõim on üks tervik, kuid ta väljendub eri vormides (käsk kolme riigivõimu organisatsiooniliseks lahutamiseks) - seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Õigusriigi materiaalsed tunnused: ● käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust ● "ülipositiivse" õiguse tunnustamine ● seadusandja seos konstitutsiooniga II Kodakondsuse mõiste ja tähendus. 1. Kodakondsuse kommunitaristlik käsitlus. Kommunitaristliku lähenemise kohaselt on kodakondsus ühiskonna liikmeid liitev ning olemasolevaid sidemeid kindlustav ja tihendav jõud. 2. Kodakondsus –kas subjektiivne õigus või privileeg? Kodakondsus kui subjektiivne õigus on näiteks riigis sündinud inimestel. Privileeg on kodakondsus siis, kui see saadakse naturalisatsiooni (kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming) korral. 3. Kodakondsusetus rahvusvahelise õiguse ja -tavade seisukohalt
universaal Jumal. [8]Loomuõigus sekulariseeriti (ilmalikustati). Õige ehk loomulik õigus tuletati inimese kui indiviidi loomusest. Kuid mitte sokraatilise traditsiooni [ratsionaalselt] kõlbelisest indiviidist, vaid looduslikest ihadest ja tungidest kantud animalistlikust indiviidist. Nii või teistsugusena määratletud inimloomusest oli võimalik loogilise järeldamise teel tuletada olemuselt ühiskondliku inimese loomulikud subjektiivsed õigused ja kohustused. [vrdl kaasaegne kommunitaristlik lähenemine] [9]Vabade indiviidide eeldamine võimaldas ühiskonna ja riigi tekkimist seletada üksnes kokkuleppena, sest muul juhul poleks indiviidid olnud algselt sõltumatud ja vabad. Riik polnud enam orgaaniline moodustis, nagu Platon ja Arist. seda olid näinud, vaid looming, kunstiteos. Riigil oli kohustus kaitsta inimese loomulikke subj õigusi. Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria. Riigivõimu allikaks oli rahva suveräänsus, mis jäi rahvale ka pärast
sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust. Liberaalse kommunitarismi meelest on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja (nt perekond, EL jne). Indiviidi vastutuse tase on lähihorisondi puhul suurem - lähedaste ja oma kaasmaalaste eest ollakse nõus rohkem vastutama kui võõraste eest. Liberaal-kommunitaristlik põhiseadusteooria: Rahvusriik peab olema võimeline avama ennast nii sisse- kui ka väljapoole. Avanemine väljapoole on seotud kolme tendentsiga: siirdumisega Euroopa Liitu, rahvusvahelise õiguse rolli kasvuga ja inimõiguste jätkuva seadustamisega. Väline avanemine kajastub läbi vastavate normide- printsiipide põhiseadustes. Kuna eelkõige nimetatud normid seadustavad inimlikku (moraalset), siis sobib see eriti liberaalse kommunitarismi ideestikuga
Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja. Lähihorisondi puhul on indiviidi vastutuse tase suurem – lähedaste eest ollakse valmis rohkem välja panema; kui vastutust õpitakse tundma kitsamast ringist alates, siis vastutuse järgmised astmed tähendavad konventsionaalse moraali ületamist – isegi inimkonna moraali tekkimiseni, mis on positiviseeritud inimõigustes. Liberaal-kommunitaristlik põhiseadusteooria: Tänapäevased põhiseadused võimaldavad luua erinevaid ühendusi ja tekkida erinevatel ühendustel. Poliitika ülesanne taandub seejuures vastavate organisatsioonivormide leidmisele. Organisatsioonivorm ise peab mahtuma lähi- ja kaughorisondi vahele. Kõik kulgeb normaalselt, kui võetakse üle positiivne kogemus ajaloost. Rahvusriik peab olema võimeline avama ennast nii sisse- kui ka väljapoole. Avanemine väljapoole on
alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja (n perekond, EL jne?). Lähihorisondi puhul on indiviidi vastutuse tase suurem – lähedaste eest ollakse valmis rohkem välja panema; kui vastutust õpitakse tundma kitsamast ringist alates, siis vastutuse järgmised astmed tähendavad konventsionaalse moraali ületamist – isegi inimkonna moraali tekkimiseni, mis on positiviseeritud inimõigustes. Liberaal-kommunitaristlik põhiseadusteooria: Tänapäevased põhiseadused võimaldavad luua erinevaid ühendusi ja tekkida erinevatel ühendustel. Poliitika ülesanne taandub seejuures vastavate organisatsioonivormide leidmisele. Organisatsioonivorm ise peab mahtuma lähi- ja kaughorisondi vahele. Kõik kulgeb normaalselt, kui võetakse üle positiivne kogemus ajaloost. Rahvusriik peab olema võimeline avama ennast nii sisse- kui ka väljapoole. Avanemine
annaabi.ee 
