· Kehtestas sõjaväes range distsipliini, eksimuste eest olid määratud ranged karistused k.a hukkamine · Pärast Charles I hukkamist (riigireetmise eest) juhtis lühiealist Inglise vabariiki · Vallutas Iirimaa ja Sotimaa · Valitses 1653-1658 (kuni surmani) Inglismaad lordprotektorina Cromwell (valitsusaeg 1653-1658) Cromwelli diktatuuur · Tema valitsusajal soositi puritaanlust, alles jäi ka anglikaani kirik, kuid kaotas riigikiriku positsiooni · Riigis oli rahulolematus, kuid see suudeti sõjaliste vahenditega vaos hoida Kasutatud materjal · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Charles_I_(1 630s).jpg · http://www.slideshare.net/katrisilla/inglise- kodusda-1642-1660 · http://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_kodus %C3%B5da · http://publicdomainclip- art.blogspot.com/2011/02/oliver- cromwell.html Aitäh kuulamast !
võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused. Francis Bacon 1. väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. 2. rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. 3. kuningas valitsegu parlamendiga John Milton 1. trükivabadus kuulub inimõiguste hulka 2. esitas pamflette riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks 3. astus välja vabariigi kaitseks. Thomas Hobbes 1. kuninga võimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani 2. kaitses absolutistlikku kuningavõimu 3. pidas religiooni vajalikuks korra hoidmiseks ühiskonnas. John Locke 1. kõrgeim võim riigis pidi kuuluma parlamendile 2. valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse
vilju. Tekkis omand. Riigi ja valitsuse ülesanne on tema arvates omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Kaitstes vabadust, pooldas Locke täielikku usuvabadust. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes'i arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. Riigivõim on ühiskondliku lepingu tulemus, sest inimesed mõistsid ilma võimuta käib kõikide sõda kõikide vastu. Julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused, isikuvabadused pole olulised. Religioon väljendab inimeste hirmu ja
3)1517(refornmatsioon Saksamaal) jne. 1)Majandusliku ja kaubandusliku arengu kiirenemine, 2)linnastumine ja industriaalühiskondade teke, 3)kujunes uus mõtteviis-valgustus, 4)tekkis uus valitsemisviis- absolutism, 5)palju revolutsioone. Puritanism Inglismaal 17.saj: ametlik oli anglikaani kirik, kuid laialt levis kalvinismi alaliik puritanism. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratuse õpetust,pidasid oluliseks teha palju tööd ja elus edasi jõuda. Nõudsid riigikiriku täielikku puhastamist katoliiklusest ja muutusid äärmuslikeks. Puritaan-töökas, usklik, tagasihoidlik, kitsi, tõsine jne. Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss. Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Descartes'i: 1)teadmiste ainus allikas on mõistus; 2) teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges; 3)põhiidee on cogito, ergo sum e mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire. Tegelik nimi Francois Marie Arout, oli kirjanik, poeet,draamaturg, jurist ja
koguduste eest hoolitses kirja teel ja kaastööliste abil. (hukkusid Nero-aegsetes tagakiusamistes). Kristlaste tagakuisamised hoogustusid 3.sajandil, sõdurkeisrite ajal, kui püüti taastada impeeriumi ühtsust. Usu eest hukkunud kristlastest said märtrid. Iga kogudus valis endi seast piiskopi e juhi või vanema e presbüteri. Esialgu olid kogudused omavahel võrdsed. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisusteks. Hierarhia kiriklik ametiastmestik kujunes välja riigikiriku ajal. · Peapiiskopkond peapiiskopi eestvedamisel: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. 4.sajandil lisandus Konstantinoopol · Piiskopkond piiskop · Kirikukihelkond preestri juhtimisel Piiskopid kogunesid kaks korda aastas sinodile (kirikukogu), et arutada oma piirkonna asju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule oikumeeniline kirikukogu. Vastukaaluks kiriku riigistamisele 3
mõistuse kõikvõimsusse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Eeskujuks inimühiskonnale loodus. Iseloomiik oli ka uus humanism. esiplaanile sealti einimene oma vajaduste ja kirgedega. Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema
muutusi ja mõistis need hukka. Protestandi kirikutes diskuteeriti 19.sajandil konservatiivse ja liberaalse kristluse üle. Liberaalne teoloogia otsis kokkupuutepunkte teadusliku ratsionalismiga ja avas end pärast 1848. Aastat osalt liberalismile. Selle liikumise vaimne juht oli protestantliku teoloogia silmapaistev uuendaja Friederich Schleiermacher (1768-1834). Väliselt oli konservatiivne protestantism eriti Preisimaal ja alates 1871. Aastast kogu Saksa riigis hilisabsolutistliku riigikiriku tugi. 1817. Aastal sundis Preisi riik protestandi kirikuid liituma (Evangeelne Kristlik Kirik) ja sellele eeskujule järgnes enamik muidki saksakeelseid maid. Nagu katoliku kirik, nii hakkas ka protestantism 19. Sajandi teisel poolel tegelema sotsiaalsete probleemidega. Katoliku kiriku olukord kujunes protestandi kiriku omast tunduvalt keerulisemaks. Pärast 1815. Aastat said kõik tagurlikud suundumused alguse paavstist. Reaktsiooniline liikumine saavutas
1650 aeti nad laiali Ilmalik ideoloogia (eelkõige haritlaste hulgas): Francis Bacon inglise materialismi rajaja. Teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Ettevõtlikkuse tähtsus, kaubandus, õigustas monopole, liigkasuvõtmist, koloniaalekspansiooni. Kodanlus, uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton - suur inglise luuletaja (,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis"), kaitses trükivabadust, abielulahutust, oli riigikiriku vastu. ,,Türannide võim on saatanast!" Thomas Hobbes vestupidine Miltonile, kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ,,Leviathan" inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused. Eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu. Jumala olemus on haaramatu. John Locke Liberalismi rajaja. Kõrgeim võim riigis peaks kuuluma parlamendile. Rõhutas
ilma põhjuseta kaotada oma töökoha või ühiskondliku positsiooni või elukoha vms. Tark inimene sellega ei riskinud, vaid hoidis ka oma lapsed kirikutest eemal eesmärgiga kindlustada neile tulevik. Pikemas perspektiivis oli tulemuseks see, et pärast Eesti iseseisvumist hoiti ikkagi kirikutest eemale tänu juba tekkida jõudnud ohtraile eelarvamustele. Uue ehk punausu juurutamine. NLKP ei olnud Lääne mõttes partei, vaid pigem riigikiriku jätk, punausu hoidmise ja kaitsmisega tegelev institutsioon, mille harudeks olid komnoorte, pioneeride ja oktoobrilaste organisatsioonid. Punausk oli suures osas loodud õigeusu mudeli järgi, võttis sealt nii mõnedki sümbolid ja terminid üle, kohandades neid vaid veidi. Näiteks pidi igas tehases, kolhoosikontoris, koolis jne nõukogude ajal olema punanurk. See oli mingi suurema toa nurk või lausa eraldi tuba, kuhu pandi üles punasele kangale maalitud loosungid
allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof, kirjanik. Tema vaated tuginesid jakobiinide ideoloogiale,traktaat ´´´Arutlus teadustest ja kunstidest´´,ühiskondliku korra aluseks oli eraomand, arvas et vabariik on sobiv, samas kahtles selles. John Milton- ideoloog,inglise luuletaja, tema arvates kuulus trükivabadus inimõiguste hulka,tuntuks sai pamflettidega riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks.Teosed:´´Kaotatud Paradiis´´, ´´Tagasivõidetud paradiis´´,´´Areopagitica´´. Charles Montesquieu- (1689-1755) valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja (ideaalne riik-vabariik, kus võim lähtub rahvast) Valgustus- uue maailmakäsituse tekkimine, püüd rahvast harida, inimkonna väljatoomine vaimupimedusest e. harimatusest. Puritanism-kalvinismi erikuju,usuline ja poliitiline opositsiooni vorm Inglismaal.
uueks Liivimaa apostliks. Tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine. Kogu Rootsi aja pidas kirik võitlust nn katoliikliku ebausuga. Selle nn teise reformatsiooni ajal võideldi maarahva etnousundiliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal ca 170 nõiaprotsessi, mille käigus hukati vähemalt 44 inimest). Rootsi võimu ajal oli luterlus riigikiriku staatuses. Rootsi kuningas Karl XI tegi 1686. aastal kirikuseaduse täienduse. Rootsi Örebro eeskirjadega keelati kirikuteenistusse võtta neid vaimulikke, kes ei olnud õppinud Uppsala ülikoolis. Et kindlustada Rootsi riigiluterlikku kohalolu Liivimaal ning piirata Rootsi riigialamate välismaiseid ülikooliõpinguid, rajati 1632. aastal ülikool ka Tartusse, millele anti kõik Uppsala ülikooli privileegid. Et kindlustada luteriusu mõju, oli oluline kirjaoskuse levitamine
Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik. Liivimaal koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises on suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisval kindralsuperintendentil Johann Fischeril. Eestimaa kubermangus hakkas riigikiriku mõjuvõim laienema 1638. a., kui Stockholmist saadeti kohale haritud piiskop Joachim Jhering. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. a. kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Tõsisemat rahva lugemaõpetamise püüet näitab ka PõhjaEesti jaoks
tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Sahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasematele keskvõimude poolt soositud
Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Sahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasematele keskvõimude poolt soositud usuvahetuskampaaniatele, jäid
3. Millistel põhjustel peab autor terminit "kodanikeühiskond" kõige sobivamaks? 3. ülesanne: Milline on Sinu arvamus kodanikualgatust toetavast veebilehest Täna Otsustan Mina. Ja kodanikuportaalist. Millised on sellise e-demokraatia tugevused ja nõrkused? 4. ülesanne: Tähista ristikesega kodanikeühiskonnale iseloomulikud jooned . 1. Õigus väljendada oma arvamust. 2. Mittetulundusühingute tegevus. 3. Kohustus olla riigikiriku liige. 4. Tegutsemine ainult seadusega lubatud raamides. 5. Kohustus kuuluda riiklikesse massiorganisatsioonidesse. 6. Õigus mõjutada riigivõimu demonstratsioonide ja allkirjade kogumisega. 7. Vaba ajakirjanduse olemasolu. 8. Eksisteerida võivad ainult riigikoolid 9. Vabadus kuuluda ja astuda erakonda. 10. Kohustus kuuluda ametiühingusse. Õpetaja märkused: Tulemus: ......
Viimase viie aasta statistikast selgub, et poisse sünnib natuke rohkem kui tüdrukuid. Norra on kuulub kindlalt kaasaegse rahvastiku tüübi hulka. Religioon: Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Kuigi kirik ja riik ei ole rangelt eraldatud, on 1964. aastal tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda. Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed. Norra pöördumine ristiusku algas umbes aastal 1000, kui tänu kaubanduslikele sidemetele ja viikingiretkedele tekkis kokkupuude kristliku Euroopaga. Samuti aitas kristlusel traditsioonilise norra mütoloogia ja saamide loodusekummardamise kõrval esile tõusta anglosaksi kirikust ning Saksamaalt ja Taanist lähtuv misjonitegevus. Kultuur: Norra on pika ajalooga noor rahvusriik eriti meresõidu vallas. Hoolimata
Viimased Soti rojalistid alistati 1652. aastaks. Kodusõja tagajärjed Inglise kodusõja tulemusena langesid Briti saared Inglise parlamendi võimu alla, kuid seal puhkesid peagi vastuolud, mida parlamendi sees ei suudetudki ületada. Seetõttu anti võim Oliver Cromwellile, kes 1653. aastast valitses Briti saari diktaatorina, ta nimetati Protektoraadi lordprotektoriks. Cromwelli võimu ajal soositi puritaanlust, kuid alles jäi ka anglikaani kirik, mis kaotas küll riigikiriku positsiooni. Sõjaliste vahenditega suudeti rahulolematust Cromwelli eluajal vaos hoida, kuid kui ta 1658. aastal suri, ei suutnud tema poeg Richard enam erinevaid fraktsioone vaos hoida. Ka sõjavägi lagunes ning Sotimaad valitsenud George Monck marssis 1660. aastal Londonisse ja kutsus kokku parlamendi (Convention Parliament), mis kutsus Charles II Inglismaa, Sotimaa ja Iirimaa troonile tagasi (restauratsioon). Kuigi monarhia oli pärast 1660
seisundit. On võimalik, et ta oli kristlane juba varem, aga see ei ole teada. Ristiusu vastuvõtmine aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, sest nüüd sai ta rasketel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis see otsus ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite burgundide ja läänegootide vastu. Tema ajal kirjutati üles "saali õigus". Chlodowech korraldas ka kiriku reformi, kutsudes kokku Esimese Orleansi kirikukogu, kus ta määras kindlaks Frangi riigikiriku olemuse , mis pidi ennekõike olema kuningat toetav. Chlodowech suri 511. aastal ning tema riik jagunes nelja poja vahel. Karl Martell Karl Martell oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise ja tema armukese Alpaida poeg ning Frangi riigi kuningas aastatel 715-741 ja kuulus Merovingide dünastiasse. Tema lisa nimi Martell tähendab haamrit ehk vasarat, mille ta teenis oma ohtrate sõjaliste võitude eest. Isa surma järel 714. aastal vangistas Karli võõrasema ning
eest. Presbüteri ametist arenes hiljem preestri amel. Varases kirikus tunti ka naiste ametit. Vähehaaval see aga kadus. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks, keda ametissepühitsemine eraldas rahvast ehk ilmikutest. Kui kirikusse tungisid askeetlikud ideaalid, hakati kõrgematelt vaimulikelt nõudma abiellumatust ehk tsölobaati, hiljem laienes see nõue kõikidele vaimulikele. Riigikiriku ajal arenes välja kiriklik astmesti ehk kiriku hierarhia. Juba varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopidel olnud teistest lugupeetavam positsioon. Nii neid kui ka Konstantinoopoli piiskope hakati kutsuma patriarhideks, neil oli kõrgeim võim oma patriarhaatides. Need omakorda jagunesid kiriku provintsideks, mida juhtis provintsi pealinna piiskop ( idas metropoliit, lääned peapiiskop)
Kusjuures riigi ametlikke pühasid, mis on otseselt riigi tekkimisega seotud, on vaid kaks, ülejäänud kaks on Euroopa kultuuriruumi tähtpäevad. Riiklikest tähtpäevadest on luterlik kolmekuningapäev. Seega diskrimineeritud on need õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi, kõnelemata maausulistest, taarausulistest, islamiusulistest jm, kellel on hoopis teised usulised tähtpäevad. On olukord, kus usu poolest n-ö "riigikiriku"-väline perekond ei saa omadel pühadel koolist või töölt vaba päeva, et kombeid võrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku kiriku rahvas. Tooks vaid võrdluseks siinkohal Jaapani konstitutsiooni, kus § 20 on usuvabadus määratud järgmiselt: 1. Kõigile garanteeritakse usuvabadus. 2. Mitte ükski religioosne organisatsioon ei pea saama riigilt mingeid privileege ja ei saa poliitilist võimu kasutada. 3
osanud kogu evolutsiooni vältel ellu jääda. Valik käitumisreegleid Hammurapi koodeks ning Moosese seadus on esimesed, mille kohta on kirjalikke jälgi. Need olid hästi sõnastatud ning jäid kauaks käibele. Nii kauaks, et praegu läheb juba meelest kümme käsku ei ole kristlik, vaid juutlik. Esimesel kolmel sajandil ei olnud dekaloogil kristlaste jaoks suuremat tähendust. Sellised elementaarsed reeglid osutusid olulisteks alles riigikiriku tekke järel. Mulje nende käskude erilisest tähtsusest on aga ilmselt sugenenud Martin Lutheri kaudu, kelle "Väikese katekismuse" esimene peatükk on pühendatud kümnele käsule. Tegelikult on see valik käitumisreegleid, millest vaid kolm on enam-vähem üldaktsepteeritud: ei tohi tappa, varastada ega valetunnistust anda. Kolmas käsk sina pead hingamispäeva pühitsema pole kristluses kunagi kehtinud, välja arvatud seitsmenda päeva adventistidel ja mõnes pisemas denominatsioonis
kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksaeeskujuline kultuur slaavi-õigeusu tsivilisatsiooni ja vene kultuuriga. Seda suunda ei muutnud ka uue keisri, Nikolai II troonile tõusmine 1894. aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Sahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasematele keskvõimude poolt soositud
Kolmanda kihi moodustavad need, kes on juba Jumala poolt ära valitud. 9. Kristlik kirik riigikirikuna. Theodosius Suur ja kiriku areng 45. sajandil. Theodosius I valitsemisajaks (379-395) oli olukord võrreldes sajanditaguse olukorraga kardinaalselt muutunud. Rollid oli vahetunud ja kiusatavaks said nüüd paganad. 380. aastal andis ta välja edikti kõigile Rooma impeeriumis elavatele rahvastele, milles nõudis ühtset kristlikku usutunnistust, mis muutis kristliku riigikiriku täiel määral seaduslikuks nähtuseks. Samal aastal keelati paganlikud ennustused, elusviis. Taganeti sallivusprintsiibist. 386. aastal andis keiser esimese käsu paganlikud templid sulgeda, 389. aastal pidi Rooma senat (viimane tõsisne paganlik opositsioon) ütlema piduliku vandega lahti vanast usust, 392. aastast muudeti igasugune paganlik ohverdamine majesteetsuse vastu eksimiseks. Neid süüdistati selles, et nad ei ole nõus ohevrdama keisrile ja nad eksivad tema majesteetsuse vastu.
Usupuhastuse ajendiks oli kuninga soov lahutada oma seinine abielu Aragoni Katariinaga (mis ei olnud andnud meessoost troonipärijat) ja abielluda uuesti õuedaam Anne Boleyn`iga. Rooma paavst keeldus selleks nõusolekut andmast ning Henry VIII otsustas katoliku kirikust lahku lüüa ja viia usupuhastus läbi ülevalt poolt. 1534 supremaatiaaktiga (lad k supremus – kõrgeim) kuulutas parlament kuninga Inglise riigikiriku (anglikaani kiriku) peaks. Inglismaal suleti kõik kloostrid, kiriku ja kloostrite varad riigistati, keelati indulgentside müük ja tehti lõpp pühakute säilmete austamisele. Jumalateenistusi hakati anglikaani kirikus pidama inglise keeles, õndsaks pidi saama ainult usu kaudu ja ainsaks usuliste tõdede allikaks loeti Piiblit. Jumalateenistuse korda muudeti Inglismaal vähe ja pildirüüstet läbi ei viidud. Anglikaani kirik saavutas
elluviimisele ning teiseks teostab ta järelevalvet seadusandliku ja täitevvõimu üle, et kindlustada nende endi vastavus õigusaktidele. 11 7. RELIGIOON Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Põhiseaduse kohaselt on kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda. Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed. Norralaste usuline eneseväljendus on suuresti nende eraasi. Enamik inimesi peab usku enda jaoks tähtsaks, kuid seda ei väljendata aktiivse osalemisega organiseeritud kogukondades. Kuigi umbes 88% elanikkonnast kuulub Norra riigikirikusse, osaleb ainult 10% jumalateenistustel või teistel kristlikel kogunemistel sagedamini kui kord kuus. 5,9% elanikest on mõne muu religioosse kogukonna liikmed, 6,2% aga ei kuulu ühtegi kogukonda
· Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga John Milton (1608-1674) · Inglise luuletaja · ,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis", ,,Areopagitica" · Seisukoht, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka · Seisukoht, et türannide võim on saatanast rahval on õigus türannile vastu astuda · Rõhutas, et valitseja vastutab alamate eest, talt võib nõuda aruandmist ja tema üle võib kohut mõista · Pamflettid riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks · Astus välja vabariigi kaitseks · Rõhutas, et võim peab kuuluma rahvale · Teosed seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamise ja vabariigi kehtestamise ümber Thomas Hobbes (1588-1679) · Kaitses absolutistlikku kuningavõimu · ,,Leviathan" · Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda. · Arvas, et kuningavõimu ei tohi piirata kirik ega seadused.
Ülimuslikkuse seaduse (Act of Supremacy) vastuvõtmine 1533-1534. 1533 sai ametisse Thomas Cramner, Cantenbury peapiiskop. Tema esimene ülesanne oli Henry isiklike ambitsioonide rahuldamine ja Inglismaa lahtisidumine Rooma võrgust. 1534 väljastati Ülimuslikkuse seadus (Act of Supremacy), mis kuulutas Henry VIII ülimuslikuks ja kõrgeimaks kirikupeaks Inglismaal. Inglismaa Kiriku (the Church of England) olemus. Riigikiriku teke, kuid see ei tähenda et Inglismaa muutus protestantlikuks. Ei toonud kaasa suuri muutusi kirikus. Katoliiklikud liturgiad kestsid edasi. Formaalselt muutus vaid see, et riik hakkas nimetama ametisse piiskope. Riik jäi katoliiklikuks. Kloostrite likvideerimine 1536-1539. Olid allumatud ja korruptsioneerunud. 1536 likvideeriti kõik väikesed kloostrid ja 1539 kõik kloostrid ning kõik varad pidid minema riigile. Riik võttis üle u 800 kloostri valdust.
Leping jumala ja juudi rahva vahel. 10. Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus. Vana Testament, ennekõike 5 Moosese raamatut on olulised nii judaismile, kristlusele kui islamile, kõigi ühine esiisa on Aabraham (Ibrahim) Uue Testamendi Jeesus Kristuse halastuse ja armastuse õpetus on mõjutanud kristliku õhtumaa õigust ja õiglust (kristlik eetika) Pauluse kiri roomlastele pani aluse kristliku riigikiriku loomisele (kirikuisa Augustinus, pärispatt) Protsessiõiguse alal oli kanoonilisel õigusel suur tähtsus. Tsiviilprotsessis tõstis kirjalike tõendite tähtsust ning kriminaalprotsessis arendas välja nn inkvisitsiooniprotsessi ehk uurimismenetluse, kus protsessi juhtis kohus ja ametisse seatud eriline süüdistaja. Tavaarusaama järgi on piibel mõjutanud Euroopa õigust kahes suunas: inimelikkus ja õiglus. Piibli mõju oli palju mitmetahulisem, ka karmistav mõju õigusele
Piiritlemisel tekkis uus situatsioon juutide suhtes, kes oli justkui Jumala vana rahvas. Seega ei tarvitsenud neisse suhtuda kui ketseritesse, kuid kristliku riigi probleemid nendega jäid püsima, kerkides kord teravamalt, kord vaibudes. 2.3. Heategevus- ja hoolitsemisfunktsioon Riigikirikuna täitis ristikirik ka muid funktsioone - haigete, orbude hoolekanne jne. Suuresti just sel eesmärgil annetati kirikule palju varasid. Riigikiriku vara väljus traditsiooni kohaselt tsiviilkäibest, juba paganliku templi vara oli rooma õiguse järgi käibest välistatud. Vara (eelkõige maavaldused), mille kirik oli endale kord juba saanud, oli võõrandamatu. Samas kontrollis riik kiriku varade kasutamist, vähemalt esialgu. Seega võiks rääkida ka vara kontsentreerimise funktsioonist. 2.4. Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon Kirik andis Roomale kui maailma keskpunktile uue kristlikul põhjal rajaneva legitiimsuse.
- Hiilgav näide (mansart): seest pillavalt luksuslik, geomeetriline park ,,Prantsuse stiilis". pol.keskus kuninglik magamistuba. - Õukonnaaaadel, kes säilitas maj. privileegid (maksuvabaduse) - Prantsusmaa keel ja kultuur (mood,haridus ja luksuskaubad) vallutavad Euroopa! 2. Usupoliitika: Ühtlane Prantsusmaa, kus ei jätku ruumi vähemustele - 1685 Nantes´i edikti usuvabaduse tühistamine (250 000-500 000 pagulast) löök prantsusmaa majandusele - Kat. riigikiriku allut. kuningale 3. Sisepoliitika - Valis endale Häid nõuandjaid ja ametnik. tõstis tippu kodanl. päritoluga mehi (Vab.aadlist) - Provints. riigihalduses kõrvuti: I Vana feidaalne kord II Tsentraliseeritud riigihaldus (intendantid) - Uus alam teenisaadel (kod.päritolu): Ostis endale riigiameti, sai maksuvabaduse - Kehtib vana seisuslik korraldus, vaid pol. õigused puuduvad. - Nõrkus: Maksupoliitikat ei reform. I Aadel ja vaimulik seisus maksudest vabad II Kodanlus kosus (merkantilism)
kurjus, siis maailma loomine, siis hea-kurja võitlus, siis materiaalse maailma kadumine hea võiduga. Inimesele on tähtis selles võitluses osaleda. Zoroastrismi järgi pattude lunastust olemas pole, kuid halba saab kompenseerida heaga. Vaimse ja füüsilise puhtuse tähtsus: halbade inimestega ei tohi kokku puutuda, surnutega samuti mitte. Abielu kohustuslik, sest rohkem lapsi tähendab rohkem headuse sõdalasi. Koerast tuleb lugu pidada. Sassaniidide ajal sai zoroastrism riigiusuks, riigikiriku keskus Teherani lähedal. Kuigi araablased kultuskohti hävitasid, jäi zoroastrism lubatuks, kuna oli monoteistlik. Tänapäeval on zoroastriste 1% elanikkonnast ja 1 liige Iraani parlamendis. Rännati ka Indiasse, kus olid suhteliselt rikkad, seetõttu tänapäeval sellest teada. Aleksander Suur Temaga algab uus ajajärk, hellenismi mõjud. Pärsias sai see pisut varem läbi Partia riigiga. Aleksander vallutas Pärsia nelja aastaga.
liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. ° Kuningas valitsegu koos parlamendiga. ° John Milton parlamendi leeris võidelnud kodanluse ja uusaadli üks kõige silmapaistvam ideoloog, inglise suur luuletaja. ° Avaldas revolutsiooni ajal pamflette (naeruvääristav päevakajaline kirjutis), kõige kuulsam neist trükivabadust kaitsev ,,Aeropagitica". ° Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. ° Kirjutas pamflette ka riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks. ° Tema tähtsamad teosed on seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamisega ja vabariigi kehtestamise ümber. ° Astus välja vabariigi kaitseks. ° Väitis, et rahval on õigus välja astuda türannist kuninga vastu. Thomas Hobbes üks ühiskondliku lepingu teooria rajajaid: ° Kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ° Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult paha, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on
Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus Piibel erinevates õiguskultuurides • Vana Testament, ennekõike 5 Moosese raamatut on olulised nii judaismile, kristlusele kui islamile, kõigi ühine esiisa on Aabraham (Ibrahim), ümberlõikamine • Uue Testamendi Jeesus Kristuse halastuse ja armastuse õpetus on mõjutanud kristliku õhtumaa õigust ja õiglust (kristlik eetika) Pauluse kiri roomlastele pani aluse kristliku riigikiriku loomisele (kirikuisa Augustinus, pärispatt). On üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis. Kirja koostas apostel Paulus. Paulus kirjutas kirja roomlastele oma kolmandal misjonireisil. Ta veetis kolm kuud Kreekas. Kirja keskne teema on Jeesuse Kristuse evangeelium ehk rõõmukuulutus, hea sõnum ehk rõõmusõnum, mida kasutatakse Uue testamendi 4 esimese raamatu üldnimetusena. Sisu: kõik inimesed on patused, õigeksmõistmine, ristimine, käsust vabastatud ja Vaimus uuendatud,
Oluline oli humanistide ja Wyckliffi mõju. Kirik kujunes välja Elizabeth I ajal 1559. Sisu, vorm ja korraldus: õpetus protestantlik, vormid menutava kat kiriku tavasid. Oluline oli et kirik allub kuningale. Tulemusteks olid usurahutused Inglismaal ja Sotimaal (16.-17. saj). "Neutraalne" Anglikaani kirik moodustas kuningliku tsentrumi. Ühel poolel olid rahulole- matud puritaanid. Teisel poolel olid rahulolematud katoliiklased (iirlased). 17. saj-l toimus lahendus: anglikaani riigikiriku säilimine ja usuvabadus protestantidele (puritaanid, presbüterlased). Vastureformatsioon Protestantide väljajuurimiseks mood kat kiriku reformikomisjon (1536). Paavsti liitlaseks kujuneb Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Selles struktuuris toimub spontaanne sisemine uuenemine: Ignatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas jesuiitide ordu (1540). Ordu andis lojaalsusvande
piirkonnas, hoida ära põlisrahvaste separatism ja nende eliidi saksastumine ning asendada kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksaeeskujuline kultuur slaavi-õigeusu tsivilisatsiooni ja vene kultuuriga. Seda suunda ei muutnud ka uue keisri, Nikolai II troonile tõusmine 1894. aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19. sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Šahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasemate keskvõimude poolt soositud
elava vähemusrahvuse kogukonna oma rahvsliku kultuuriidentiteedi säilitamine ja arendamine ning samas loomulik integreerumine selle riigi keskkonda. Kutsealade omavalitsus Kutsealade omavalitsus on spetsiifiline organisatsioon, mis ühendab mingi elukutse või nende grupi esindajaid. Kirikuomavalitsus Kirikuomavalitsus on vastava usutunnistusliku konfessiooni omahalduslik, riigi poolt sanktsioneeritud organisatsioon, sõltumata riigikiriku olemasolust või puudumisest. II osa ÕIGUS SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM Sotsiaalsed normid Norm - üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall. Sotsaiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes. Sotsaiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist
aastal, kui Soti mässulistest vaevatud kuningas Charles I oli rahapuudusel sunnitud kokku kutsuma parlamendi. Parlament üritas kuningalt välja nõuda suuremaid järelandmisi. Parlament võttis endale ainuõiguse makse kehtestada, piirati kuninga võimuaparaati. Parlament esitas kuningale remonstrantsi, mis tema võimu veelgi piiras. See nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, ja anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele vastuvõetavamaks ning piiskopid heidetakse parlamendi ülemkojast välja. 1642 viis parlamendi ja kuninga vastasseis kodusõjani. Parlamenti toetas pealinn ja riigi kaguosa, kuninga toetuskond koodnus põhja- ja lääne Inglismaale. Sõjaline ülekaal kandus järk-järgult parlamendi toetajatele. Charles I hukkamine- kui ''türanni ja rahvavaenlaste'' surma. Hukkamisplatsile
otsemaksu. Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpuks kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini. Ottode renessanss Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri. Tegelikult polnud vaimulikud üldse riigikiriku vastu ja tundsid, et teenides kuningriiki, käituvad nad Jumala ja kiriku huvides. Tänu neile toimus ka kunsti ja kirjatöö taastund. Säilitati antiikseid käsikirju, osad riigivaimulikud oskasid kreeka keelt (nt Cologne'i peapiiskop Bruno, kes õpetas välja ka teisi vaimulikke). Ainsaks tsiviliseeritud kunstiks peeti klassikalist, ainsaks hariduseks Ladina haridust, ainsaks impeeriumiks Roomat. Franki ehk Saali dünastia - Frankimaalt pärinev 1024-1125 Saksa-Rooma riiki valitsenud
Ei tohtinud tekkida juutide ja kristlaste vahelisi abielusid. 3.Piiskopid-vaimulikud-ilmalikud Riigikirik oli hüvangu eest hoolitsev asutus, kelle hoole kasutajad olid tema sundliikmed.Kirik pidi rahuldama argipäeva vajadusi. Kiriku majanduslik vara kogunes maksudest ja annetustest. Kirik pidi pidama täpset raamatut oma sissetulekute kohta. Riik kontrollis kiriku vara. Kiriku vara väärtus kasvas ja inimesid tahtsid seda endale. Antiikse riigikiriku edukaim institutsioon oli õigusmõistmine – episcopalis audientia., millel oli oma traditsioon. Algselt tegid seda preestrid. Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda. Piiskopil oli ül hoolitseda vangide, orbude, leskede ja alaealiste eest. See õigusmõistmine pidi erinema ilmalikust. Esindajad võisid olla ainult teleoloogilise hariusega isikud
kummardajatest“. Ei tohtinud tekkida juutide ja kristlaste vahelisi abielusid. 3.Piiskopid-vaimulikud-ilmalikud Riigikirik oli hüvangu eest hoolitsev asutus, kelle hoole kasutajad olid tema sundliikmed.Kirik pidi rahuldama argipäeva vajadusi. Kiriku majanduslik vara kogunes maksudest ja annetustest. Kirik pidi pidama täpset raamatut oma sissetulekute kohta. Riik kontrollis kiriku vara. Kiriku vara väärtus kasvas ja inimesid tahtsid seda endale. Antiikse riigikiriku edukaim institutsioon oli õigusmõistmine – episcopalis audientia., millel oli oma traditsioon. Algselt tegid seda preestrid. Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda. Piiskopil oli ül hoolitseda vangide, orbude, leskede ja alaealiste eest. See õigusmõistmine pidi erinema ilmalikust. Esindajad võisid olla ainult teleoloogilise hariusega isikud.
kirjanduse arengut kui 19.saj keskpaigani Välispoliitilised muutused Vana-Liivimaa ümbruskonnas Läänes ja lõunas: 1. 1386 Poola-Leedu personaaluniooni sõlmimine - 1569 kujunesreaaluniooniks 2. 1397 Taani (-Norra ja Island) ja Rootsi (-Soome) personaalunioon: Kalmari unioon - 1520 Rootsi (-Soome) vägivaldne irdumine Taani alluvusest ja uusaja Rootsi riigi algus Gustav Vasa juhtimisel - Kuningale allutatud luteri riigikiriku asutamine Rootsis ja Taanis 1520-30ndatel 3. Saksa Ordu Preisi haru allakäik ja kaotused Poolale 15.saj keskpaiku andsid Liivi harule sültumatust (1459: ordumeistri valimisel) - 1525 ilmaliku ja luterliku Preisi hertogriigi loomine (esialgu Poola vasallriik) likvideeris Saksa Ordu Preisimaa haru ja Liivi Ordu sisuliselt iseseisvus ja jäi katoliiklikuks 4. Hansa-Liidu allakäik 16.sai I poolel ja Karl V probleemid 5. Moskva tõus idas ja ,,Vene oht":
kloostreid ei mainitud) ja võttis endale naiseks endise nunna. Tänu piibli tõlkimisele, et rahvas seda lugeda saaks, hakkas arenema ka rahva lugemisoskus. Usupuhastus hoogustus Lutheri poliitiline veendumus toetas kohalike vürstide võimu. Luther leidis, et valitsejal ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate elu (nt kehtestada, mis usk on vastaval alal ja rahvas peab sellega leppima). Ta leidis et kirikud tuleb alluta riigile ja tekkis riigikiriku ideoloogia ning kiriku liitumine ilmaliku võimuga, kuna see oli aadlitele meelepärane ning garanteeris luteriusu edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Peamised pooldajad ja levitajad olid Saksa territoriaalvürstid ja linnakodanlus, aadel (kes soovisid vabaneda paavsti ja Habsburg-keisri diktaadi alt). Leviala: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Põhja-Baltikum, (Ungari jne.). Poliitiliseks tulemuseks oli Saksamaa usuline lõhenemine, algab uus sõdade periood Saksamaal (1546-1648).
kaotati. Piirati ka kuninga võimuaparaati. Erakorraline kuningakohus – Tähekoda – tuli laiali saata. Lisaks mässule Šotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle viiekümne tuhande inglase. Seepeale esitas parlament kuningale „suure remonstrantsi” (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piiras. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele (puritaanidele) vastuvõetavamaks. Ühtlasi nõuti, et piiskopid heidetaks parlamendi ülemkojast välja. Nimetatud nõudmisi ei võetud parlamendis 22. novembril 1641 enam vastu üksmeeles, vaid napi üheteistkümne enamushäälega (159:148). Kuningas lükkas remonstrantsi tagasi, süüdistades viit parlamendiliiget reetmises. Ilmunud 4. jaanuaril 1642 ihukaitsjatest (cavaliers) saadetuna parlamenti süüdistatavaid kinni võtma, pidi
Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpuks kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini. Ottode renessanss Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri. Tegelikult polnud vaimulikud üldse riigikiriku vastu ja tundsid, et teenides kuningriiki, käituvad nad Jumala ja kiriku huvides. Tänu neile toimus ka kunsti ja kirjatöö taastund. Säilitati antiikseid käsikirju, osad riigivaimulikud oskasid kreeka keelt (nt Cologne'i peapiiskop Bruno, kes õpetas välja ka teisi vaimulikke). Ainsaks tsiviliseeritud kunstiks peeti klassikalist, ainsaks hariduseks Ladina haridust, ainsaks impeeriumiks Roomat.
olnud võimeline uurima iga alamausutunnistuse sügavust. Piiritlemisel tekkis uus situatsioon juutide suhtes, kes oli justkui Jumala vana rahvas.Seega ei tarvitsenud neisse suhtuda kui ketseritesse, kuid kristliku riigi probleemid nendega jäid püsima. Heategevus- ja hoolitsemisfunktsioon Riigikirikuna täitis ristikirik ka muid funktsioone - haigete, orbude hoolekanne jne. Suuresti just sel eesmärgilannetati kirikule palju varasid. Riigikiriku vara väljus traditsiooni kohaselt tsiviilkäibest. Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon Kirik andis Roomale kui maailma keskpunktile uue kristlikul põhjal rajaneva legitiimsuse. Rooma piiskop(paavst) tuletas oma eriseisundi võrreldes teiste piiskoppidega apostel Peetruse ametisse määramisest Roomasse. Kirik ja õigus Algselt alamkihtide seas levinud kristlus sai arenedes ja muutudes järjest enam ka haritud rahvakihtidepärusmaaks, seda eriti 3/4.saj. Sel perioodil olid haritud
sajandi paavstide poolt. 16. sajandi alguseks saavutas ta oma suurima ulatuse, kuid laastati Prantsuse ja Saksa Itaalia sõdades 16. sajandi algul. 1870, pärast kolmeaastast sõda liideti Kirikuriik Itaaliaga. ,,Erakirik" - kirik on isanda oma, aadlil kirikuamet eraomandiks. Rajati oma maadele kirikuid ja kloostreid, kuhu saadeti sugulasi. Palvetati isanda eest. Ottode Reichskirche Püha Saksa-Rooma riigi looja Otto I poolt loodud riigikiriku süsteem, mille aluses oli kuningal otsustav sõnaõigus riigi e vürstipiiskoppide ja riigiabtide ametikohtade täitmisel ning nende ametist eemaldamisel. Vaimulikule anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga ja kohtumõistmisõigusega investituur. Cluny klooster ja kirikureformi püüded Cluny uuendusliikumine sai alguse 10. sajandi alguses ning selle eesmärk oli kiriku sõltumatus Otto I ja tema ametijärglaste poolt loodud riigikirikusüsteemis ja
12.1832. aastal. Keiser annab välja ukaasi, millega hakkab kehtima Venemaa Evangeelne kirikuseadus. Selle seaduse all ei mõeldud mitte ainult kogu Vene riigis elavaid luterlasi, vaid ka reformeeritud kirikuid. Luterlasi oli Venemaal vaid teatavas regioonis, linnades olid sissetulnud välismaalaste kogudused. Uue 41 kirikuseaduse kõige olulisem osa on, et kaob ära territoriaalkiriku mõiste, asendub riigikiriku mõistega. Tuleb ka ühtne juhtimine, allutatud Peterburi ülemkonsistooriumiga ja sealtkaudu ka Venemaa keskvalitsusega. Kirik saab endale ka kirikupea, kelleks on keiser. Uut kirikuseadust on loetud ka üheks kõige tugevamaks sammuks Balti erikorra kaotamise suunas. Asehalduskord tuli ja läks. Tegelikult olevat luteri kirik ka oma sisemistes arengutes nii kaugele jõudnud, et muutused probleeme ei tekitanud. Kirik oli 19. sajandi alguseks teisenenud, põhilised
Piirati ka kuninga võimuaparaati. Erakorraline kuningakohus Tähekoda tuli laiali saata. Lisaks mässule Sotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle 50 tuhande inglase. Nüüd esitas parlament kuningale suure remonstrantsi (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piirasid. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka anglikaani riigikiriku ümberkohandamist kalvinistidele (puritaanidele) vastuvõetavamaks. Ühtlasi nõuti, et piiskopid heidetaks parlamendi ülemkojast välja. Nimetatud nõudmisi ei võetud parlamendis 22. novembril 1641 enam vastu üksmeeles vaid napi 11 enamushäälega (159:148). Kuningas lükkas remonstrantsi tagasi, süüdistades viit parlamendiliiget reetmises. Ilmunud 4. jaanuaril 1642 oma ihukaitsjatest (cavaliers) saadetuna parlamenti süüdistatavaid kinni võtma, pidi
usuliselt (absoluutselt) valeks · tavaliselt eeldab ka võimalust mitte olla salliv, sealhulgas ka võimu oma sallimatuse teostamiseks · piiblis ja kristluse ajaloos on rohkem näiteid sallimatusest kui sallivusest Riigi ja kiriku eraldatus Läänes · Lääne ühiskonnale ainulaadne tunnusjoon (Huntington, Tsivilisatsioonide kokkupõrge, lk 94). · Ajalooline areng `eristatuselt' `eraldatusele üksteisest' (USA, Prantsusmaa, riigikiriku süsteemid, postkommunistlikud riigid) Peale 9/11 on nimetatud Lääne ja islamimaailma konflikti ka "ususõjaks", mis leiab aset kahe erineva religiooni ja poliitika mõtestamise mudeli vahel. "Ameerika rajajate poliitilist mõtlemist mõjutas inglise liberaal John Locke, kes kirjutas kuulsaks saanud «Kirja sallivusest». Locke väitis, et tõeline lunastus ei saa olla sunduse tagajärg, siiras usk peab olema
püüdnud saavutada üksmeelt. Suur osa vastuolusid on aga siiani lahendamata. Endine paavst Benedictus XVI on 2000. aastal kardinal Ratzingerina väitnud: Euroopa kui tsivilisatsioonifenomen sündis võimude lahususest ja igavesest konfliktist, kus keiser vastutas ilmalike asjade eest, sellal kui paavst võttis endale hingelise hoolde. Kusjuures mõlemad vaidlesid, kus läheb vastutusalade piir. Paavst Benedictus XVI arvates pani reformatsioon aluse riigikiriku sünnile, luues ilmakorda mõra. Suur prantsuse revolutsioon lõi järgmise mõra, sest tekkis esimest korda läbini ilmalik riik, milles usk oli pagendatud isiklikku sfääri. Mõni sõna ka juudi fenomenist. Juudid nimelt asutasid pangad. Või vähemalt rahalaenamise süsteemi, millest hiljem kasvasid välja pangad. Teatavasti kehtisid Euroopas katoliiklastele kaua kitsendused raha intressidega laenamisel (teoloogid vaidlevad siiani selle üle, miks Jeesus enne
annaabi.ee 
