5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olenlauraaa
Õppematerjali autor
Abielunaistel kuulus riietuse juurde ka tanu, mis oli tehtud valgest linasest riidest ning mida kaunistasid laubale jääv pits ja siidilindid kuklas. Meestel oli iseloomulik riietus ülikond, mis koosnes särgist, pükstest ja lühikesest kuuest. Erinesid ainult mulgi mehed, kes kandsid pikka kuube. Lõuna-Võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega ning Lõuna-Eestis levis venepäraseid jooni (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades). Vene rahvakultuur mõjutas eriti aga Kagu-Eesti rõivastus, eriti setudes, kes olid pikka aega muust Eestist poliitiliselt eraldatud. Setu naised kandsid 19. sajandi esimesel poolel kitsaste ja pikkade varrukatega venepäraseid särke. Kui oli pidulik sündmus, siis käis meestel ülikonna juurde ka särgi peal kantav valgest villasest riidest umbkuuetaoline vene naiste sarafani tüüpi kehakate, mida kutsuti rüüks nagu varasemat kuubegi
Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15
Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel
30’ks aastaks. Tingimused rahulepinguks: Tsaar leiab, et Tartu piiskopkond peab maksma Tsaarile teatud maksu ehk Tartu maksu. Liivimaalased ei tohi enam takistada suhtlust Lääne- Euroopaga. Ei tohtitud teha takistusi kaupadel (Relvastuse liikumine). Ivan IV arvates 13. saj kui tulid sakslased siis ta eelkäijad lubasid elada Liivimaal, kuid pidid maksu maksma Moskvale ning maksu tuleb taastada. Liivimaalastel oli suur hirm 1554. aastal, teel Moskvasse nähti vene sõjaväelasi liikumas Lääne poole ning neid hakatakse seostama ohuga. 1554, Mihklipäeval pidi kehtestuma rahuleping ning kestma 15 aastat. Leping allkirjastatakse Novgorodis, Liivimaa saadikud kohal ja Novgorodi saadikud, sest Tsaar ei tahtnud ise tegeleda nendega, sest ta ei pidanud neid võrdväärseks endaga. 3 Lepingusisu: Tartumaksu küsimus, kolme aasta jooksul ehk Mihklipäevaks 1557 tuli maks
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse
Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused eestlastel polnud kujunenud riiki, kuid oli toimunud teatav ühiskondlik kihistumine ja oli alanud väiksemate struktuuriüksuste koondumine suuremateks moodustiteks suhted naabritega: lõunas elasid enamvähem samal arengutasmel hõimud, tehti vastastikuseid rüüsteretki (kõige ohtlikumad leedukad); läänes olid kujunenud riigid (1187. a põletasid eestlased Sigduna), idas Vene riik oli lagunenud vürstiriikideks, neist suurim oli Novgorod 1.3 Usund Eestlaste muinasusund: muinasusundist saab teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, arheoloogia vahendusel usundis võib eristada kahte kihistust vanem peegeldab küttidekalastajate maailmanägemist (see on sarnane idapoolsete sugulasrahvastega), see on usk looduse hingestatusesse e animism; teine kujunes üleminekuga põllumajandusele, tekkisid maaharimise ja põlluviljakusega seotud uskumused,
Vana-Liivimaa põhivaen lasteks jäid Leedu, Novgorod ja Pihkva. Ordu ja kirikuvürstide välispoliitilised vallutushuvid läksid aga vastuollu Hansa huvidega. Viimane soovis kaubanduse edenemise nimel edasisi sõdu vältida ja lõi Novgorodiga koguni omamoodi liidusuhted. Novgorodis asus Hansa alaline kaubakontor, toimusid laadad jne. Hansa tähtsus suurenes eriti 14. sajandil. Teiseks suuremaid sõdu ärahoidvaks teguriks oli Kuldhord. Nii toimus 1268. aastal Saksa-Taani ja Vene vägede vahel verine Rakvere lahing, mis jäi viiki, kuid mille järel lahinguväli jäi venelastele. Aasta hiljem plaanitsesid sakslased-taanlased suuremat vasturetke, kuid loobusid sellest, sest Novgorodi saabus väike mongoli-tatari abisalk. Alles 1320-ndail aastail, mil Hordi haare juba lõdvenes, algas uus pikem sõdade periood Venemaaga. See-eest Leeduga sõditi sageli ja südamest. Läänemeremaad aastal 1300 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid