Inglismaa revolutsioon (1)

Puritanism , Puritaanid – inglismaal kujunenud kalvinismi erikujul protestandid , kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest ( rituaalid , jumalateenistused, kiriku suurejoonelisus, pühakute kujud.) Eetilised tõekspidamised: töökus, kokkuhoidlikkus, kitsi , usklik , askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika , kergemeelsus – patt, saatana kiusatus.
Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid – kapitalisti juhtimine ja prof . oskustega töötajad.

• Tsentraliseeritud manufaktuur – töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid)
  
• Hajamanufaktuur – töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult.
  

Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke – kaubakompaniid , kellele riik andis väliskauplemise privileegi.
Predestinatsioon – kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust
Ilmaliku kutsumuse õpetus – tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd
Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad:
Presbüterlased – koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647.
Independendid – kogudused sõltumatuks – ohvitseridest toetajad. Juht – Oliver Cromwell . Pärast teost kodusõda Pride -i puhastus – riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 „Ettepanekute peatükid“. Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle – 1649 mõisteti Charles I surma.
Levellerid – võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid . Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus , usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus , trükivabadus. Dokument „Rahva kokkulepe“- demokraatliku konstitutsiooni projekt: üldine valmisõigus kõigile meestele alates 21.a. Kuningavõim tuli asendada vabariigiga. Inimeste võrdsus seaduste ees, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Rajaja John Lilburne.
Tõelised levellerid – 1647 vastandusid levelleritele tarastamisest tekkinud probleemide tõttu: „Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara.“
Digerite liikumine, juht G. Winstanley, kavas asutada rahumeelselt kehvikute koloonia, mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele. 1650 aeti nad laiali
Ilmalik ideoloogia (eelkõige haritlaste hulgas):
Francis Bacon – inglise materialismi rajaja. Teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment . Ettevõtlikkuse tähtsus, kaubandus, õigustas monopole , liigkasuvõtmist, koloniaalekspansiooni. Kodanlus , uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga.
John Milton - suur inglise luuletaja („ Kaotatud paradiis “, „Tagasivõidetud paradiis“), kaitses trükivabadust, abielulahutust, oli riigikiriku vastu. „Türannide võim on saatanast!“
Thomas Hobbes vestupidine Miltonile, kaitses absolutistlikku kuningavõimu. „ Leviathan “ – inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda , sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused. Eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu . Jumala olemus on haaramatu.
John Locke – Liberalismi rajaja. Kõrgeim võim riigis peaks kuuluma parlamendile. Rõhutas üksikisiku vabaduse tähtsust. Tema ideed võtsid omaks tulevased liberaalid – viigid . Valitsuse põhiülesanne on omaldi kaitse.
Inglise parlament alates 1256:

• Alamkoda , mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi
  
• Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid
  

James I, Mary Stuarti poeg, pidas end jumala poolt määratud kuningaks ning talle olid parlamendi õigused vastuvõtmatud. Põhiprobleemiks maksude määramine ning tööstuslikud ja kaumabduslikud monopolid.
Charles I rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist, kuulutas välja sundlaenu, mida nõuti ka keskkihtidelt, ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. (Parlament pidas aga oluliseks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi - 1628 võeti vastu Õiguste Petitsioon – kedagi ei tohi sundida makse maksma ega tegema laene, mida pole kinnitanud parlamet; kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada teisiti, kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.) Charles valitses absolutistlikult,saates parlamendi 1629 laiali, taaselustas ununenud maksud , vangistas teisitimõtlejaid parlamendis: tema vastu puhkes Šotimaal mäss, algas sõda kahe naabermaa vahel, kuid tal polnud palgasõjaväe jaoks raha – elanikkonna maksustamine eeldas aga parlamendi nõusolekut.
1640 tuli kokku „lühike parlament“ - Charles taotles raha, et Šotimaaga sõdida, kuid parlament polnud sellega nõus, nõudes kuninga nõuandjate karistamist, mis võrdus sisuliselt kuninga enda seisukohtade solvamisega. Sõlmiti 3nädalane vaherahu šotlastega, taas sõja puhkedes kutsus ta parlamendi paratamatult uuesti kokku
3.nov. 1640 (revolutsiooni alguspäev) kuninga lähim abiline lord Strafford hukati lordide koja otsusel .
1641 seadus, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul – pikk parlament
1649 Alamkoda => Kõrge Kohus e tribunal => 30 jaanuar 1649 hukati Charles I
1649 19.mai Vabariigi väljakuulutamine, riiginõukogu loodmine 1ks aastaks, reaalne võim kuulus aga mõnedele ohvitseridele, eesotsas independentide liider Oliver Cromwell
1653 „Väike parlament“ (sisuliselt sõjaline diktatuur) Cromwell ajas saadikud ja riiginõukogu laiali, rahva rahulolematus.
1660 leping Bredas Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni.
1679 koostas parlament Isikuvabaduse Akti, et kaitsta elanikkonda kuninga omavoli eest: inimese võis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel 24h jooksul
Troonile kas Charles II vend James II kes oli kardetavalt katoliiklane (toetajad viigid, vastased toorid – uute parteide teke – tulevikus liberaalid ja konservatiivid )
1688 viigid & toorid ühinevad James II vastu, tema kukutamine, Mary ja Willem troonile.
1689 Õiguste bill – reguleerimaks parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:

• Kuningas ei saa peatada seaduste toimet
  
• Parlament koguneb regulaarselt
  
• Maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompententsi
  

Ususallivuse akt, lõpetamaks usutülid; troonipärimise akt
18ndaks sajandiks oli Inglise parlamentarism võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu.
©Käesoleva õpiabi tekst on originaallooming, mille autoriõigused kuuluvad antud töö koostajale. Ilma autoriõiguse omaniku kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa edastada , reprodutseerida, paljundada ega levitada ei mehaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil.