Eetika referaat (0)

Q: Kes varastab kuidamoodi jääb ta siin süüta?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika referaat

Q: Kuidamoodi jääb ta siin süüta?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika referaat

Kutsekool - Ametid - Sekretäritöö

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes varastab kuidamoodi jääb ta siin süüta?
Kuidamoodi jääb ta siin süüta?

Elis Vink

EETIKA

Õpimapp

Tartu 2009

Sisukord

Elis Vink 1
EETIKA 1
Õpimapp 1
1 Eetika ajalugu ja selle mõiste 3
1.1 Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks 4
1.2 Eetikale on omased teatud tunnused 4
1.3 Eetilised kategooriad 4
2 Moraali teoriad 6
2.1 Utilitarism 6
2.2 Kohuse -eetika 6
2.3 Loomutäiuste eetika 7
3 Moraalifilosoofia 8
3.1 Väärtused jagunevad 8
3.2 Moraalne areng 9
4 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ’’Kümnest käsust’’ 10
5 Moldova president : ärge valige Harry Potterit! 11
5.1 Uudise analüüs 12
6 Sekretäri eetikakoodeks 13
7 Kasutatud kirjandus 14

Eetika ajalugu ja selle mõiste

Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles .
Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest.
Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega.
Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond , mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist.
Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt juba Vana-Kreekas. Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele.
Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism.
Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust.

Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks.
"Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika , ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika.

Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks

Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus.
Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad.

Eetikale on omased teatud tunnused

Universaliseeritavus – moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras
Ettekirjutavus – moraalinormid on normatiivsed
Üleskaaluvus – moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus
Avalikkus – moraalinorm peab olema avalik
Teostatavus – moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi

Eetilised kategooriad

HEA, headus – tegelikkuse vastavus kõige erinevamatele külgedele.
ÕIGLUS – nõuab, et õigused ja kohustused, teened ja tunnustus, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses.
KOHUS, kohusetunne - Kohus teha midagi tähendab, et inimene peab mitte ainult lihtsalt täitma kellegi poolt sõnastatud või reguleerimatult kehtestunud nõudmisi, vaid ka mõistma nende sotsiaalset päritolu ja nendest tulenevaid tagajärgi isiklikule ja kollektiivsele tegevusele.
ÕNN – seisund, mida inimene üle elab, kui ta on jõudnud taotletud eesmärgini. See on täiuse tunne.
AU, autunne - on isiku või kollektiivi väärikus ja maine.
VÄÄRIKUS – inimese arusaam enesest kui inimesest. Väärikustunne nõuab, et inimesega käitutakse ja ta ise käitub vastavalt tema väärikusele.
SÜDAMETUNNISTUS – väljendab võimet olla enese tegude peremees ja kohtunik; anda oma eesmärkidele, tegude saavutamiseks kasutatud vahendite kõlbelisi hinnanguid ja täita ilma välise sunnita oma kõlbelist kohust.
SÕPRUS - on kaht inimest ühendav lähedane vaimne suhe. Vastastikune ja mõlemale sõbrale teadaolev kiindumus, mis seisneb mõlemapoolses armastuses, heasoovlikkuses ja head tegemise püüdes.
ARMASTUS - on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel.

Moraali teoriad

Arusaama, et moraal on suhteline, nimetatakse relativismiks (ld relativus 'suhteline'). Vastupidist seisukohta, et olemas ikkagi n-ö ainuõige moraal, nimetatakse absolutismiks (ld absolutus 'sõltumatu'). Nii ühe kui teise vaate korral tekib ikkagi juba mainitud küsimus: mis teeb käitumise moraalses mõttes positiivseks või negatiivseks? Filosoofia ajaloos on nimetatud teema üle arutlemine viinud kolme tüüpi teooriate tekkimisele.

Utilitarism

Utilitarismi rajaja oli Inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748- 1832 ). Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. Reeglina on igas olukorras võimalik käituda mitut moodi. Utilitarismi seisukohalt on alternatiivsetest käitumisviisides kõige positiivsem see, mis tulemusena annab maksimum naudinguid ja miinimum kannatusi.

Kohuse-eetika

Kohuse-eetika teooriatest on tuntuim Saksa filosoofi Immanuel Kanti ( 1724 -1804) eetika. Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Näiteks võib inimest aidata omakasupüüdlikult ning omakasupüüdmatult. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine , õnnelik olemine, ligimese armastamine. Veel üheks näiteks sobiks ehk kohus mitte irvitada endast rumalamate üle. Põhjendus: (oletades vastupidist ning) lubades endale endast rumalamate üle irvitamist, peaksin lubama minu enda üle irvitamist ka neile, kellest olen ise rumalam .

Loomutäiuste eetika

Loomutäiuste eetika süstematiseeris Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a). Kreekakeelne sõna arete tõlgitakse eesti keelde kui loomutäius või voorus. Aristoteles pidas õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Aristotelese ideaaliks näib olevat täiuslik isiksus ning selline arusaam vaevalt et kellelegi päris võõras on. Iseasi muidugi, milliseid loomutäiusi keegi oluliseks peab.

Moraalifilosoofia

Moraalifilosoofia uurib, kuidas me peaksime elama. Ehkki igapäevaselt ei tule meil langetada tõsiseid moraaliotsustusi ning eetiliste valikute tegemiseks piisab loomulikust intuitsioonist, tuleb elus ette olukordi , kus peame oma tegude eest vastutama ning põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi.
Eetika erineb seadustest, religioonist ja etiketist. See erinevus kerkib esile õige ja väära teguviisi põhjendustes ning sanktsioonides, mis järgnevad väärale käitumisele.
Moraali puhul määratleb õige ja väära südametunnistus või mõistus. Sanktsioonid ebamoraalse teo eest on kaht sorti – sisemised ning välimised. Esimesel juhul tunneb inimene südametunnistuse piinu ning sisemist rahutust, teisel juhul tabab ebamoraalse teo tegijat teiste inimeste hukkamõist – ta võidakse välja heita ühiskondlikest gruppidest ning ta võib kaotada reputatsiooni või isegi töö.
Eetika kui distsipliini keskseks mõisteks on väärtused. Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema. See, et miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, selle poole püüelda või selle väärtust austada. Väärtuste puhul on küsimus selles, kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on väärtused relatiivsed, st inimeseti ja kultuuriti erinevad.

Väärtused jagunevad

Seesmised väärtused on hüved, mida soovitakse nende väärtuste eneste pärast. Näiteks sõprus, armastus, õnn, heaolu jne.
Vahendiväärtused on need, mis aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada, näiteks raha, tööriist või arstirohi.
Segaväärtused on sellised väärtused, mis on nii iseenesest head kui ka millegi jaoks kasulikud. Näiteks hea nägemismeel on väärtus iseeneses, kuid samas vahend selleks, et tunneksime ennast hästi. Segaväärtuste alla kuuluvad ka õppimine, töö või tervis.

Väärtuste teema on tihedalt seotud küsimusega heast elust. Antiik- Kreekast alates on väidetud, et kõik inimesed otsivad õnne. Küsimused nagu „mida tähendab olla õnnelik” või „mis teeb elu heaks” kuuluvad moraalifilosoofia algseimate ning keskseimate küsimuste hulka.

Moraalne areng

Eelsobimuslik – mõjutatud hirmust vahelejäämise ees või isiklikust kasust
Tavapärane – mõjutatud teiste ootustest, püüab täita tavapäraseid kohustusi millega ise on nõus.
Põhimõtestatud – mõjutatud isiklikust eetilistest põhimõtetest, mis võivad vastata rühma normidele või ühiskonnas kehtivatele seadustele. Väärtustab teiste õigusi.

Väljavõte Toomas Pauli artiklist ’’Kümnest käsust’’

22. detsember 2007, Eesti Päevaleht
Moraali ja eetika põhjendamiseks ei ole vaja religiooni. Loomad saavad ilma selleta suurepäraselt hakkama. Ka inimene kui lihast ja luust normaalne bioloogiline olevus on osanud kogu evolutsiooni vältel ellu jääda.
Valik käitumisreegleid
Hammurapi koodeks ning Moosese seadus on esimesed, mille kohta on kirjalikke jälgi. Need olid hästi sõnastatud ning jäid kauaks käibele. Nii kauaks, et praegu läheb juba meelest – kümme käsku ei ole kristlik, vaid juutlik.
Esimesel kolmel sajandil ei olnud dekaloogil kristlaste jaoks suuremat tähendust. Sellised elementaarsed reeglid osutusid olulisteks alles riigikiriku tekke järel. Mulje nende käskude erilisest tähtsusest on aga ilmselt sugenenud Martin Lutheri kaudu, kelle “Väikese katekismuse” esimene peatükk on pühendatud kümnele käsule.
Tegelikult on see valik käitumisreegleid, millest vaid kolm on enam-vähem üldaktsepteeritud: ei tohi tappa, varastada ega valetunnistust anda. Kolmas käsk – sina pead hingamispäeva pühitsema – pole kristluses kunagi kehtinud , välja arvatud seitsmenda päeva adventistidel ja mõnes pisemas denominatsioonis.
Kui kogu elu oli religioonist läbi imbunud, oli seda loomulikult ka käitumine. Iisraellane uskus, et Jumal, kes teab, kuidas asjad on, ei jäta õiglust jalule seadmata. Näiteks prohvet Sakarja kinnitab: “Igaüks, kes varastab , kuidamoodi jääb ta siin süüta? Ja igaüks, kes valet vannub, kuidamoodi jääb ta siin süüta? Ma toon ta välja, lausub vägede Issand , ja see tuleb varga koja peale ja selle koja peale, kes valet vannub minu nime peale.”
Sellist kõigile ühist ja endastmõistetavat veenet, et Jumal näeb ja mõistab kohut, ei ole enam. Kui keegi veel usubki Jumalat, siis saab too olla vaid absoluutne headus ja armastus. Seitsekümmend aastat tagasi sõnastas Marie von Ebner -Eschenbach aforismi: “Kunagi valitses kättemaksev õigusemõistmine, see taandus karistava õigusemõistmise ees. Ei ole kaugel aeg, mil hakatakse kahtlema ka õiguses karistada.” Nii see on läinud.

Moldova president: ärge valige Harry Potterit!

18. veebruar 2009 18:20
Moldova president Vladimir Voronin pidas kohtumisel Gagauusia valijatega maha emotsionaalse kõne, kus ta võrdles oma konkurenti parlamendivalimistel Chişinău linnapead Dorin Chirtoacă’t muinasjutukangelase Harry Potteriga.
„Te tahate tuua siia seda Harry Potterit Chişinău (end Kišinjov) linnavalitsusest?“ – tsiteerib infoagentuur Novõi Region Voroninit.
Jätkates oma kõnet, seletas president valimiskohtumisele tulnud gagauusidele (Moldova lõunaosas asuva samanimelise autonoomse piirkonna elanikud) miks ei tohi hääletada „Chirtoacă taoliste debiilikute poolt“.
Lisaks teatas Voronin, et kommunistide (keda ta juhib) asemel opositsiooni poolt hääletamine on nagu „õlu ilma viinata – raha tuulde laskmine “ (vene vanasõna).
Sealjuures Voronin seletas, mida ta silmas peab: „(Gagauusia juht Mihhail) Formuzal, kes laseb minu eest jalga kui jänes, ütles, et Gagauusia hääletab (endise peaministri Vasile) Tarlev’i poolt. Palun, toetage teda, kuid teadke, et kõik teie hääled lähevad tühja, nad parlamenti ei pääse.“
„Valest hääletamisest sõltub palju. Head inimesed, kõik mida me kaheksa aastat üles ehitasime, võib kuradile lennata . Öelge oma sõpradele, tuttavatele ja lähedastele, kõigile edasi – ärgu tehku nalja,“ lisas president.
Valimised Moldova parlamenti toimuvad 5. aprillil . Praegu kuulub suurem osa sealseid kohti president Voronini kaasvõitlejatele kommunistlikust parteist. Põhiseaduse järgi valib riigipead Moldovas häälteenamusega parlament .

Uudise analüüs

Olulisemad faktid:

Vladimir Voronin pidas kõnet Gagauusia valijatele.
Oma kõnes võrdles ta oma konkurenti muinasjutukangelase Harry Potteriga.
Seletas miks ei tohi parlamenti valida ’’Chirtoaca taolisi debiilikuid’’.
Moldova parlamendi valimised toimuvad 5. aprillil.

Veronini seisukohaks oli oma konkurendi maha tegemine ning teda kõige halvematest külgedest näidata. Oma kõnes ei valinud ta oma sõnu ning kasutas väga ebaeetilisi ning mittesobivaid sõnu. Tema eesmärgiks oli valijatele selgeks teha ühepoolselt miks ei tohiks tema konkurenti valida ja seda tegi ta vahendeid valimata. Seega valis ta teleoloogilise tegutsemisviisi, mille kohaselt kui eesmärk on hea, on kõik tegutsemisviisid lubatud, ka sellised mis võivad teisele inimesele kahju tuua ehk ebaeetilised viisid.
Selles uudises on seotud isikuteks Moldova president, tema peamine konkurent Chisinau linnapea Dorin Chirtoaca, kõik Moldova elanikud ning teised ametnikud.
Kõige suuremad kahjud, just moraalsed on Chirtoaca’l ja tema toetajatel. Paljud võivad hoopis Voronini kasuks hääletada.
Veronini kõnes polnud midagi ebaseaduslikku, seega oli see kõne seaduslik, kuid ebaeetiline . Sõna- ja omaarvamuse vabadus on kõikidel inimestel, ja ka selle meedias kajastamine, seda ei keela ükskiseadus. Kuid kui see kahjustab kellegi teise mainet ja võibolla isegi tema perekonna arvamust, siis kas tohiks seda üldse avaldada?

Sekretäri eetikakoodeks

Sekretär/juhiabi on

On informeeritud oma töökohustustest, täidab neid korrektselt ja õigeaegselt ega ületa oma võimupiire
Jääb igas olukorras usaldusväärseks, tasakaalukaks ja väärikaks
Peab kohtlema juhti, kliente, külalisi ja teisi kaastöötajaid tolerantselt ning abistama neid vajadusel
Olema korrektne, süsteemne juhi ajakava planeerimisel, et ei tekiks kohtumiste kattumisi ning kõik kohtumised oleksid kirjas
Sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev

Sekretär peab meeles, et

On konfidentsiaalne firma, juhi või kaastöötajate kohta käiva infoga
Hoiab oma välimuse puhta ja korrektse , et tõsta ja hoida firma mainet
Inimesed on erinevad, ja nendega tuleb suhelda erinevalt, seal juures jääda viisakaks ning sõbralikuks isegi kõige kannatamatute klientide või juhtide puhul

Sekretär hoidub alati

Kahjustamast oma organisatsiooni, juhi ja kaastöötajate mainet
Ebavajalikest emotsioonidest, latramisest ning ebasobivatest sõnadest ja väljenditest
Eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest

Kasutatud kirjandus

www.eetika.ee

www.wikipedia.org

www.juhiabiyhing.ee

www.google.ee

www.ut.ee

www.ise.ee/oppekava/valikgym/ajalugu/eetika.htm

www.hot.ee/indrme/eetika.htm

www.epl.ee

www. kutsekoda .ee
14

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 122 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

122 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

coldy Õppematerjali autor

Õppematerjal sisaldab materjali eetika ajaloost ja sellest üldiselt. Lisaks on lahti seletatud erinevad eetika alaliigid.

eetika moraal moraalifilosoofia väärtused eetikakoodeks

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kutse-eetika

Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia).

Kutse-eetika

doc

Eetika konspekt

Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus

Eetika

odt

Eetika: õige või väär

lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2. Metaeetika - ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis- loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e

Eetika

docx

Eetika olemus

Eetika olemus Eetika- Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia). Eetika mõistet võib käsitleda mitmeti: normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise

Eetika

docx

Etikett

Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Etikett Anna Morozova 9.c klass 2014 Sisukord  Eetika jaotised  Eetikateooriate põhitüübid  Klassifikatsioon eetilisi väärtusi  Eetika ja moraalifilosoofia  Teoreetiline eetika  Normatiivne eetika  Rakenduslik eetika  Eetika ajalugu  Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt.

Eetika

docx

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras

Sissejuhatus eetikasse

odt

Kõik eetikast

1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja

Eetika

docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?

Eetika

Rohkem sarnaseid