Norra Kuningriik (0)

NORRA KUNINGRIIK

Norra kuningriik asub Euraasia mandri Euroopa Maailmajaos . See hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, Samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart , Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõuna poolkeral.
Norra on talle kuuluva pindala poolest Euroopas 6. kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal.
Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76 % (2003 aasta). N
Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga, kuid majanduslikult kuulub ta siiski Euroopa majandusruumi. Välispoliitiliselt tähendab liikmeks mitte olemine aga seda, et Norra ei osale Euroopa Liidu sisestel välisministrite vahelistel konsultatsioonidel. Pole kahtlust, et Euroopa Liidu maadel on suur omavahelise konsulteerimise ja infovahetamise võrk. Seega võib öelda, et neil puudub mõningane informatsioon ja nad peavad selle saamiseks pisut rohkem tööd tegema. Samas võib asumine väljaspool Euroopa Liitu anda neile mõningat manööverdamisruumi, neil on rohkem sõltumatust.
Pinnamood :
Norra on karmi , ent kauni loodusega mägede, fjordide, jugade ja liustike maa. Rannikumere arvukatest saarestikest on suurimad Lofoodid ja Vesterälen. Enamik Norra territooriumist asub Skandinaavia mäestikus. Madalikke leidub Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähemal määral ka mujal rannikul.
Tänu Norra võrratutele fjordidele ja mägisele pinnamoele külastab riiki palju turiste. See mõjub majandusele väga hästi, sest turistid kasutavad mitmeid teenuseid nagu hotellid, mägimajad ja ekskursioonid . Suur osa külastajaid on arvatavasti matkajad.
Infrastruktuuri on sellisele maastikule raske rajada. Teesid ei saa rajada sirgeid vaid tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada. Samuti on raskendatud põldude rajamine. Peab leidma piisavalt laugeid alasid, kuhu on võimalik põldu rajada. Mullad on Norras väheviljakad. Maa mis sobib põllumajanduseks, moodustab pindalast 3%.
Norra paikneb Euraasia laama ääreosas. Samas mingeid vulkaanipurskeid ega maavärinaid riigis ei esine.
Kliima:
Norra kliimat kujundavad asukoht, mere lähedus ja pinnamood. Oma asukoha tõttu peaks kliima olema jahedam, aga soe Põhja-Atlandi hoovus muudab talved pehmemaks ja suved soojemaks ning niiskemaks. Mägine pinnamood peab mere pealt tuleva niiskuse kinni ja see sajab maha. Peamine niiskus sajab maha riigi lääneosas.
Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril . Madalaim temperatuur, –51 °C. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas, rannaäärsetel ja mägistel aladel mõnevõrra hiljem.
Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Norra maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida-Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul – mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm.
Norra on kindlasti majanduslikult hästi arenenud, seepärast on õhu saastumine väiksem. Kasutusele on võetud kaasaegne tehnika ja kehtestatud ranged saastepiirangud. Norra on arendanud jõudsasti ka rohelist energiat ehk taastuvenergiat. Ligi kolmandik energiast tuleb just hüdroenergiast, mida on tänu kiirevoolulistele mäestikujõgedele üsna palju.
Majandus:
Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon.
Norra majanduspoliitika on suunatud sellele, et stabiliseerida töötuse tase ja inflatsioon , võidelda nendega, stimuleerida kasvu ning mõjutada tööstuse struktuuri ja sissetulekute jaotamist.
Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusid. Nende skeemide eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, säilitada traditsioonilist tööstust või takistada äkilist kohaliku tööstuse kadumist.
Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta , veejõud, kalavarud , mets ja mitmesugused mineraalid . Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks , kuigi riik sõltub suurel jaol nafta - ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel . Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.
Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994.
Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus.
Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt üle kogu riigi, veidi rohkem aga lääne osas. Mägised alad jäävad muidugi puudest vähemaks. Metsi kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet ja hooldatakse ning istutatakse uusi metsi. Puitu kasutatakse efektiivselt, kaasaegse tehnoloogia kaasabil. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajaduse. Norra ekspordib puitu 11% ulatuses kogu ekspordi väärtusest.
Keeled: Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli.
Rahvastik :
Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1% vahetult pärast II maailmasõda. 1970ndatel hakkas see aga taas langema ja
see trend jätkus ka 1980ndatel. Alates 1995. aastast on rahvaarv hakanud taas kasvama, kuid selle oluliseks põhjuseks on sündimuse kõrval ka ränne.
Aegade jooksul on norralaste suremus loodusõnnetuste, sõdade ja epideemiate tõttu teinud läbi järske kõikumisi. Norra majanduslik ja sotsiaalne areng, samuti rahva tervise ja arstiabi kättesaadavuse paranemine on toonud kaasa suremuse dramaatilise languse, peamiselt tänu väikelaste suremuse vähendamisele ja tuberkuloosi väljajuurimisele.
Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vananev rahvastik. Meeste ja naiste keskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat. See on üks kõrgemaid kogu maailmas. Võrreldes Euroopa või maailmaga on see väga kõrge arv. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78 surma/1000 inimese kohta. Väikelaste sündivus on 3,9 surma/1000 sünni kohta. Sündivus on suhteliselt madal ja võrreldes minevikuga on see pidevalt langenud. Viimase viie aasta statistikast selgub , et poisse sünnib natuke rohkem kui tüdrukuid. Norra on kuulub kindlalt kaasaegse rahvastiku tüübi hulka.
Religioon :
Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik . Kuigi kirik ja riik ei ole rangelt eraldatud, on 1964. aastal tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda . Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed.
Norra pöördumine ristiusku algas umbes aastal 1000, kui tänu kaubanduslikele sidemetele ja viikingiretkedele tekkis kokkupuude kristliku Euroopaga. Samuti aitas kristlusel traditsioonilise norra mütoloogia ja saamide loodusekummardamise kõrval esile tõusta anglosaksi kirikust ning Saksamaalt ja Taanist lähtuv misjonitegevus.
Kultuur:
Norra on pika ajalooga noor rahvusriik – eriti meresõidu vallas. Hoolimata sellest, et Norra oli 400 aastat Taaniga kokku liidetud, säilitas ta oma tugevad kultuuritraditsioonid, mis koos teistest riikidest saadud kultuuriliste mõjutustega kujunesid ainulaadselt mitmepalgeliseks. Seda on võimalik näha nii muuseumides kui galeriides, ent ka maastikupildis.
Lisaks muusikale , kirjandusele ja kunstile väljendub Norra kultuur traditsioonilistes rahvariietes – bunads’ites, mida kantakse auga erilistel sündmustel – pulmas , ristimisel ja loomulikult Norra rahvuspühal 17. mail.
Saamid on Norra pärisasukad. Praegusajal on nad rahvusvähemusrühm. Neil on oma parlament ja nad elavad peamiselt Finnmarki maakonnas Põhja-Norras. Saami rahvas elatub traditsiooniliselt põhjapõdrakasvatusest, küttimisest ja kalapüügist. Nad on uhked oma pärandi üle ning valmistavad kauneid käsitöö- ja kunstiesemeid.