Ristiusu teke ja levik (0)

9. Religioon : ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks.
Kristluse teke. 1.sajandil tegutses Palestiinas rändjutlustaja Jeesus , kes kuulutas jumalariigi saabumisest. Sinna oli avatud tee neile, kes siiralt uskusid. Pärast Jeesuse surma hakkasid jüngrid uskuma, et tegemist oli messiaga ( heebrea k messias , kreeka k christos ´salvitu´). Kümme päeva pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 päeva pärast ristilöömist), sündis nelipüha ime – Püha Vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e saadikud e apostlid rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd ja hakkasid tegutsema tema nimel. Püha Vaimu väljavalamisega loodi esimene kogudus Jeruusalemmas e kirik (kreeka k kyriakos ´issandale kuuluv´).
Esialgu levis vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui ka diasporaas (rahva hajumine kodumaalt pagenduse tagajärjel). Tähtsamad apostlid Paulus ja Peetrus , viimane levitas kristlust juudi diasporaas ja pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus tegi oma tööd Väike-Aasias ja Kreeka suurlinnades. Piibel: Pauluse kirjad – oma koguduste eest hoolitses kirja teel ja kaastööliste abil. (hukkusid Nero-aegsetes tagakiusamistes).
Kristlaste tagakuisamised hoogustusid 3.sajandil, sõdurkeisrite ajal, kui püüti taastada impeeriumi ühtsust. Usu eest hukkunud kristlastest said märtrid.
Iga kogudus valis endi seast piiskopi e juhi või vanema e presbüteri. Esialgu olid kogudused omavahel võrdsed. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisusteks. Hierarhia – kiriklik ametiastmestik – kujunes välja riigikiriku ajal.

• Peapiiskopkond – peapiiskopi eestvedamisel: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. 4.sajandil lisandus Konstantinoopol
  
• Piiskopkond – piiskop
  
• Kirikukihelkond – preestri juhtimisel
  

Piiskopid kogunesid kaks korda aastas sinodile ( kirikukogu ), et arutada oma piirkonna asju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule – oikumeeniline kirikukogu.
Vastukaaluks kiriku riigistamisele 3.sajandil Egiptusest alguse saanud askeetlik liikumine →kloostrite teke (4.saj alguses). Mungad ( eremiidid ) põgenesid maailma ahvatluste eest kõrbesse. Kuulsaim Püha Antonius.
Pühakirja kujunemine.

• 3.sajandil eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament , kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt
  
• 2.sajandil kujunes Uus Testament, mille koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja- Piibli
  
• 4.sajandil tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. Tema tõlge, nn Vulgata , oli kasutusel kogu keskaja.
  

Ristiusukiriku algusaastatest peale oli suur tähtsus võitlusel kiriku ühtsuse eest. Kirikukogudel kujundati õige, nn ortodoksne usutunnistus ning kõik kõrvalekalded sellest keelati. 4.-5.sajandil levisid laialt kaks vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimusest: ariaanlased rõhutasid, et Kristusel on vaid inimlik loomus (levis germaanlaste hulgas), monofüsiidid uskusid, et Kristusel on vaid jumalik loomus (levis Süürias ja Egiptuses)