Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uusaeg vastused (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida negatiivsetpositiivset leiad puritanismis?
Miks tekkisid vastuolud anglikaanide ja puritaanide vahel?
Puritaanid taotlesid anglikaani kiriku täielikku puhastamist, sest pärast anglikaani kiriku tekkimist säilisid siiski katolikud jooned, millest puritaanid vabaneda tahtsid.Puritaanid arvasid ka,et piiskopi ametikoht tuleks kaotada,mistõttu sattusid nad automaatselt kunigavõimuga vastuollu. Puritaanide hinnangul oli reformatsioon Inglismaal jäänud poolikuks - kirikusse oli jäänud liiga palju katoliiklikku toredust ja dogmasid. Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust.
Mida negatiivset/ positiivset leiad puritanismis?
+ algas töötamise ja rahateenimise propagandeerimine, mis tõttu paranes elujärg
- keelasid lõbustused, muusika , tantsu, naeru , teatri jen. rajasid esimese usa koloonia
Võrrelge independentide ja levellerite liikumist.
Levellerite juhiks oli Lilburne . Nad nõudsid täielikku võrdsust, poliitilist võrdsust, majanduslikku võrdsust. Maa on üldine vara. Independendid aga olid selle poolt, et kirikukogud peaksid olema sõltumatud.
Millised puritaanliku ellusuhtumise ilmingud ja moejooned jõudsid ja väljaspoole Inglismaad ning on elujõus veel tänapäeval?
Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist. USAsse jõudnud puritaanid on mormoonid , ja neid leidub siin-seal tänapäevani.
Valgustusideoloogia tunnused
Peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Eeskujuks inimühiskonnale loodus. Iseloomiik oli ka uus humanism . esiplaanile sealti einimene oma vajaduste ja kirgedega. Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga.
Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated.
John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut.
Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud.
John Locke ’i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda . Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust.
Presbüterlased – puratanismi kogudus , kes arvasid, et kogudus peaks määrama oma etteotsa auväärsetest koguduste liikmetest vanemad - presbüterid, kes omakorda valiksid koguduse vaimulikud.
Raskolnikud ehk vanausulised – on jumalateenistuse endise korra pooldajad .
Predestinatsioon - ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast.
Uusaja iseloomulikud jooned:
Majandus
  • Kapitalistliku majandussüsteemi võit
  • Erinev areng Lääne- ja Ida-Euroopas
  • Erinevused põllumajanduses
Usuvaimumaailm
  • Humanism
  • Rahvuslik liikumine
  • Valgustus
  • Uued leiutised
Riigivalitsemine
  • Absolutislik monarhia
  • Parlamentaarne monarhia
  • Konstitutsiooniline riigikorraldus

Peeter esimese reformid
  • Sõjaväereform – eluaegne sõjaväekohustus – nekrutid
  • Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks
  • Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused
  • Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis
  • Uus maksusüsteem – pearahamaks
  • Hingeloendused
  • Uus valitsemiskorraldus – Senat asendas bojaaride duuma
  • Kolleegiumid – tänapäevaste ministeeriumite eelkäija
  • Keelati pikad habemed - habememaks
  • Kaasati naised seltskonnaellu

Vanausulised Eesti Vabariigis
Vanausulised pagesid Vene riigi äärealadele, ka Peipsi järve läänekaldale, kus tänini on vanausuliste asulad. 1920.–1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsimaal, Tartus ja Tallinnas.
Uusaeg vastused #1 Uusaeg vastused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PinchO Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Uusaeg
22
docx

Uusaeg

UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism ­ maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu ­ tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused ­ 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine ­ võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisus

Ajalugu
Ajaloo arvestus V periood
6
doc

Ajaloo arvestus V periood

1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism ­ Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil..................

Ajalugu
Ajaloo kokkuvõte
11
doc

Ajaloo kokkuvõte

Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa

Ajalugu
Uusaeg
14
doc

Uusaeg

o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism ­ kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid ­ protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest

Ajalugu
Keskaeg-uusaeg
19
rtf

Keskaeg-uusaeg

Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja seisuslikud privileegid, tsunftikord. Linnavõim muudetakse rahva poolt valitavaks. Lõppeb ka absolutismiajastu. Kuninga kõrval hakkas tööle rahvaesindusorgan. Seadusandlik lahutatakse täidesaatvast. Võimude lahutamine toimus põhiseaduse alusel. Valitsejad jäid täidesaatva võimu etteotsa. Viimane piiramatu võimuga riik oli Venemaa. Sai alguse uusaeg, mis puudutab 19.sajandit. Sajand jaotatakse erinevatesse perioodidesse. Tööstuspööre sai alguse Inglismaal. Ühiskonnas muutus oluliseks tööstus. Paranes saagikus ja töökäte vajadus väheneb. Käsitsi tootmiselt mingi üle masintootmisele. Tekkis tööstusühiskond kus inimesed olid hõivatud masintootmises. Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid

Ajalugu
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun