Ajalugu (1)

Uusaeg - mõistet hakkasid kasutama humanistid , kirik jäi tahaplaanile, oluliseks sai haritud ja mõtlev inimene. Uusaja algust tähistatakse erinevate aegadega:1) 1452 (türklased vallutasid konstantinoopoli),
2)1492(Columbus avastas Ameerika),
3)1517(refornmatsioon Saksamaal) jne.
1)Majandusliku ja kaubandusliku arengu kiirenemine, 2) linnastumine ja industriaalühiskondade teke, 3)kujunes uus mõtteviis- valgustus , 4)tekkis uus valitsemisviis- absolutism , 5)palju revolutsioone.
Puritanism Inglismaal 17.saj: ametlik oli anglikaani kirik , kuid laialt levis kalvinismi alaliik puritanism. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratuse õpetust, pidasid oluliseks teha palju tööd ja elus edasi jõuda. Nõudsid riigikiriku täielikku puhastamist katoliiklusest ja muutusid äärmuslikeks. Puritaan-töökas, usklik , tagasihoidlik , kitsi , tõsine jne.
Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss . Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Descartes’i:
1)teadmiste ainus allikas on mõistus;
2) teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges;
3)põhiidee on cogito , ergo sum e mõtlen, järelikult olen olemas.
Voltaire . Tegelik nimi Francois Marie Arout, oli kirjanik, poeet,draamaturg, jurist ja ajaloolane . Voltaire kesksel kohal ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga . Poliitilise ideoloogia väljatöötlemisel lähtus ta loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Õiglane oli ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Poliitiline omand oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitseja liitu filosoofidega. Arvas , et kuningas või keiser suudab ühiskonna fisosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. Charles Montesquieu. Peateos on “Seaduste vaim”, milles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks riigikorraks pidas konstitusioonlist monarhiat. Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduse kaitset, mistõttu peetakse teda liberalismi ühkes isaks.
Jean- Jacques Rousseu. Põhiteoseks “Ühiskondlik leping”, milles ta vastandas feodaalkorrale loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ideaaliks rahva suveräniteed e võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele vabariik. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit, leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu.
18.saj oli valgustus juba niivõrd levinud, et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva elukorralduse suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks läbi viia reforme: religioosne sallivus, liberaalne majandus, ühtlustatud seadused, humaansem haridussüsteem, tsensuuri lõpetamine.
Absolutism sai alguse 16.-17.saj Lääne-Euroopoas. Monarh kondas enda ümber kõik võimud, rajas bürokraatliku aparaadi ja vähendas aadlike võimu. Eesmärgiks oli ühiskonna heaolu ja efektiivne valitsmissüsteem. Monarhi kasvatati lapsest saadik valitsejaks. Samas võis ta nii võimu kuritarvitada ja muutuda türanniks. Absolutistlik valitseja: monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimuorganid maha suruda või laiali saata, monarh rõhutas jumaiku õiguse postulaati, riigi huvi teooria-kui riik on kuidagi ohustatud, ei ole valitseja tegevusel mingeid piiranguid.