karistusõiguskord tekkis varauusaegsest karistusõigusteadusest ja rooma õiguse retseptsioonist2. Rooma õiguse retseptsioonile leidub Euroopas kaks erinevat põhjust: 1. Võetakse kasutusele õigusnorm (õigusinstituut või koguni õigusallikas, nt seaduste kogu), lähtudes sellest, et selle aluseks võetav õigusallikas on nii autoriteetne, et normi kehtestamine on vajalik. 2. Teine põhjus rooma õiguse retseptsiooniks Euroopas on retseptsiooni enese vajadus. Riik võtab tarvitusele õigusnormi, instituudi või seadustekogu lähtudes eeldusest, et õigusnorme läheb vaja nagu juriidilis-tehnilisikonstruktsioone. (Anners, 1995) Retseptsiooni mõiste kasutamine ei ole loomulikult piiratud ainult õigusteaduse raamidega. Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse kõrval
J.Bentham-kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt oli seotud temaga. XVI sajandil tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse paljus kõrvale. XII-XIII sajandil algasid protsessid mida nim. Rooma õiguse ülevõtmiseks e retseptsiooniks. Peamiseks põhjuseks oli õiguse killustatus ja protsessinormide puudulikkus. Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks. Põhilisteks retseptsiooni algatajateks võib pidada Saksa juriste, kes omandasid hariduse Itaalia ülikoolides. Põhilisteks allikateks olid Francesco Accursio. Nad asusid pärast õpinguid tööle avaliku võiimu juures ametnikena. Tekkisid unifitseeritumad kodifikatsioonid. Saksamaal 1495 a loodud riigikohus lähtus oma tegevuses juba rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna materjalid koguda kokku ühte seadustikku e kodifikatsiooni.
Tegu on ôiguse allikate horisontaalse liigitusega. Iga ôiguse allikas (vorm) kuulub teatud ôigusharusse vôi mitmesse ôigusharusse. Siit tuleneb tihe seos seadusandluse harudega. 2 1 Loengukonspekt, 2006 2 Õigusõpetus 2005: http://www.emu.ee/8533 3 Õiguse entsüklopeedia (2004), Raul Narits. Juura. Tallinn. Lk 58 Vastupidiselt Kontinentaal-Euroopa õiguse allikate kujunemisloole ei toimunud common law' sünnimaal Inglismaal rooma õiguse retseptsiooni. Sel ajal tõusis kohalike tavade kohale üldine õigus, mis loodi erandlitult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele on iseloomulik see, et ta on kujunenud ja areneb ka praegu peamiselt ,,protsessi kitsas sängis" (Maine). Teine õiguskultuur teeb retseptsiooni koguni võimatuks. Samuti ei ole common law ' dualistliku struktuuti kujunemisel midagi ühist retseptsiooniga. Ka õiglane õigus on kujunenud kohtute tegevuse tulemusel kanslerikohtute tegevuse tulemusel.4
Laenamine toimub erinevalt- võetakse üle üksik norm või terve süsteem. Kindlasti tuleb mõelda selle üle mis on retseptsioon tähtis ja miks selle kohandamine on vajalik. Mõlemad on lihtsad küsimused. Arvan, et vastusteks võiksid olla õigusideede hilisem rakendamine ja nende uurimine. Lisaks sellele ka, et kohandamise eesmärgiks on tuua vanemad ideed uude süsteemi nii, et need ei segaks süsteemi toimimist. Retseptsiooni eesmärk on õiguse praktiline ärakasutamine oma huvides. Teiselt poolt leian, et retsensioon on kohati oluline nii värskendamise kui vanemate ideede juurde naasemisena. Selleks, et meenutada ideaale ja seda mida on peetud õiguslikust aspektist tähtsaks ja mis on kohaldatav ideedena ka tänapäeval. Värskendamise all pean seda silmas, et mingil hetkel ei pruugi õiguse arendamine enam tuua midagi uut, tekib seisak, ja
1088. Aastat. Rooma õiguse retseptsioon. Esmapilgul võib tunduda üllatav ja võõrastav, et tekkivates ülikoolides uuriti ja õpetati eelkõige otseselt mittekehtivat Rooma õigust. Õigemini Rooma õigust kujul, millisena ta leidus Corpus Iuris Civilises (CIC). CIC oli seaduste kogu, mis pärines 6. sajandist ning oli koostatud Rooma keisri Justinianuse korraldusel. Õiguse ajaloos nimetatakse taolist Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi Rooma õiguse retseptsiooniks. Retseptsiooni mõiste kasutamine ei ole loomulikult piiratud ainult õigusteaduse raamidega. Retseptsioon laiemas tähenduses on sotsiaalne protsess, mis seisneb kas traditsioonilise või võõra kultuuri (hüve) ülevõtmises ja läbitöötamises uute kultuurikandjate poolt. Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas.
Kas sisu või stiil? Iga raamatu retseptsiooni alguseks on vastus küsimusele: ,,Kuidas oli?" või ,,Kas meeldis?" Põhimõtteliste vastusevariantidena tulevad kõne alla hinnang kas kirjandusteose sisule või selle vormile, samuti ka kombinatsioon neist kahest. Oluline on seejuures, et iga teost jaotatakse kõige algelisemast algusest alates kaheks - sisuks ja vormiks. Kas üks saab olla tähtsam kui teine? Ja kui saab, siis kumb, mis tingimustel ja miks?
tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus
tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus
märtsil oli ta Läänemaal koolinõunikuks. Enno on maetud Haapsal kalmistule. Enno luule kõige uuenduslikum osa on koondatud raamatutesse "Uued luuletused" (1909) ja "Hallid laulud" (1910). Müstilist elamust otsiv, teosoofiline ja sümbolistlik luule ei leidnud kaasajal kuigivõrd mõistmist, nii ei hinnanud Enno luule uuenduslikkust neil aastatel tooniandev rühmitusNoor-Eesti. Pärast pausi avaldas Enno veel luulekogud "Valge öö" ja "Kadunud kodu" (mõlemad 1920), kuid nende retseptsiooni varjutas seekord atraktiivse Siuru-rühmituse buum Eestis. Enno vähesed, kuid püsiva väärtusega lasteluuletused koondas koguks "Üks rohutirts läks kõndima" alles Ellen Niit 1957. aastal. Enno on avaldanud ka südamliku proosaraamatu "Minu sõbrad" (1910). Enno tähendus eesti luule kaanoni avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on
süüdioleku kindlakstegemine. Vastavalt ilmaliku keskvõimu tugevnemisele, mis lubas tõsta ühtlasi kohtu positsiooni, hakati kanoonilist protsessi kasutama ka ilmalikud õiguspraktikas. Sama oluline kui oli kiriku mõju protsessiõigusele oli kirku mõju haldussüsteemi kujundamisele. Oma organisatsioonilise tõhususe poolest oli kirik kaugelt üle ilmalikust võimust. 20. Õigussiirded (legal transfer) õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid. Mehaanilised metafoorid (näeb õigust kui tehnilist vahendit) - laen, eksport, ringlus Orgaanilised metafoorid (näeb õigust kui midagi elusat) - õitseng, nakkus, siirdamine, juurdub, õitseb, on viljakas Diskursiivsed metafoorid – õigus kui kommunikatsioon, narratiiv, müüt Õigussiirete edukus sõltub sellest, kas ühiskond on valmis uuendusteks, kas tuntakse
kolmas periood hakkab eristuma. Kolmas periood on 1940-1950ndad aastad, märksõnad jätkuvalt tasakaal ja eleegilisus. 1917 "Sonetid" saab läbimurdeteoseks ja üheks kuulsamaks luulekoguks kogu Eesti kirjandusloos. Revolutsiooniline raamat, aga milles see revolutsioonilisus seisneb? Sellele küsimusele saab vastata kogeleval viisil. Nagu on ja nagu ei ole ka. Sõltub tunnustest, mida varasema loomingu puhul rõhutada. Kui rõhutada Underi retseptsiooni, kui me rõhutame nende sonettide erootilist avameelsust, kui me rõhutame seda, et see on naise kirjutatud, siis see on loomulikult revolutsiooniline. Teisalt see esteetika, mida Under hakkab kasutama, ei ole Siuru ajal leitutatud esteetika, vaid on pikema taustaga ja traditsiooniga. Kõige otsesem taust on muidugi N-E ja G. Suitsu luule. Tõi kaasa esteetika tugeva teisenemise ja moraali ja kirjanduse vahekordade muutumuse. 1918 "Eelõitseng" "Verivalla", "Pärisosa" n-ö vahemäng
Justinianuse kodifikatsioon. Corpus iuris civilis osad töötati ümber, lihtsustati ja lühendati. Läääne-Euroopa elus toimusid muudatused:feodaalkord lagunes; riigid püüdsid luua tugevat keskvõimu kuningaga eesotsas.Arenes majanduslik elu;kasvas sise ja väliskaubandus; Tekkisid kodanlikud suhted, mis nõudsid juriidilist vormistamist. kõik need tegurid põhjustasid ühe omalaadsema nähtuse õigusajaloos-ROOMA ÕIGUSE TAASKEHTESTAMISE , mida tuntakse ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONI-selle allikateks oli justinianuse kodifikatsioon- nime all. Uutele ühiskondlikele tingimustele kohandatud rooma eraõigust nim pandektiliseks õiguseks. Kehtivat õigust peab ka analüüsima ja süstematiseerima. 1. Glossaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. Nad tegid teksti äärde juurde märkusi, mida nim glossideks. See mis pole glossidega varustatud, see pole retsipeeritud õigus ja ei kehti 2
Kirikuvanne kõrgeim kiriklik karistus, kiriku liikme kogudusest välja heitmine. Rakendati ketserite suhtes. interdikt - (, , , , ), . Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. tsesaropapism keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal) cuius regio, eius religio , õigussiire õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid. läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall pole minu vasall" kohtupäev on aegade lõpus toimuv lõplik kohtumõistmine kõigi inimhingede üle, eelneb jumalariigi tulekule maa peale. foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik. Palveränd on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasutati sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult esialgse tekstina, tehakse nüüdisajal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada nt Cicero „De re publica“ (riigist) kuigi sellele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate Dei“ (Jumala riigist) 12.Tegurid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Poliitilised: Rooma impeeriumi kriis 2.saj lõpus ja 3.saj pKr, sõdurkeisrite periood (235-285); Constantinus I (Suur)(306-337) Religioossed: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) Kultuurilised: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4.saj Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (Honoriuse ja Arkadiose vahel) 13.Miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid? Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõraks
3.Bütsantsi sulavad kokku ilmalik ja riiklik võim. Ida-Euroopas võetakse üle kogu senine õigus, nii ilmalik kui kiriklik.4.Bütsantsi õigus on ülima tarkuse ja õiguse kehastus, nagu hiljem CIC tekst on püha tekst, viga saab ollaainult lugejates, kes ei suuda teksti piisavalt mõista.Iga vastuvõtmine on alati valikuline. Eliit täidab sõela rolli, osa põhimõtteid jääb vastu võtmata. Ida-Eurooparetseptsiooni käigus ei teki teaduslikku läbitöötatust, lääne mõistes ülikoole. Retseptsiooni eesmärk on Roomaõiguse praktiline ärakasutamine oma huvides.Kiriklik õigus võetakse vastu ilma suuremate muutusteta. XIII saj algul Püha Scurra tõlgib nomokaanoni jamuud, Uus Nomokaanon, Kormtšja Kniga (Juhtraamat). Sellest kujuneb slaavi kirikuõiguse kehtiv allikas kuniXIX sajandini. Ilmaliku mõju levik on raskesti määratletav, ei ole teada, milline oli slaavlaste varasem tavaõigus.Ilmaliku õiguse kõige olulisemaks allikaks jääb Ecloga.Vastukaaluks
Kodifitseerimine on väga oluline civil law. 18 sajandi juriste nimetatakse kodifikatsioonijuristideks generaalse kodifikatsiooni idee. Savigny ütles et tuleb tundma õppida rahva vaimu. 1.3 Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond Kodifikatsiooni mõiste – J. Bentham. Kõige rohkem kodifikatsioone oli valgustusajastul, algas siiski varem. 13-14 saj hakkas rooma õiguse retseptsioon, mis 16. sajandiks lükkas tavaõiguse paljus kõrvale. Rooma õiguse retseptsiooni põhjused: õiguse killunemine, protsessinormide puudulikkus, absolutism. Corpus iuris civilis oli populaarne, sest lisaks sisule ja selle arendamisvõimalusele meeldis ta ka valitsejatele, tunnustas keisrivõimu, oli vastuoluline (kõik võisid oma nõudmiste motiveerimiseks kasutada, kes vähegi oskasid seda lugeda). Vana retseptsioon oli edutu (Barbarossa & corpus iuris civilis). Uue laine tõid saksa juristid, kes olid Itaalias õppinud F
Me ju ei eelda, et eranditult kõik ameerika naised on hoorad. Ega ma pole hiljem mõelnud, kui suur või missugune see tõepõhi seal on, ent põhikoolis räägiti meile küll palju viikingite rüüsteretkedest Saaremaale ja mujale ning kuidas nad seal ohjeldamatult naisi magatasid. Muhust on alguse saanud mõned väga suured ja rohkearvulised eesti sugupuud. No ja siis, kui mina põlvnen mingist ropust skandinaavia vargast, rüüstajast ja vägistajast? No mis sa teed. Ja taas retseptsiooni juurest tagasi teose juurde. Raamatus on mõned võrratud kujundid ja laused. Võib olla, et mõni keeleilu on tõlkes lisandunud, ent nii nagu eesti lugeja ei võrdle originaaliga, ei hakka ka mina seda tegema, vaid usaldan tõlkijat. Üks nähtus, mida autor oli kohati väga hästi sõnadesse tabanud, oli hirm. Kuna hirmu oli palju läbi raamatu ning erinevatel tegelastel, erinevatel ajastutel, on autor kasutanud iga tegelase jaoks erinevat hirmukujundit kellele halvatus, kellele hais.
igapäevases elus. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katoliku kirik. Rooma õiguse iseloomustuseks võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J. A. Pokrovski (1868-1920) ilmekat ütlust, et see õigus on "üle elanud teda 1 Britannica Entsüklopeedia. Arvutivõrgus: http://www.britannica.com/EBchecked/topic/507759/Roman-law loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma" Rooma impeeriumi ajal ja Rooma õiguse retseptsiooni käigus. Rooma õigusele avaldas ka olulist mõju Kreeka kultuur.2 III Rooma õiguse tähtsamad allikad Õigusajalooliselt on teada, et vanimaks õiguse allikaks on tava ja moraal, mis ei olnud algselt seotud õigusliku sunniga. Riigi tekkimisega asus tavade asemele tavaõigus, st käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagatakse riigi poolse sunniga. Rooma vanimale tavaõigusele on iseloomulik läbi põimumine usunditega. Vabariigi
Teisalt pole põhjust vastupanu mõistet kultuurinähtustele liiga kategooriliselt ega üheselt üldistada; nii mõnigi loovisik on küsimärgi alla seadnud oma loomingu 25 (retrospektiivse) ületõlgendamise poliitilises võtmes (vt. Paul-Eerik Rummo seisukohta seoses näidendi „Tuhkatriinumäng” retseptsiooniga – Karja 2001: 361). Nõukogude eesti teatriloo käsitluses omandavad tähenduslikkuse nn. telefoniõiguse fenomen, dokumentide puudumine ja arvustusliku retseptsiooni lünklikkus, nii dokumentide kui ka kriitika ebausaldusväärsus jms. Stalinismi- aegse teatriloo uurimise kontekstis on allikakriitiliste ja psühholoogiliste probleemidena osutatud mh. (bürokraatlike) allikate rohkusele ja hierarhiale, subjektiivse või suulise ajaloo kaasamisega seotud küsimustele ning uurija positsiooni määratlemise vajadusele (Hion 2002: 87–90). Näiteks ei paku 1940. aastate lõpu ja 1950ndate alguse, teatrile pigem ideoloogilisi nõudmisi ja
peaesindajaks oli Luis de Góngora ning teisalt kontseptism, mida esindas Francisco de Quevedo. Inglismaal kuuluvad sellesse ajastusse eufuism ja metafüüsiline luule, Prantsusmaal pretsioosne kirjandus. 39. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid. Giovanni Boccaccio, Dante Alighieri, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael... 40. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Hilisantiigis võisid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni mõjutada religioossed tegurid, eelkõige ristiusu tugevnemine, millega maailmapilt muutus üha jumalakesksemaks, enne oli see humanistlik. Selle tõttu muutusid kunstis ideaalid ning hakati rõhku panema vaimsusele ja religioossusele välise ilu asemel. Samuti mõjutavad retseptsiooni kultuuri eripärad, näiteks Roomas ei saanud tragöödia kunagi nii populaarseks kui Kreekas, menukaks osutus hoopis komöödia
hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi kaks maailmasõda, fasism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 28. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest;
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus
Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 37. Nimetage barokkkirjanduse iseloomulikke jooni. Barokkkirjandus armastas allegooriaid ja metafoore. Iseloomulik oli mingisuguse ime otsing, eriti marinismis. Kasutati palju vastandeid ja kontraste. 38. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid. Petrarca, Boccaccio, Bruni, da Vinci, Machiavelli 39. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. 40. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed 4 *) fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu *) ideede lõtv seotus *) paranoilisus
argumenteerima Digestide abil. Üheks tuntuimaks juhtumiks on näiteks Marturi kohtuotsus. Kohtuasi seisnes maatüki omamise seaduslikkuses kiriku lähedal Papaianos. Kohtunik otsustas lahendada probleemi ,,restitutio in integrum" ehk täielikku kompensatsiooni kehtestades (Caenegem 2004, lk 82). Ta langetas otsuse põhinedes Digestum Vetusele, mis on vanim Digestide osa. Sotsiaalsed põhjused Algselt võeti Rooma õiguse retseptsiooni Saksamaal vastu positiivselt, sest sakslased uskusid poliitilisse ja majanduslikku liberalismi. 19. sajandi teisel poolel muutus inimeste arvamus drastiliselt. Rooma õigust hakati nimetama ebasotsiaalseks. Sotsialism oli Bismarcki Saksamaal väga populaarne. Kui saksa õigust nähti üldiselt kui eetilist, sooja ja ühiskonnale orienteeritud õigust, siis rooma õigust kritiseeriti nendes aspektides pidevalt. Üheks peamiseks kriitikuks oli Otto von Gierke,
Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus. Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus). Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune. Ladina keel kui õiguskeel, mõisted (nt vis maior, delikt, testament). Terviklik alternatiivne õigussüsteem.
2004. aastal ilmunud "Vannituba" on 8-leheküljeline lasteraamat. Kuigi Rummo oli vältinud ammendava luuletuskogu väljaandmist, ilmus 2005. aastal 415- leheküljeline "Kogutud luule". 2.2 Näidendid ja lasteraamatud Rummot kui draamakirjanikku tuntakse eelkõige "Tuhkatriinumängu" autorina. Põhjus on ilmselt selles, et Rummo on üks tsenseeritumaid autoreid eesti kirjanduses ning peamiselt on tsensuuri tegevuse tõttu ilmumata jäänud või puuduliku retseptsiooni all kannatanud just Rummo draamalooming. (Lepik, 2001) 6 1969. aastal kirjutatud ja lavastatud näidendis "Tuhkatriinumäng" arutletakse mõtleva ja tegutseva inimese püüet selgusele jõuda oma asendi suhtes ühiskonnas. Oma teistes draamateostes satiirilises näidendis "Pseudopus" ja ühevaatuselises satiiris "Kotkast- Prometheust" on käsitletud tähtsaid eetilisi probleeme, nagu süü ja lunastus, sotsiaalne vale ja silmakirjalikkus
Tänapäeval on kogutud üle 100 katkendi ja mälestuse õigusallika kohta (Ilus, lk 33) Ajapikku muudeti seaduste keelt ka teadlikult seda nimetati ,,concepta verba" sõnaseadmiseks (Meyer 2007, lk 62). Kuigi tahvlite keelt muudeti, ei vahetunud roomlaste austusväärne suhtumine seadustesse (Meyer 2007, lk 63) Kuna tahvlite sisu oli suunatud vaid Rooma riigi kodanikele, säilisid seadused kuni 4. sajandini vaid ladina keeles. Hiljem tõlgiti XII tahvli seadust Rooma õiguse retseptsiooni käigus. Argumentatsiooni laad Kuna XII tahvli seaduste näol on tegemist ühe esimese kirjutatud õiguse allikaga, siis pole ka argumentatsioon väga juriidiline. Juriidilise argumentatsiooni järgi peab täielik õigusnorm koosnema abstraktsest faktilisest hüpoteesist ja sanktsioonist või dispositsioonist (Narits 2004, lk 98) XII tahvli seadustes on harva seaduses hüpotees ja õiguslik tagajärg ühte seadusesse märgitud. Erinevates seadustes on kirjas erinev normielement
hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi kaks maailmasõda, fasism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 32 Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) - Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimub protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe: 1) glossaatorite koolkond- 12.-13. saj 2) konsiliaatorite koolkond- 14.-15. saj Confidential SORAINEN 8/13 3) humanistlik jurispudents- 16. saj
õigusprintsiipidele viimistletud formuleeringu. Eriti lepingu- ja omandiõigusesse puutuvad Rooma õigus printsiibid olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Sellel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse omandamise seisukohast eriline olulisus - seda nii õiguse ajaloo, õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest õiguse süsteemi seisukohast. Eelnimetatud Rooma õiguse mõjutused tuleviku õigussüsteemidele eeskujuks olemist tuntakse ajalooliselt õiguse retseptsiooni kui ülevõtmise protsessina. Kirjeldatud protsessi näiteks võib tuua feodaalühiskonna sisimas alanud kodanlike suhete arenguga kaasa tulnud Rooma õiguse taaskehtestamise ühiskonnas või kodanlikud revolutsioonid, pärast mida võeti Rooma õigus taaskord kodanlike koodeksite aluseks nagu Preisi üldine maaõigus, Prantsuse tsiviilkoodeks, Itaalia tsiviilkoodeks ja Balti eraõigus. Eelnimetatus avaldub autori hinnangul
Kontrolltöö ja seminarid Kontrolltöö arvestuslik ÕISis kontroltöö sõnad Seminarides kaasatöötamine: Igaks seminariks lugeda läbi vastav teema + seminarikaasuste allikatekstid, et oskaks analüüsida kaasuseid Külalisloengud 19.03 ja 21.05 Olulised on rooma eraõiguse asjad. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekkona õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, ant; võlaõiguses palju lepingute liike) Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune Ladina keel kui õiguskeel, mõisted (nt vis maior, delikt, testament) Terviklik alternatiivne õigussüsteem Kriitiline meel ja juriidiline mõtlemine - ka kaasuste lahendamise kaudu
See anglosaksi õigusele nii iseloomulik kohtusüsteem loodi Henry II reformidega ja mängis suurt osa common law levikul. Ka Inglismaal oli13.saj alguses kõige tavalisem tõendite saamise vahend nn jumalakohtu otsused. Otsustav ei olnud kohtu langetatud otsus, sest kohus ainult kinnitas, kumb pooltest tõele lähemal ja millist tunnistuse saamise vahendit kasutada. Kohtuniku ainsaks ülesandeks oli valvata tõendite saamise välist vormi. Vt juurde lk. 119-127 13. Rooma Õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid, Postglosaatorid, Humanistid. 4 saj aastal 395 jaguneb Rooma impeerium kaheks. Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Lääne-Rooma pealinn Rooma. Ida-Rooma konstantinoopol, tänapäev Istanbul. Lääne-Rooma sattus germaani soost vallutajate kätte ja kaotas võimu 476. Selle territooriumil hakkasid tekkima germaanlaste poolt tekitatud riigid. Ida-Rooma eksisteeris 1453 aastani. 6 saj arenes Rooma õigus ida osas. Keiser justianus kodifitseeris Rooma õiguse. 11
Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"). 12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Vastus: Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337) · Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) · kultuuriliselt: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4. saj. Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (keiserTheodosiuse poegade Honoriuse ja Arkadiose vahel). Ja kristlus... 13
.argireaalsusest Kommunikatsioon kui kajastamise ja tähelepanu protsess sisaldab mitmeid lisatunnuseid: avalikustamine niipalju kui üks võidab, niipalju teine kaotab. Avalikustamise mudeli jaoks eksisteerib kommunikatsioon üksnes olevikus. Avalikustamine on asi iseeneses, lühiajalises perspektiivis neutraalse väärtusega ja sisuliselt ilma tähenduseta. Need jooned rõhutavad -konkurentsivõimet, aktuaalsust, objektiivsust, neutraalsust Meedia diskursus, kodeerimine ja dekodeerimine: retseptsiooni mudel. Kriitiline perspektiiv, .4 vastuvõtja, kes ei tunneta ega mõista teadet kui saadetut või väljendatut. Seotud vastuvõtu analüüsi väljakujunemisega. Tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise .käsitlemine vastuvõtjast lähtudes Dekodeeritud tähendus ei pruugi sageli ühtida kodeeritud tähendusega, dekodeerimine võib võtta .hoopis erineva suuna kui soovitud
Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"). 5 Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. · Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337) · Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) · kultuuriliselt: üleminek papüüroselt pärgamendile 2/4. saj. · Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (keiserTheodosiuse poegade Honoriuse ja Arkadiose vahel). 13
· Täisriim (suurt/ juurt) · Irdriim (päev/ käed; kõnts/ tönts; Hiina/ piinad; und/ tund) Stroofid · Ballaad: abab bc cdcd · Triolett: abaaabab (1 = 4, 7; 2=8) · Rondell (1,2 =7, 8; 1. värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) · Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) · Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg 7.Kirjanduse sotsioloogia- kirjandust uuritakse ühiskondliku-sotsiaalse nähtusena Retseptsiooni uurimine- teksti muutliku osa uurimine //Teksti muutlik osa on lugejate hinnangud,arvamused, suhtumised Retseptiivne esteetika 1970ndad, Konstanzi ülikool (Hans Robert Jauss, Wolfgang Iser): autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulamine või dialoog tekstis "Ootushorisont" ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide ja väärtuste kogum Lugejale kuulub aktiivne roll tekstiloomisel, igal lugemisel toimub teksti taasloomine, mis põhineb lugeja silmaringil
aastal ja siin võikski olla hetk, kus nihe proosas hakkab endast raamatutena rohkem märku andma. Samal ajal ilmus Jaan Unduski ,,Kuum", mis Undiga veenvalt haakub ja Undist ka veenvalt erineb. Jätkub realistlik proosa. Kirjanduses jääb eriti kõlama subjektiveeritud vaatepunkt, mille kaudu on ju ikka võimalik kirjeldada nii inimese kujunemislugu kui ka selles peegelduvat ühiskonda. Mats Traadi romaanisarja ei saa juba mahu tõttu märkamata jätta, aga sarja maht pole retseptsiooni mahuga kuidagi proportsioonis ja ilmselt on sellel siis ka põhjusi. Silmapaistvamaid kõrvalekaldujaid proosa zanrilistest tsentritest on Jaan Kaplinski. Mõttevahetus on suure kaarega mööda käinud draamast. Ebaõiglane on vaikimisi valitud nõusolek, mis loovutab draama ainuüksi teatrile ja käsitleb sellega draamateksti peamiselt suulise fenomenina. Teatriloos on draamal oma koht, aga see ei pea olema ainuke. Teistsuguseid tunnusteridu tuleb igatahes juurde luua
Iga meediumi vormiline loomus mõjutab tema sisu tähendust. DIGITAALKULTUURI UURINGUD 54. Millele keskenduvad digitaalkultuuri uuringud? Digikultuuri uuringud keskenduvad digitehnoloogiate vahendatud kultuurivormide eripäradele. See tähendab väljaselgitamist, mida tehnoloogiline vahendatus kaasa toob kultuuri arengudünaamikale - kuidas mõjutavad digitaalse tehnoloogia vormid kultuuriloome praktikaid, kultuuri retseptsiooni ja tähendusloomet, kultuurilist kommunikatsiooni, kuidas identiteete ja kultuuri allsüsteemide arengut. Uuritakse ka seda, millisest kultuuriruumist tehnoloogiad ise tulenevad. 21 55. Mida tähendab posthumanism? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 418] Posthumanism paigutab inimese üheks ökosüsteemi elemendiks ja näitab, kuidas inimese loovus allub laiematele teabeloome reeglipäradele
see on roiskumine" (taimede ja loomade eleuteegvuse parim analoog looduses on rosikumine). Claude Bernard (1813-1878) leidis, et ,,elu, see on surm", sest eluprotsessid hävitavad organeid läbi rakus aset leidvate protsesside. Samas surm ei olnud enam midagi abstraktset vms, vaid teadaolevate protsesside tulemus, seega võis väita, et ,,surm oli kodustatud" (teadus- teoreetiliselt). Nimetage 19. sajandil surma retseptsiooni mõjustanud avastusi / uusi meetodeid arstikunstis 19. sajandi alul mindi kontseptsioonist, mille kohaselt elu tähendab võitlust keskkonnaga (st surmaga), uuele lähenemisele, mille kohaselt keskkond tekitab elu, viimane omakorda haigused, milledest kasvab välja surm. 1860.-1870. aastatel lisandub elu ja surma vahekorra käsitlemisse veel paradokse. Kõigepealt näitab Louis Pasteur (1822-1895), et surnukeha lagunemine, mida varem peeti keemilis-
J.Bentham-kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt oli seotud temaga. XVI sajandil tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse paljus kõrvale. XII-XIII sajandil algasid protsessid mida nim. Rooma õiguse ülevõtmiseks e retseptsiooniks. Peamiseks põhjuseks oli õiguse killustatus ja protsessinormide puudulikkus. Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks. Põhilisteks retseptsiooni algatajateks võib pidada Saksa juriste, kes omandasid hariduse Itaalia ülikoolides. Põhilisteks allikateks olid Francesco Accursio. Nad asusid pärast õpinguid tööle avaliku võiimu juures ametnikena. Tekkisid unifitseeritumad kodifikatsioonid. Saksamaal 1495 a loodud riigikohus lähtus oma tegevuses juba rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna materjalid koguda kokku ühte seadustikku e kodifikatsiooni. 3
liiga hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi kaks maailmasõda, fasism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri- Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis
saa tähelepanuta jätta ka selliste ajaõiguste, nagu omandiõigus ning hoonestusõigus, käibe kindlust. Kinnistusraamatute kujunemisel ei saa mööda rooma õiguse nii positiivsest kui negatiivsest mõjust. Tänu rooma õiguses aktsepteeritud asja avaliku üleandmise nõuetele juurdus sajandite jooksul tava asjaõigusi edasi anda kohtu protokolli kandmise kaudu ning sellest kasvas välja kohtu poolt peetav register. Negatiivse mõjuna võib esile tuua, et rooma õiguse retseptsiooni tulemusena ei suudetud mitte igal pool Euroopas loobuda valduse üleminekul rajanevate omandi üleandmise vormide taasrakendamisest. Tugeva kinnistusraamatu tekkimise puhul on oluline ära märkida algselt linnavõimude poolt, hiljem riigi poolt sisseviidud katastripidamise tähtsust, mis sissekandeprintsiipi aktsepteerivates õiguskordades toetab oluliselt kinnistusraamatu pidamist. Sissekande-, konsensus- ja traditsiooniprintsiibi ning kronoloogilise süsteemi võrdlemisel võib
hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi – kaks maailmasõda, fašism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 32 Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) - Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimub protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe: 1) glossaatorite koolkond- 12.-13. saj 2) konsiliaatorite koolkond- 14.-15. saj Confidential SORAINEN – 8/13 – 3) humanistlik jurispudents- 16. saj
Arusaamad eseme kohta ei anna vastust teose esemelisuse üle. Esemeline alus ei kuulu teosele, teos on midagi enamat. Teose mõistmisel ei peaks liikuma mitte esemelt teosele, vaid teoselt esemele. Kunstiteose tõde on esemelisuses; esemelisus ja kunstilisus ei ole lahutatavad. Teose iseolemine. Loodud teosel on oma elu. Insichselbststehen (enese sees ise seisma). Teost võime mõista sõltumatult teose loojast, geeniusest, ja teisalt ka vaataja retseptsiooni subjektiivsusest. Teos on ise olev, oma maailma konstitueeriv. Ta saab loojast sõltumatuks, hakkab elama oma elu, läheb üle oma puhtasse ja sõltumatusse iseolemisse. Kunstnik jääb teosega võrreldes tundmatuks ja vähemnähtavaks. Mida enam elab teos igavikus, seda vähem mäletab ta kunstnikku. Teos on hävitav selle suhtes, kes võimaldab tal esile tulla. (vt. Eva Lepik: Hermes) Hans Georg Gadamer (1900-2002)
Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi – kaks maailmasõda, fašism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 33. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem – juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas. Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng
koguni kolm erinevat tähendustasandit ja selleks, et kunstiteost kunstiteosena kohelda, peame olema võimelised neid tähendusi interpreteerima. Esimesel tasandil on interpreedi ülesanne identifitseerida kujutatud motiivid, mõista, mida on kujutatud. Panofsky juhib tähelepanu sellele, et selle äratundmine, mida on kujutatud, pole sugugi nii lihtne, nagu esimesel pilgul võiks arvata. Tuues näiteks Franz Marci maali "Mandrill" retseptsiooni, näitab ta, mis raskused võivad olla fenomeni tähenduse interpreteerimisel. Panofsky selgitab: "Kuigi kõik teavad, mis mandrill6 on, siis selleks, et seda sellel pildil "ära tunda", peavad vaatajad olema tuttavad ekspressionistlike kujutamisvõtetega... " (1955: 53). Kuna tol korral, kui Mare selle pildi maalis, oli ekspressionistlik maalitehnika veel täiesti võõras, ei saanud kaasaegsed üldse ara, mida pildil oli kujutatud. See näitab Panofsky
Taolist identifitseerimist ei takistanud tõsiasi, et territoriaalselt oli impeeriumi tuumik helleeniline, olles seega pigem Aleksander Suure impeeriumi järglane. Õigusliku traditsiooni jätkumine oli niivõrd tugev, et on kohatu rääkida rooma õiguse retseptsioonist Bütsantsis. Küll saab hiljem kõnelda Bütsantsist lähtunud Rooma õiguse retseptsioonist. Lääne-Euroopa (eriti Saksa) õigussajalooteadus ei pea Bütsantsist lähtunud retseptsiooni Rooma õiguse retseptsiooni osaks ning eelistab rääkida Kreeka-Rooma õigusest. RIIKLIK-TERRITORIAALNE ARENG 1. Ida-Rooma periood 284 - 565 1.1. Riigi dualism - 284-395 Rooma impeeriumi murdekoha piiritles keiser Diocletianus tetrarhia loomisega. Alates riigireformist alates valitseti idaprovintse (Kreeka, Balkani kesk- ja idaosa, Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus) põhimõtteliselt eraldi. Maailmariigi lõplik jagunemine toimus 395.a., mil suri keiser Theodosius I Suur (379-395).
1. Sissejuhatus: Kavandatava tegevuse eesmärk on arendajal "Harku Veepark" projekteerida ja ehitada Harku järve ida kaldale krundile hotell ning vabaaja veekeskus brutopindalaga 15 316 m². Esimese etappi uusehituse osast koosneb hotellist ja saab olema 7 korrust ning teise etappi uusehitisena rajataval spaa hooneosal 4 korrust ning neid hakkab ühendama kahekorruseline galerii. Hoontesse on planeeritud kokku 100 numbrituba koos retseptsiooni ja lobby baariga, konverentsikeskus, restoran, bowling, vee- ja saunakeskus, ravihoolduste ala, ilu-, laste- ja spordikeskus. Rajatava spaa asukoht kaardil Hoonete juurde on plaan veel lisaks rajada liivarand hotelli ja veekeskuse külastajatele, koos kahe paadisillaga, et külastajad saaksid paate või skuutreid rentida. 2 välibasseini (klassikaline sportlik ja väiksem lastele). Lastele mänguväljak
kodifikatsiooni*. Seda võeti üle, kuna rooma õigus oli valitsejaile meelepärane ning selles oli nii palju omavahel vastuolus sätteid, et oma nõudmiste rahuldamiseks võisid seda kasutada kõik, kes sealt midagi ammutada suutsid. Kuulsaim kodifikatsioon on Constitutio Criminalis Carolina ehk CCC 1532. a – koosnes rooma ja saksa kriminaalõigusest ja kriminaalprotsessiõigusest. Common law sünnimaal, Inglismaal, ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law* - üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogum, mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus. 1.4. Ajalooline koolkond Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja kasvama tavaõigusest. Tavaõiguse allikad peab hoolikalt läbi töötama, need süstematiseerima ja siis kodifitseerimise kaudu ühendama. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja
☼ kommunikatsiooni ajalugu- uurib sündmuste mõtestamist, ja info liikumist ajas; keskendub kogu kommunikatsiooni ahelale ☼ inimelu põhineb kommunikatsioonil, suhtlemisel ☼ mõista mineviku ühiskonda, mõtlemist, käitumist ☼ katusnimetus: kommunikatsiooni ajalugu (raamatu ajalugu, lugemise ajalugu) raamatu ja lugemise ajalugu ☼ raamatu kirjutamine ja raamatu vastuvõtmist (retseptsioon ehk lugemine) ☼ millist kuju raamat ajas võtnud, raamatu sisuline levik ja retseptsiooni muutumine ☼ foolio koodeks tüüpi nähtus - raamat; vanasti: raamat rullis (antiikaeg) ☼ käsikirjaliste raamatute ja trükitud raamatute uurimine Robert Darnton (sünd. 1939) ☼ trükitud raamatu uurimine ☼ raamatuajaloo peamised küsimused: 1) Kuidas raamatud sünnivad? 2) Kuidas raamatud jõuavad lugejateni? 3) Mida lugejad raamatutega teevad? ☼ intellektuaalsed, poliitilised mõjud Lucien Febvre ja Henri-Jean Martin “Raamatu sünd”
Benthamiga. Kodifitseerimine algas tegelikult juba enne valgustusaega. Juba XII XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma õiguse retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks. Selle põhjuseks õiguse killuemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessionormide puudulikkus.NN prearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Inglismaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law tähendab kitsemas mõttes üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus ja nende poolt rakendatav tavaõigus. Loomuõiguse kontseptsioon teeb võidukäigu Kontinentaal-Europpas XVII sajandil. Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib asjast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ja positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu.
annaabi.ee 
