Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #1 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #2 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #3 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #4 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #5 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #6 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #7 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #8 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #9 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #10 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #11 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #12 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #13 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor uutmadli Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

282§. Ta oletas, et sambalt on puudu 35§, viimased on hiljem rekonstrueeritud teiste leidude abil. 1914.a. ilmus A. Poebeli publikatsioon, mis tegi kättesaadavaks 90-162. Eesti k. tõlge ­ A. Annus 2001.a. Esimesed olulisemad uurijad: 1903 prantsuse teadlane E. Cuo, 1917 ­ P. Koschaker "Rechtsvergleichende Studien zur Gesetzgebung Hammurapis"; 1913 ­ M. Schorr "Urkunden des altbabylonischen Zivil- und Prozessrechts"; 1952 ­ G. R. Driver, J. C. Miles "The Babylonian Law"; 1964 ­ Handbuch der Orientalistik. Ergänzungsband III. Orientalisches Recht. 4. Hammurabi koodeksi iseloomustus 3.1. Vana ja uue õiguse vahekord koodeksis 3.2. Süstematiseerimise kohasus ja võimalused 3.2.1. Koodeksi struktuur Proloog, tekst, epiloog. Proloogi põhistatus kiilkirja õigusallikates. Proloog koosneb traditsioonilised kolmest osast ­ teoloogiline ossa, kus maintakse Anu ja Enili

Õigussüsteemide ajalugu
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

TEEMA 6. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING LIIGITUSI, 45 VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕISTEID §.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING RIIGIORGANITE LIIGITUSI 45 P.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED 45 P.2. RIIGIORGANITE PÕHILIIGITUSI 45 P.3. RIIGIORGANITE ERILIIGITUSI 45 §2. ESINDUSORGANITE MOODUSTAMISE ALUSED (VALIMISSÜSTEEMID: 47 prof. R.Taagepera põhjal - vt Taagepera, Shugart, 74.) P.1. VALIMISÕIGUS 47 P. 2. VALIMISÕIGUSE SISU 48 P. 3. VALIMISE ORGANISATSIOON 49 P. 4. VALIMISSÜSTEEM 49 P. 5. HÄÄLETUSSEDEL 49 P. 6. MUUD MÕISTED 49 P.7

Õigus
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
thumbnail
45
doc

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

8/95,lk.351- 355 13. Piirimäe, Helmut. Suur Prantsuse revolutsioon. Tallinn. 1990. 14. Strömholm, Stig. Juristide Euroopa // Akadeemia 11/1994, lk. 2326-2335. 15. Wies, Ernst W. Karl Suur. Keiser ja pühak. Tallinn. 1999 Antiigileksikon. 1-2. Tallinn. 1983. Võõrkeelne kirjandus: 1. Anners, Erik. Istorija evropeiskogo prava. Moskva. 1994 2. Berman G. Harold. Zapadnaja traditsija prava: epoha formirovanija.(Law and Revolution). Moskva. 1994. 3. Caenegem, Raoul Charles van. Legal History: a European perspective. London, Rio Grande.1991. 4. Caenegem, Raoul Charles van. An historical introduction to western constitutional law. Cambridge. 1995. 5. Caenegem, Raoul Charles van. An historical introduction to private law. Cambridge. 1994. 6. David, Rene. Osnovnõje pravovõje sistemõ sovremennosti. Moskva.1988. 7. David, Rene. Grasmann, Günther. Einführung in die grossen Rechtssysteme der Gegenwart

Õigus
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu

Õigus
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

Õigusteaduse õppimisel võib eristada kahte sorti aineid – positiivõiguslikke e dogmaatilisi ja alusaineid. Esimeste raames käsitletakse õiguse üldobjekti teatud osa – distsipliini (lepinguõigust, haldusõigust vms), teiste raames õpitakse aga tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele (õigusdogmaatika, õiguse sotsioloogia jne). Õigusteadus on kompleksne fenomen ja koondab endasse terve perekonna “õigusteadusi”.  Kokkuvõte artiklist: Narits. R. Õigusteadus. - Juridica, 1995, 3, lk. 86 Peaks olema kirjutatud märksõnast „õigusteadus“, aga ei ole. Selline jutt on hoopis: „1995, Eesti taastab ja loob oma rahvuslikku õiguskorda. See on huvitav ja mahukas töö. Kahtlemata on siin oma kindel osa ja koht juristidel – nii teadlastel kui ka praktikutel. Kuid selline eesmärgipärane tegevus õiguskorra kujundamisel ei ole „sile“ ja probleemivaba. Nii näiteks

Õigus
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia ­ on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. F. Vabariik ­ on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud

Õigus alused



Lisainfo

Sissejuhatus
Teoses „European Law in the Past and the Future: Unity and Diversity over Two Millennia“ käsitleb Raoul Van Caenegem Euroopa õiguse arengut kahe aastatuhande jooksul. Ta arutleb, miks Euroopa õigus on olnud kord killustunum, kord ühtsem, ning heidab ajaloo abil pilgu ka tulevikku.
Raoul van Caenegem on Belgia ajaloolane ja endine Ghenti Ülikooli professor. 1974. aastal pälvis ta oma keskaja õigust käsitlevate uurimuste eest „Francqui auhinna“. Caenegem on õppinud süvendatult nii kontinentaalset õigust kui ka Inglise tavaõigust (Fondation Francqui-Stichting, 04.04.2012)
Mind inspireeris Euroopa ühtsest õigusest kirjutama Julia Laffranque'i artikkel „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas. Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ Eesti jaoks on oluline küsimus, kas Eesti Vabariigi Põhiseadust loetakse kõige tähtsamaks või lubatakse Euroopa Liidul Eesti õigust dikteerida. Soovisin referaadi koostamise käigus teada saada, milline on olnud ning kuidas on muutunud Euroopa õiguskorraldus siiani ning kas ajaloolisest perspektiivist vaadatuna tundub ühtne Euroopa õigussüsteem sobiv ka tänapäeval.
Referaadis arutletakse, kas ühtse Euroopa õigussüsteemi loomine on võimalik ning kas see oleks pigem positiivne või negatiivne, samuti uuritakse Euroopa riikides kehtinud õiguskordi ja nende omavahelisi seoseid ning ius commune teket ja levikut. Viimasena käsitlen võimalust, et Euroopa liigub taas ühtse seaduse kehtestamise suunas.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun