Lae alla euroopa_uhtsest_oigussusteemist_caenegemi_pohjal.docxEuroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal (0)
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
uutmadli
Õppematerjali autor
Lisainfo
Sissejuhatus
Teoses „European Law in the Past and the Future: Unity and Diversity over Two Millennia“ käsitleb Raoul Van Caenegem Euroopa õiguse arengut kahe aastatuhande jooksul. Ta arutleb, miks Euroopa õigus on olnud kord killustunum, kord ühtsem, ning heidab ajaloo abil pilgu ka tulevikku.
Raoul van Caenegem on Belgia ajaloolane ja endine Ghenti Ülikooli professor. 1974. aastal pälvis ta oma keskaja õigust käsitlevate uurimuste eest „Francqui auhinna“. Caenegem on õppinud süvendatult nii kontinentaalset õigust kui ka Inglise tavaõigust (Fondation Francqui-Stichting, 04.04.2012)
Mind inspireeris Euroopa ühtsest õigusest kirjutama Julia Laffranque'i artikkel „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas. Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ Eesti jaoks on oluline küsimus, kas Eesti Vabariigi Põhiseadust loetakse kõige tähtsamaks või lubatakse Euroopa Liidul Eesti õigust dikteerida. Soovisin referaadi koostamise käigus teada saada, milline on olnud ning kuidas on muutunud Euroopa õiguskorraldus siiani ning kas ajaloolisest perspektiivist vaadatuna tundub ühtne Euroopa õigussüsteem sobiv ka tänapäeval.
Referaadis arutletakse, kas ühtse Euroopa õigussüsteemi loomine on võimalik ning kas see oleks pigem positiivne või negatiivne, samuti uuritakse Euroopa riikides kehtinud õiguskordi ja nende omavahelisi seoseid ning ius commune teket ja levikut. Viimasena käsitlen võimalust, et Euroopa liigub taas ühtse seaduse kehtestamise suunas.
Teoses „European Law in the Past and the Future: Unity and Diversity over Two Millennia“ käsitleb Raoul Van Caenegem Euroopa õiguse arengut kahe aastatuhande jooksul. Ta arutleb, miks Euroopa õigus on olnud kord killustunum, kord ühtsem, ning heidab ajaloo abil pilgu ka tulevikku.
Raoul van Caenegem on Belgia ajaloolane ja endine Ghenti Ülikooli professor. 1974. aastal pälvis ta oma keskaja õigust käsitlevate uurimuste eest „Francqui auhinna“. Caenegem on õppinud süvendatult nii kontinentaalset õigust kui ka Inglise tavaõigust (Fondation Francqui-Stichting, 04.04.2012)
Mind inspireeris Euroopa ühtsest õigusest kirjutama Julia Laffranque'i artikkel „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas. Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ Eesti jaoks on oluline küsimus, kas Eesti Vabariigi Põhiseadust loetakse kõige tähtsamaks või lubatakse Euroopa Liidul Eesti õigust dikteerida. Soovisin referaadi koostamise käigus teada saada, milline on olnud ning kuidas on muutunud Euroopa õiguskorraldus siiani ning kas ajaloolisest perspektiivist vaadatuna tundub ühtne Euroopa õigussüsteem sobiv ka tänapäeval.
Referaadis arutletakse, kas ühtse Euroopa õigussüsteemi loomine on võimalik ning kas see oleks pigem positiivne või negatiivne, samuti uuritakse Euroopa riikides kehtinud õiguskordi ja nende omavahelisi seoseid ning ius commune teket ja levikut. Viimasena käsitlen võimalust, et Euroopa liigub taas ühtse seaduse kehtestamise suunas.
Märksõnad
võrdlev õigussüsteemide ajalugu , õigusteadus , referaat , euroopa ühtne õigussüsteem , caenegem , van , ?european law in the past and in the future?
Mõisted
caenegem,
inglise tavaõigus,
lex salica,
inglise õigusajalugu,
keskaegseid korpooratsioone,
õigusharud,
tony weir,
appellatsiooni,
õiguse arengus,
juristidel,
natsionalism,
kuuldavasti,
mõneti,
õigussüsteemi loomist,
õigussüsteemi väljakujunemine,
446
Kommentaarid (0)
Sarnased materjalid
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene ol...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene ol...
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ...
110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitil...
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitil...
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KOR...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KOR...
45
doc
Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigu...
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigu...
45
docx
Õiguse entsüklopeedia
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste v...
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste v...
190
pdf
Õiguse üldteooria
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus ...
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus ...
67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) r...
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) r...
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid