Üheaegselt NSV Liidu vägede sissemarsi ja sini-must-valge asendamise punalipuga Pika Hermanni tornis algas uus ajajärk mitte ainult senise Eesti Vabariigi poliitilistes institutsioonides, vaid ka haridusasutustes. Toimusid mitmed tavainimese jaoks suurt rolli mängivad muudatused õppeainetes, õpikutes ja koolisüsteemis üldiselt. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on uurida tavainimeste, nö süsteemi sees elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane"
õpetaja kohta ,,hea" olenemata sellest, kas see aine tuli mul välja hästi või mitte. Õpetaja juures on palju aspekte, mida hinnates kujuneb temast üldine arvamus. Õpetaja juures üheks tähtsaimaks omaduseks on kompetentsus enda poolt antavas aines ja oskus ainet lihtsalt seletada. Õpetaja ei tohiks lugeda maha õpiku teksti, vaid peaks suutma materjali seletada peast ning oma sõnadega ja näitlikult. See on tähtis nägemaks õpilaste reageeringut jutule ja selle edastusviisi vastavaks muutmiseks. Oluline on, et õpetaja suudab tunni teha õpilastele huvipakkuvaks. See võtab küll tunniks valmistumise näol õpetajalt rohkem aega, kuid annab kindlasti parema tulemuse. Väga hea on, kui ülesannete ja jutu näitlustamise jaoks kasutatakse tänapäevaseid ja huvitavaid vahendeid. Õpetajal peaks olema õpilaste hulgas autoriteeti, mis tuleks tal välja teenida õpilasi ainest huvituma pannes, mitte neid karistades
Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured – antisemitism ja viha õhutamine Kõne kui propagandarelv Nimetage eeliseid, mis on kõnel teiste poliitiliste propagandainstrumentide ees. Võimalus suhelda rahvaga silmast silma annab kohe näha nende reageeringut, niimoodi vastavalt sellele võib midagi rõhutada või muutuda oma kõnes. Näiteks, Hitler alati kasutas oma kõnes sõnu, mis oli seotud vägivallaga. See oli suunatud vaenuliku tuju loomisele. Lisaks sellele inimesi mõjutab kõne emotsionaalsus. Mida kõne on rohkem emotsionaalne, seda inimesed rohkem arvavad, et öeldu on õigesti. Vana Majori kõne teistele loomadele Loomad: vilets elu; kannatus; inimesed on vaenlane
Emotsioon Kaili Olgo Mis on emotsioon ? Protsess, mis seisneb inimese isiklikus suhtumises ja väljendusviisis. Reageeringut sündmustele mõjutavad kogemused ja hetke tunded. Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile. Aitavad väljendada suhtumist ja eelistusi. Baasemotsioonid 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm
(Jung 2005:32) · Jung on teinud huvitavaid uuringuid ka unustamise kohta: Unustamise puhul minetavad mingid teadlikud mõtted "oma spetsiifilise energia, kuna tähelepanu on neilt kõrvale kaldunud". Kuigi unustatud mõtteid ei saa tahtlikult esile kutsuda, on nad allpool mäluläve olemas ning "võivad mis tahel hetkel spontaanselt esile kerkida". On ka alalävised aistingud, mis jäävad märkamatuks, kuid mõjutavad "meie reageeringut sündmustele ja inimestele. Isiksuse struktuur: Mina on Jungi vaatevinklist vaid üks kompleks paljude teiste seas. Samal ajal on ta teadvustatuse kese. Teadlikult tajuda võib järelikult üksnes asju, mis assotsieeruvad minakompleksiga. Persona otstarve on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Ta ei ole samane Minaga. Vari on isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on
reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. On kaks superpositsiooni pritsiipi, mis on olulised plastmaterjalide käitumise prognoosimisel einevate katsetingimuste korral. Üheks on ,,Aja Temperatuuri Superpositsiooni Pristsiip" või WLF võrrand. See kirjeldab ekvivalentsuse muutusi sõltuvalt ajast ja temperatuurist. Teiseks on Boltzmanni printsiip, mis kirjeldab materjali reageeringut erinevate koormuste, pingete ajaloost. Ludwig Boltzmann oli kuulus Austria füüsik, kes sai kuulsaks oma panuse andmisega statistilise mehaanika ja statistilise termodünaamika valdkonda. Tema nime kannab ka füüsikas tuntud Boltzmanni konstant. Viskoelastsetel materjalidel avalduvad viskoossed ja elastsed omadused erineval moel, sest viskoelastsete materjalide sisepingete funktsioon ei ole ainult hetkeline deformatsioon, vaid sõltub ka varasematest deformatsioonidest
küsimus 2); 10. 1.e; A nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaarelastsuse) valemina on 20 190 19 E D 1110 = 110 = 11 = 1,727272 = 9,5 2.d; B nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaareelastsuse) valemina on 60 1650 11 E D 15 170 = 2550 = 17 = 0,6471 = 27,5 11. d; elastse nõudluse korral on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient suurem kui 1; elastne nõudlus tähendab ka tarbijate tundlikku reageeringut hinna muutumisele ning kaupmehe seisukohalt soovitust hinda alandada, sest selliselt suurenevad müüjate kogutulud; 12. c; arvutame nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendi kaar- (e keskpunkti) elastsusena, mida soovitatakse kasutada, kui teisiti ei ole öeldud; 2000 18 E D = 2 4000 = 8 = 2,25 ; arvutuses on võetud aluseks koguse muut 5000-3000=+2000 kaubaühikut ja 9
Polonius on veendunud, et hulluse on põhjustanud Ophelia eemaldumine Hamletist ning Hamlet on nüüd armastusest hull. Kuningas seda ei usu ja tahab teada saada tõelise muutumise põhjuse ning selleks laseb ta Hamleti koolivendadel Hamleti järgi nuhkida. Hamlet näeb aga sõprade reetlikkuse läbi. Kolmandas vaatuses kirjutab Hamlet näidendi, kus kirjeldatakse täpselt tema isa surma ja reetmist. Hamlet ja Horatio tahavad jälgida süüdlase reageeringut, et siis teada saada kas Claudius on süüdi või mitte. Näidendi esitavad rändnäitlejate trupp ja Claudius tõestabki oma käitumisega, et on süüdi. Hamleti ema ei tea salaplaanjdest midagi ja usub oma poja hullusesse. Ta soovib pojaga rääkida, kuid nende jutuajamise juures viibib salaja ka Polonius ning Hamlet tapab ta kogematta. Neljandas vaatuses on Claudius veendunud, et Hamlet teab tema süüd ning on otsustanud Hamletist lahti saada
Operantne tingitus on stiimul- reaktsioon õppimine. Operantse tingituse või operantse õppimise põhiideeks on asjaolu, et kõik elusorganismid kalduvad kordama käitumist, mis tekitab neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis toob kaasa ebameeldivusi. Nõnda saab eksperimentaator, kui ta rakendab sobivatel momentidel stiimuleid, mis tekitavad subjektidel rahuloluilminguid, operantse tingituse vahendusel manipuleerida või ,,vormida" subjektide käitumist. Iga reageeringut, mis vastab kasvõi minimaalsel määral eksperimentaatori soovitud reaktsioonile, kinnitatakse ning järk-järgult saavutatakse olukord, kus subjekt hakkab toimima vastavalt eksperimentaatori soovitud viisile.[4] Skinner kasutas põhiliselt uuringute läbiviimiseks spetsiaalset kastikest, mida kutsutakse tema järgi Skinneri kastiks. Kasti mahub katseloom rott. Kastis oli pisike jalus, kuhu sai esijalgadega toetuda ning mille tulemusena käivitus
Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. Konkreetsemas tähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlat rahasummat, mille peame ohverdama soovitud toote eest. Hinna tähendus on subjektiivne ja ajaline. Hind on ainuke element, mis mõjuatb ettevõtte tulusid. 17. Müügitoetus Müügitoetus on tegevus, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ja vastuvõtmist. Müügitoetuse raames edastatakse sõnum, millele oodatatakse teatavat reageeringut. Müügitoetuse eesmärgid: informeerida, otsusetegijate veenmine, meeldetuletus olemasolevatele tarbiajtele. Müügitoetuse kompleks sisaldab: 1. Reklaam- üks turunduse tähtsamaid vahendeid. Reklaami eesmärk on teavitada meedia kaudu tootest, ideest ning ühtalsi muuta inimeste suhtumist, etadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. Kasutatakse raadioit, teeviisorit, internetti, bussiplakateid, kataloge jne. 2
vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Näiteks tuleb teil teavitada partnereid telefoninumbrite muutumisest või saata kõigile sidusgruppidele infolehed projekti eesmärkide ja taotluste kohta. Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe- suunalisest kommunikatsioonist. Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlust, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. Kahesuunalist kommunikatsiooni vajame selleks, et:
,,Taanlaste teod". See on ainus teos, mis toob algusest peale sisse surma teema. Põhimotiiv on nimikangelase kättemaks tema isa mõrvarile, kes on tema onu Claudius ja kõhklused. Hamleti isa vaim ütleb talle, kuidas ta hukkus: tolle vend Claudius valas talle mürki kõrva. Hamlet asub asja lähemalt uurima. Täielikult saab ta oma küsimustele vastused siis, kui ta korraldab näitemängu, milles mängitakse maha stseen kuninga mõrvamisest. Jälgides oma onu reageeringut, on Hamletile kõik selge. Tragikomöödiad-Shakespeare`i viimased näidendid on ühendatud muinasloolisuse ja konflikte mahendava idülliga. Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, ona neid nimetatud tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Suurt rolli mängib juhus. Temaatika piirdus enamasti intiimse armuintriigiga, kuid dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust.
,,Taanlaste teod". See on ainus teos, mis toob algusest peale sisse surma teema. Põhimotiiv on nimikangelase kättemaks tema isa mõrvarile, kes on tema onu Claudius ja kõhklused. Hamleti isa vaim ütleb talle, kuidas ta hukkus: tolle vend Claudius valas talle mürki kõrva. Hamlet asub asja lähemalt uurima. Täielikult saab ta oma küsimustele vastused siis, kui ta korraldab näitemängu, milles mängitakse maha stseen kuninga mõrvamisest. Jälgides oma onu reageeringut, on Hamletile kõik selge. Tragikomöödiad-Shakespeare`i viimased näidendid on ühendatud muinasloolisuse ja konflikte mahendava idülliga. Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, ona neid nimetatud tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Suurt rolli mängib juhus. Temaatika piirdus enamasti intiimse armuintriigiga, kuid dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust.
Kommunikatsiooni on kahesuunalist. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Näiteks tuleb teil teavitada partnereid telefoninumbrite muutumisest või saata kõigile sidusgruppidele infolehed projekti eesmärkide ja taotluste kohta. Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe-suunalisest kommunikatsioonist. Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlust, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist.
Kiiretoimeline süst ravimi mõju kestab 12-24 h. Kasutatakse akuutses ravis. Pikatoimeline süst(depoo) ravimi mõju kestab 2-4 nädalat Muud ravimeetodid : kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, psühhoteraapia, pereteraapia, nõustamine. Abi otsimine Perearst sümptomite põhjuste määratlemine, spetsialisti juurde suunamine Psühhiaater diagnoosi määramine, ravi Psühhiaatriaõde ravimite võtmise kontrollimine, hindab reageeringut ravile Sotsiaaltöötaja igapäevaellu tagasisulandumine, teised asutused, eluase, abirahad, teenused Tegevusterapeut töölenaasmine, põhioskuste omandamine Apteeker nõustamine ravimite osas Psühholoog käitumiste, kogemuste uurimine Tugirühmad info jagamine, toetus, aitab toime tulla edaspidises elus Abiliinid probleemide rääkimine, toetus Huvialarühmad aktiivsus, positiivsus, huvi elu vastu
teatud värviga, ei pruugi teistes kultuurides olla samasugused. Kõikides keeltes on olemas sõna punase jaoks, mis on peale musta ja valget üldiselt kõige sagedamini kohatav värv. Oma vere ja ärevuse ülemtoonidega näib punane olevat värvidest kõige säravam ja ergastavam. Vaatamata oma seostamisele viha ja ohuga või hoopis selle tõttu, näib punane olevat elujaatav värv. Punane ei pea sugugi mitte alati esinema oma kõige küllastunumas vormis, kutsumaks vaatajas esile positiivset reageeringut. Tugevatoonilised roosad ja rikkalikud pruunid saavad oma säravuse punaselt alustoonilt, seevastu punase ja valge dramaatiline kõrvutamine mõjub sageli mõlemaid värve intensiivistavalt, kui punane ei ole mitte liiga tugev. Küllastatud punase ja puhta valge koos kasutamine võib mõjuda väga vastuoluliselt. Joonis 5. Cologne Fire Services managment and training centre by BFM architects 3.2 Kollased
teenuseid või informatsiooni (nt. autod). 12.Müügitoetuse ülesanne ja meetmed Müügitoetus on tegevus, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ja vastuvõtmist. Müügitoetus on klassikalise turundusmeetmestiku üks neljast koostisosast. Müügitoetuse raames edastatakse ühele või mitmele inimesele mingi sõnum ning sellele oodatakse teatavat reageeringut kas teadmusena tootest, hoiaku muutusena, ostu sooritamisena või millegi muuna. Müügitoetus tähendabki tarbijatega turundusprotsessis erinevates vormides suhtlemist, eesmärgiga muuta taotletava vahetused efektiivsemaks ja toimivaks. Meetmed : Reklaam on kindla isiku või firma poolt tellitud tasuline toodete, teenuste või organisatsioonide tutvustamine ning esiletõstmine. Isiklik müük on kauba vahetu esitlemine ühele või mitmele ostjale ostu väljakutsumise eesmärgiga
Nii võib uskuda, et Eesti riigivõim isegi mõtleb sellele, et kõik, mis toimub riigivõimu teostamise juures, tuleb kommunikeerida ka rahvale, kodanikele ja seejuures kahesuunalisena ehk oodata ka tagasisidet, kaja, ettepanekuid või isegi laitusi, mittenõustumist. Samas kinnitatakse, et ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks, mille puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. «Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe- suunalisest kommunikatsioonist.» (Siseministeerium 2012:1) Kahesuunalist kommunikatsiooni vajame aga riigis selleks, et «teadvustada probleeme ja vaidlusküsimusi; teha mõistetavaks seisukohti, tõsta sihtgrupi teadlikkust, saada tagasisidet, pakkuda lahendusi, saavutada kompromissi jne.» (Siseministeerium 2012) Võib hingata kergendatult, sest tunne, et meie enda koduriigi võim on hästi informeeritud, et
väljapaistvate ühiskonnategelaste ja riigipeade suhtes vägivalda. Kolmanda terrorilaine ajal pandi toime ca 700 kaaperdamist, 1968.1982. a toimus 409 pantvangivõtmist (951 pant- vangiga) ning tapeti Hispaania ja Jordaania peaministrid, Itaalia endine peaminister Aldo Moro jt. Siiski oli erinevus anarhistide ja uusvasakpoolsete terroristide eesmärkide vahel suur. Kui anarhistid taotlesid ülestõusu ja teostasid terroriakte lootuses kutsuda esile riigi ebaproportsionaalset reageeringut, siis uusvasakpoolsed terroristid peamiselt ,,karistasid" oma ohvreid mitmesugustel põhjustel. On tähelepanuväärne, et 1/3 kõigist terroristide 2 Rapoport, David C.2004. Four Waves of Modern Terrorism. Attacking Terrorism: Elements of a Grand Strategy. Eds. Audrey Kurth Cronin, James M. Ludes. Washington DC: Georgetown University Press. P. 47. [Edaspidi Rapoport 2004] Inge Org
· Elamusmajandus (Experience economy, Pine &Gilmore 1999) · Loovmajandus (Florida 2002) · Designmajandus (klient ostab emotsoone, suhteid , elamusi, muutust, erilisust, mugavust, osalemist, probleemilahendust, kaasamist (Leppiman 2010)) TUNDED ÄRIKOMMUNIKATSIOONIS: · Tunded on elamusmajanduse keskmes, nad omavad tähtsat rolli ärisuhtlemises ja kasu-tähenduse loomisel (Jensen (1999, Pine & Gilmore 1999) · Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist (Goleman 1995) · Tunnetel on taust, neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid o isiksuse individuaalne kogemus (Perttula 2007) o sotsiaalne kogemus (Leppiman 2010) · Tunded sünnivad suhtlemises (Goleman 2006, 83; Forsberg 2007) EQ JA SQ EFEKTIIVSE ÄRIKOMMUNIKATSIOONI EELDUS EQ Emotsionaalne Intelligentsus (Goleman 1995) on võime · ära tunda meis tekkivaid tundeid (eneseteadlikkus)
Logistiliste teenuste hindade ja tariifide kooskõlastatud tasemete hoidmine Paindlikkus klienditeeninduses. o Üks olulisemaid kriteeriume, mida kliendid peavad ülioluliseks ja mille järgi nad hindavad teenindustaset, on paindlikkus. o Paindlikkuse all mõistetakse ettevõtte võimet tulla vastu kliendi soovidele, mis on erinevad varem kokkulepitud tegutsemismudelitest. o Seega võib mõista paindlikkuse all teenusepakkuja kiiret positiivset reageeringut klientide muutuvatele nõudmistele. o Logistilise teeninduse paindlikkus peab olema seda suurem, mida väiksemad on õige müügiprognoosi tõenäosus ja tarnekindlus logistilises ahelas. o Paindlikkus logistilisel teenindamisel on osaliselt nende riskide kompenseerijaks, mis avalduvad kaupade realiseerimisel. o Klienditeeninduse tasemel on otsene mõju ettevõtte turuosa suurusele ja kuludele, nende kaudu aga kasumlikkusele ja rentaablusele.
kogumise meetodid on küsitlus, ankeet, eksperiment. Et saada fakte, on vaja mingisuguste teooriate raames osata interpreteerida saadud algandmeid. 12. Milles seisnevad peamised empiirilised meetodid ja kuidas neid rakendada? (Prof Talis Bachmanni teksti alusel) katsete, vaatluste läbiviimine Katse e eksperiment on olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid (teatud muutujaid) ja sihipäraselt neid faktoreid muutes kontrollida inimese reageeringut toimunud muutustele. Katse võib olla kas loomulik või laboratoorne. Vaatlus jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks, kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine.
,,Timon Ateenast", ,,Coriolanus", ,,Julius Caesar". Kõige kuulsamaks näidendiks dramaturgi loomingus on tragöödia ,,Hamlet". Põhimotiiv on nimikangelase kõhklused isa surma suhtes ja kättemaks isa mõrva eest. Hamleti isa vaim ütleb talle, kuidas ta hukkus: tolle vend Claudius valas talle mürki kõrva. Hamlet asub asja lähemalt uurima. Täielikult saab ta oma küsimustele vastused siis, kui ta korraldab näitemängu, milles mängitakse stseen kuninga mõrvamisest. Jälgides oma onu reageeringut, on Hamletile kõik selge. Hamlet on vastuolus ka oma emaga, kes tema arvates liiga ruttu pärast oma eelmise mehe surma uuesti abiellus. Hamleti enda armaststu hukkub. Pärast seda, kui Hamlet tapab eksikombel Ophelia isa Poloniuse, keda ta pidas kardina taga olevaks salakuulajaks, läheb Ophelia hulluks. Ta hakkab laulma lilledest ja käib ringi justkui uimas. Pole täpselt teada, kas ta upub või uputab end ise. Claudius üritab printsist vabaneda ja saadab ta Inglismaale
2. AGRESSIIVSUSE LIIGID Tahtmatu agressiivsus Tahtmatu agressiivsus on käitumisviis, millega tehakse teistele inimestele kahju tahtmatult. Selles liigituses ei ole eesmärgiks teisele tahtlikult liiga teha vaid see 4 juhtub kogemata näiteks pallimäng. Eesmärgiks on pigem teiste ja enda kaitsmine (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Kaitseagressiivusus Seda liiki agressiivsust võib nimetada ka kui reageeringut kas otsese või oletatava ohu puhul. Otsese ohu puhul reageerib inimene koheselt, samas kui oletatava ohu puhul hinnatakse situatsiooni, võetakse vastu otsus, kui potentsiaalselt ohtlik oletatav ründaja, millele järgneb kas kaitseagressiivsus või mitte. Ei tormata kohe kaklisesse vaid esmalt proovitakse lahendada situatsiooni viisakalt (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Konformne agressiivsus Ei ole tingitud indiviidi isiklikust soovist teisele liiga teha vaid teise indiviidi käsust.
x kahepoolne kommunikatsioon on aktiivse koostöö tagamiseks tõhusam x iga kord kui inimesed üksteist tajuvad, annavad nad üksteisele midagi teada x sõnumil on sisu- ja suhteaspekt, kusjuures viimane määrab ära esimese Tunded ärikommunikatsioonis. Tunded on elamusmajanduse keskmes (Jensen, Pine&Gilmore): nad omavad tähtsat rolli ärisuhtlemises ja kasu-tähenduse loomisel. Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist. (Goleman) Tunnetel on taust: neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid. Tunded sünnivad suhtlemises. (Goleman, Forsberg) Partneritaju. See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega. Inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe. Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid:
olla uskumatus, segadus, ärevus, hirm, viha, süütunne või lein. Kiirabi töö võib lõppeda patsiendi (a) surmaga; (b) üleviimisega haigla intensiivravi üksusesse (c) üleviimisega tavalisesse akuutravi osakonda (d) saadetakse kriminaalse tegevuste puhul politsei järelevalve alla (e) lastakse koju. Kõik need võimalused toovad kaasa lõputult küsimusi ja emotsionaalseid raskusi. Olukord vajab aga samal ajal perekonna adekvaatset reageeringut ja tegutsemisplaani. Perekonnad vajavad abi vähendamaks ebakindlust ja saavutamaks kontrolli olukorra üle, väljendada ja saada kinnitust oma emotsioonidele, saada ausaid vastuseid ja järjepidevat teavet ning ettevalmistust kõigeks, mis võib juhtuda nende lähedasega. Sotsiaaltöötaja peab perekonda valmistama ette nägema enda lähedasi vigastatuna, ühendatuna masinate külge ja abitutena. Akuutravi üksused tekitavad hirmu, ärevust ja
Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine-maksimum 45 minutit) pikeneb ja kõrgetel temperatuuridel lüheneb. Ainult kliinilise surma korral on elustamine efektiivne ja bioloogilise surma teket saab edasi lükata. Väldi paanikat ja hinda hädasolija seisundit tagades ka enda ohutus. Teadvuse kontrollimiseks räägi lapsega, näpista või raputa teda kergelt ning kui sellele reageeringut ei järgne siis on ta tedavuse kaotanud. Südame töö ja hingamine võivad puududa vaid teadvuseta lapsel. Hingamist saad kontrollida asetades kannatanu suus lähedale oma põse, et tunda kas õhku tuleb vastu põske. Kõrvaga on võimalik kuulda ka mingit heli ning silmaga näha rindkere üles alla liikumist. Kui õhuvool puudub,ühtegi heli ei kuule ning rindkere ei liigu, on tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC
selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi ja empaatia väljendamine. Samuti tuleb selgelt kirjeldada, milline käitumine on häiriv (täpne ja hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide/isikuomaduste jms kohta), mis tunnet käitumine tekitab ning milline on selle käitumise tagajärg. Negatiivsete reaktsioonide kehtestamise korral tuleks kasutada empaatilist kehtestamise tüüpi, et ei järgneks kättemaksuhimu, agressiooni, negatiivseid emotsioone ja emotsionaalset reageeringut. Alistuv käitumine. Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsamaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne arvestamata jätmise. Alistuva käitumise tunnused: Kahtlev, vaikse häälega, vaatab kõrvale, närviline, väldib teemasid,nõustumine asjadega vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel. Samuti väldivad avalikku tähelepanu, avavad ennast minimaalselt vätimaks kriitikat, tagasihoidlikud,
Pinge kasvades kasvab ühtlasi ka organismi vastupanuvõime, millel on omakorda positiivne mõju inimese sooritatud töö tulemustele. Seega võib lühiajaline stress meile olla kasulik sest mõjub väljakutsena ja ergutab tegutsema ning edasi arenema. Ometi ei jää pidevalt kasvava stressi korral suutlikkus kasvama. Sellises olukorras organism väsib ja tulemuseks võib olla mitmete haiguste ägenemine. Stressi ürgne funktsionaalne ülesanne seisnes siiski lühiajaliste, kiiret reageeringut nõudvate stressoritega toimetulekul. Alateadlik võitle-või-põgene-reaktsioon on tõhus eelkõige piisavat füüsilist energiat nõudvate ülesannete täitmisel. ( http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=97&leht=ddb82143696f3076b48f ) 1.2. Stressorite loetelu Stressoriks võib nimetada olukorda, millele järgneb inimese stressireaktsioon ja käivitub nn üldise kohanemise süsteem ,,Võitle! Põgene! Hirmuta!" Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske
Rühmatöö raskendatud. Toolide ring või Kõneleja ei distantseeru Märkmeid raske teha. poolring rühma liikmetest. Sobib väikese rühmaga Lihtne korraldada töötamiseks. rühmatööd. 5.9. Esinemishirm ja selle vältimine Ettekartmine on parem kui takkakahetsemine. Eesti vanasõna Enne avalikku esinemist on kõneleja tavaliselt pingeolukorras. Kuulajate reageeringut ei suuda ka kogenud kõnelejad päris täpselt ennustada ning ebaõnnestumise eest ei ole keegi kaitstud. Väike pinge enne kõne algust on normaalne ning see tuleb enese kasuks pöörata, kuna stress tähendab organismi kõrgendatud valmisolekut keerulistes olukordades toime tulla. ,,Harjutamine on parim õpetaja," on öelnud kuulus Vana-Rooma kõnemees Cicero. On vaja arvestada ka tugeva stressiolukorra ja närvipingega ning kindlustada end võimaliku ebaõnnestumise vastu.
Koostaja registreerib dokumendi dokumendiregistris vajalikul viisil tegutsema Registreerimisel saab Mida adressaat tahab kuulda ALGATUSKIRI dokumendiregistrist järgmise vaba numbri. Mida teadis adressaat enne sellest küsimusest VASTUSKIRJA ja muude küsimuse lahendamise käigus Millist adressaadi reageeringut ootan ise koostatud kirjade registreerimine tähendab täitmismärke tegemist algatuskirja registreerimisnumbri all täitmismärke Teksti elemendid lahtris sissejuhatus (koostamise põhjus, eesmärk, eellugu), köitev. Koostaja paigutab/salvestab lahendatud kirjad ettenähtud sarja probleemi esitus, tõestus (faktid, motiivid, selgitused,
atraktiivse välimusega. 5.1.2. Sarnasus "Meile meeldivad inimesed, kes on meie sarnased" ( Byrne 1971). See fakt tundub paika pidavat vaatamata sellele, kas sarnasus ilmneb arvamuste, isiksuomaduste, tausta ja elustiili valdkonnas. Niisiis on neil, kes tahavad meile meeldida selleks, et meie järeleandlikkust esile kutsuda, soovitav näida meile sarnasena mitmel erineval moel. Kuna isegi väikesed sarnasused võivad aidata teiselt positiivset reageeringut välja meelitada ning pinnapealset muljet sarnasusest on nii lihtne luua, soovitaksin ma olla eriti ettevaatlik nende juures, kes teilt midagi soovivad ning väidavad end olevat " täpselt samasugused kui teie ". 5.1.3. Komplimendid Me reageerime komplimentidele automaatselt positiivselt, võime seetõttu kergesti langeda ohvriks neile, kes kasutavad meelitusi ilmse plaaniga meie soosingut võita. Klõps, vurr. 18 Kaitse
3) teadmiste omandamise komponent. Kreatiivne tahk. Võime genereerida ideid ja võimalikke lahendusi probleemidele, kombineerida ideid uuel viisil – võime näha asju uues kontekstis, ka võime lülitada uusi ideid toimivatesse tegevusmallidesse. 1) uudsus (ahhaa), 2) automaatsus. Praktiline tahk. Võime kasutada ideid ja loovust kasulike rakendustena ja veenda teisi nende rakenduste kasulikkuses. Samuti võime muuta reageeringut erinevatele keskkondadele. 11. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 1) Lingvistiline intelligentsus on keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. See intelligentsuse tüüp avaldub kõige ehedamalt kirjanikel, oraatoritel, advokaatidel jt kutsealadel, kus on kõrgete lingvistiliste võimete vajadus.
situatsiooniks. Situatsioon määrab ära tegevusalternatiivide ruumi (hulga) e lihtsalt tegevus- või mänguruumi. Eelarvekitsendus. Inimese rahalised jm ressursid on alati vähemalt lühiajaliselt kindlate piiridega. Tehnilised kitsendused tulenevad tehnika arengutasemest, loodusseadustest ja ökoloogilistest piiridest. Sotsiaalsed kitsendused. On ökonoomika kui koostegevusteooria huvi keskmes, sest on sihipäraselt (poliitiliselt) muudetavad. agregaati ehk tüüpilist või keskmist reageeringut kajastab langeva nõudluse seadus vägagi hästi. KOOSTEGEVUSTEOORIA: Strateegiline sõltuvus: Koostegevusteooria puudutab vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist koostöökasu saamiseks. Kellegi heaolu ei sõltu ainult temast endast! Isegi ori võib olla üsna erinevalt motiveeritud töötama. Orjapidaja isiklik kasu sõltub orja panusest. Selle suurendamine ei tule aga orjapidajale kindlasti tasuta kätte, nõuab mingit koostegevusteooriat
kaua ning mille puhul on tarbija vajaduste rahuldamiseks vaja täiendavaid teenuseid või informatsiooni (nt. autod). 8. MÜÜGITOETUS 8.1. Müügitoetuse olemus Müügitoetus on tegevus, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ja vastuvõtmist. Müügitoetus on klassikalise turundusmeetmestiku üks neljast koostisosast. Müügitoetuse raames edastatakse ühele või mitmele inimesele mingi sõnum ning sellele oodatakse teatavat reageeringut kas teadmusena tootest, hoiaku muutusena, ostu sooritamisena või millegi muuna. Müügitoetus tähendabki tarbijatega turundusprotsessis erinevates vormides suhtlemist, eesmärgiga muuta taotletavad vahetused efektiivsemaks ja toimivamaks. Müügitoetuse korraldamine eeldab kommunikatsiooniprotsessi põhitõdede tundmist ja rakendamist. Kommunikatsioon on aimustele, mõtetele, faktidele, hoiakutele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel ühise
Millised on toetuse eesmärgid? Millisel turul, millal ja mida tahetakse saavutada?Siinjuures ei tohi ära unustada seda, et ka toetuse eesmärk peab olema mõõdetav et siht on kvantitatiivselt väljendatud, et on kindlaks määratud piirkond ning kindel ajavahemik. Kellele toetustöö suunatakse? Millised on turunduskommunikatsiooni põhiülesanded on selleks informeerimine, veenmine, õpetamine, meeldetuletamine, soodustuste pakkumine vmt? Millist reageeringut või tagasisidet soovitakse saavutada? Kui kiiresti? Kas soovitakse vahetut isiklikku- või mitteisiklikku lähenemist? Eelistatakse ühe- või kahesuunalist kommunikatsiooni? Kas toetus peaks olema lühi- või pikaajaline? 4. 4. 1 Isiklik müük Isiklik müük on müüja isiklik suhtlus ühe või mitme potentsiaalse kliendiga selleks, et toode maha müüa. Juhul kui soovitakse kahesuunalist kommunikatsiooni ostja ja müüa vahel, otsekohest tagasisidet või
(ALFRED - teadis, mis kinodes on) vooruvahetuse põhiüksused 1)kui konevooru esimeses võimalikus siirdekohas a)osutab teisele (kes peab üle võtma vooru - kohustus/õigus) b)pole järgmist nimetatud- iseregulatsioon - kes esimesena jaole jõuab) c)pole järgmist nimetatud - algkõneleja jätkab ise, kuni keegi tahab üle võtta 2)kui ei kasutata reeglit 1a ega 1b, siis edasi hakkab samas süsteem 1a-c tööle naaberpaarid (eeldatakse ootuspärast reageeringut) küsimus-vastus tervitus-tervitus ettepanek - (mitte)nõustumine Tekst ja diskursus (tekst koos kontekstiga) -tekstilingvistka halladay 1970 -diskursuseanalüüs - suulise lingvistlise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh, tead, kuule jt ts) uurimine keele varieerumine -maailma keelte juurde tagasi, keel või murre (saar murde reetlikus = pangarööv tallinnas) eliza (my fair lady) keel varieerub, sellest tulenevalt võib olla ülmaailmseid eri uurimisvorme
kohanevad aktsiate hinnad kohe. Puudub võimalus pidevaks lisakasumi teenimiseks lähtuvalt avalikkusele teadaolevate finantsaruannete põhjal tehtavatest fundamentaalanalüüsidest ja tehnilisest analüüsist. Kogu informatsioon, mida fundamentaalanalüüsi (finantsaruannete põhjal tehtav analüüs) ja tehnilise analüüsi teel saadakse kajastub juba aktsia hindades. Kui tuleb positiivne info, siis aktsia hind koheselt tõuseb. Ei toimu aeglast ja sujuvat reageeringut, ega ka ülereageeringut, mille korral oleks võimalik teenida lisakasumit. Fama leidis 1991 tehtud uurimuses, et arenenud finantsturge võib pidada efektiivseks ka pooltugevas vormis, kuna hinnamuutused leiavad aset 1 päeva jooksul. Seega avaliku info põhjal ei ole võimalik süstemaatiliselt lisakasumit teenida võetava süstemaatilise riski suhtes. Efektiivse turu tugev vorm selle vormi kohane turu efektiivsus tähendab seda, et turg kohandub
alljärgnevale: Millised on toetuse eesmärgid? Millisel turul, millal ja mida tahetakse saavutada? Siinjuures ei tohi ära unustada seda, et ka toetuse eesmärk peab olema mõõdetav et siht on kvantitatiivselt väljendatud, et on kindlaks määratud piirkond ning kindel ajavahemik. Kellele toetustöö suunatakse? Millised on turunduskommunikatsiooni põhiülesanded on selleks informeerimine, veenmine, õpetamine, meeldetuletamine, soodustuste pakkumine vmt? Millist reageeringut või tagasisidet soovitakse saavutada? Kui kiiresti? Kas soovitakse vahetut isiklikku- või mitteisiklikku lähenemist? Eelistatakse ühe- või kahesuunalist kommunikatsiooni? Kas toetus peaks olema lühi- või pikaajaline? 4. 4. 1 Isiklik müük Isiklik müük on müüja isiklik suhtlus ühe või mitme potentsiaalse kliendiga selleks, et toode maha müüa. Juhul kui soovitakse kahesuunalist kommunikatsiooni ostja ja müüa vahel, otsekohest
Aines põhinebki peamiselt kangelasmüütidel. Üheks eripäraks see, et müütidest esindatud kitsas ring valdav osa Trooja sõjast, teine Teeba kuningasoo lugudest (Oidipus). Atika draama arenes kolmes osas tragöödia, komöödia ja saatüri draama (lõbusad laulud ja tantsud). Tragöödia kangelane pidi olema kangelane või heeros (inimene, kes seisis publikust kõrgemal). Etendus päikese/valguse käes, looduses avatus oli oluline. Vaataja sai jälgida ka kaaspubliku reageeringut. Maski kandmine, et tagumistesse ridadesse oleks näha. Mask avas tegelaskuju olemuse (mis soost on tegelane, naisrolle etendasid mehed, näitas ka majandusseisundit). Mask tehti lõuendist, kaeti kipsiga, maaliti ja kinnitati paruka külge. Polise asjadest räägitakse teatrilaval kajastas ühiskonna üldiseid probleeme. Akustika suurepärane, mahutas üle 10 000 pealtvaataja (säilinud on Epidaurose teater). Kreeka teatrid olid hobuserauakujulised.
kunsti kogu mõju tekib vaataja silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op-kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude
kasutada neid uudsetes seostes ja oludes. Thorndike’i ja Woodworth’i järeldus katsetest: kui kaks situatsiooni sisaldavad/edastavad katsesubjektile sarnaseid märguandeid, kutsuvad need situatsioonid temal esile sama reageeringu. Siin on alust rääkida õpitud vastuse ehk konkreetse sisu ülekandest, sest varem õpitud käitumisviis vallandub teistes oludes. Mida rohkem on situatsioonil, millele subjekt on õppinud kindlal viisil reageerima, sarnaseid elemente teise samalaadset reageeringut eeldava olukorraga, seda suurem on ülekanne. Niisiis on õpitu ülekanne, st varem õpitu rakendamine uudses situatsioonis vastavalt Thorndike’i uurimustele võimalik vaid siis, kui me näeme mõlemas sisus identseid elemente. Ühiselemte suudab inimene tajuda kahes sisus üksnes siis, kui tal on varasemad teadmised ja –oskused, mis aitavad tal neid ära tunda. Lisaks sisu ülekandele toimub üldistamine ka protseduuride identsuse ja
sõidab kaubanduskeskuse parklasse suur buss ning keskuse külastajate seast palutakse vabatahtlikke osalema turu-uuringus. Nad astuvad bussi salongiks sisesustatud testiruumi, kus on teler, ajakirjad jm. Telerist vaatavad katsealused videoprogrammi ja selles sisalduvat testitavat reklaamisõnumit. Seejärel intervjueeritakse neid, et hinnata, kuivõrd köidav reklaam tähelepanu, on ta arusaadav, usutav, motiveeriv jm. Inimestele võidakse esitada ka konkreetne ajakirjasõnum ning uurida nende reageeringut sellele. 9. Vahetu reageeringu jälgimine Potentsiaalsed ostjad juhitakse reklaamitahvli juurde, mis on paigutatud kaupluse vaateaknale, asutuse fuajeesse või näitusepaviljoni. Varjatud uurija saab pildi erinevate reklaamisõnumite pilkupüüdvusest: ta fikseerib reklaami jälgivad isikud, vaatlemise kestuse ja märgatavad reageeringud. Hiljem võib samu inimesi intervjueerida ja paluda neil kommenteerida oma reageeringuid, et selgitada käitumise funktsionaalseid ja kausaalseid seoseid. 10
Aga ei ole. Üks on subjektiivne . millal meie teadvusesse jõuab. Aga teine asi on see, millal me jõume reageerida. Inimene reageerib enne, kui ta teadvustab endale. Aistingu ajaline viivis: latentne periood= 100-200 millisekundit Reaktsiooniaja katsed: · Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25sek) · Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev") /tajuteema/ Refraktaarsuse reageeringu aeglustumine vahetult pärast eelnenud reageeringut Sportlastel reaktsioon alla 0.1 seki loetakse valestardiks, sest pole leitud nii kiiresti reageerivat inimest veel maailmas. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas: · adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a.) - · sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · järelefektid, järelkujundid (negatiivne, kromaatiline)- vastandvärvid, see valge täpi vaatamine, pilgu viimine mustale täpile, tekib ,,kujund" ümber · assimilatsioon (ühtlustumine)
Struktuuranalüüs 58 Karjäärinõustamine Funktsionaalanalüüs Suhtlemine – teooria ja harjutused 59 Mina-seisundid HARJUTUS 1 Leia igale väitele sobiv mina-seisund: V Vanem T Täiskasvanu L Laps Mõlema kirjeldatud situatsiooni juures on esitatud kõik kolm mina-seisundi reageeringut. Sul tuleb nüüd otsustada, millisele mina-seisundile mingi väide kuulub. Teatud mõttes on siin tegemist äraarvamismänguga, sest sa ju ei kuule, millise hääletooniga mingi lause on öeldud, ega näe ka rääkija kehakeelt. 1 Üks sinu kolleegidest on kaotanud väga olulise dokumendi “Miks sa ei või oma asju korras hoida? See on su enda süü. Nii tüüpiline sinule!” “Küsi töökojast. Ehk töölised võtsid selle oma kätte
seega oma kindel tarbijaskond, kes on sellele firmale või tootele lojaalne. Reklaami võib jagada toote/teenuse reklaamiks ja institutsioonireklaamiks. Institutsioonireklaamiga luuakse soodne kujutlus mitte niivõrd kaupadest kui ettevõttest. Toote/teenuse reklaam annab teada, informeerib tarbijaskonda mingist kindlast tootest/teenusest. Selline reklaam võib olla kas otsene või kaudne. Otsene reklaam ootab tarbijatelt kiiret reageeringut. Näiteks hinnasoodustus, mis kehtib määratud ajavahemikus. Kaudne reklaam toimib pikema määramatu aja jooksul ja stimuleerib tarbijate nõudlust reklaamitava toote/teenuse järgi. Nii nagu teistelgi aladel, on ka reklaamis välja kujunenud nn "kuldreeglid", mille vastu ei tohiks eksida. Niinimetatud Esimene Turundusseadus on ühtlasi ka oluline reklaami seadus ja kõlab nii: tooda seda, mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa müüa seda, mida sa juhtumisi toodad.
Tarbija reageering hinnaalandusele ei pruugi olla adekvaatne. Hinna alandamisel võib nõudlus väheneda, kui tarbija arvab, et müügile tuleb uus mudel; toode on vigane; firma on raskustes; hind langeb veelgi ja ostuga tasub oodata. Hinnatõus võib olla avalik või varjatud. Varjatud hinnatõusu iseloomustavad hinnasoodustustest loobumine ja sortimendimuutused (uued kallimad artiklid). Tarbija reageering hinnatõusule võib samuti olla ebaadekvaatne. Valet reageeringut põhjustab arvamus, et tegemist on kas defitsiitse mudeliga; eriti väärtusliku ja kuuma tootega; jätkuva hinnatõusuga. Firma peaks vältima hinnatõstja kuvandit. Selleks koostatakse eriprogramm, mis aitab tarbijatele selgitada hinnatõusu põhjusi ja säästuvõimalusi. Hinnakujunduse juures tuleb täiendavalt arvestada: turu struktuuri (täielik konkurents, monopoolne konkurents, oligopol või monopol); nõudluse elastsust; seadusandlust;
silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op- kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju
edasiandmiseks kasutatakse erinevaid kanaleid. Kommunikatsioon võib olla vahetu või vahendatud. Vahendatud kommunikatsioon tähendab seda, et kommunikaatori ja retsipiendi vahel on veel üks lüli, kes/ mis vahendab infot. Selleks võib olla raadio, televiisor, tõlk, valjuhääldi vms. Vahetult edastatav info on tavaliselt emotsionaalsem, info edasiandmine on paindlikum, kuna on võimalik jälgida partneri reageeringut, saada kohe tagasisidet ja sellele vastavalt teha muutusi info esitamises. Samas vahendatud info võimaldab võtta aega, et läbi mõelda, mida öelda, on tavaliselt vähem isikuline, võimaldab tegutseda ratsionaalsemalt ja vältida kiirustamist, aga samas nõuab rohkem aega. Juhul kui on tegemist tähtsate läbirääkimistega, on kasulikum kasutada vahendatud kommunikatsiooni, samas klientide juurdevõitmiseks sobib vahetu kommunikatsioon enam.
kunsti kogu mõju tekib vaataja silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op-kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude
annaabi.ee 
