PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS (1)

Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999.
KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS( LK. 28­34) 1. VALE; Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda elastsem on tema nõudlus, sest tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi;
2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik ( mitteelastne ); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu = hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu suurendada, sest kuigi nõutavad kogused vähenevad, on tõusnud hinna mõju kogutulule suurem; järelikult on mitteelastse nõudluse korral hind ja kogutulu seotud samasuunaliselt (võrdeliselt, positiivselt), hinna tõstmisel kogutulu suureneb ja hinna langetamisel väheneb; Elastse nõudluse korral on hinna ja kogutulu seos aga vastassuunaline (negatiivne), seega kui tahame kogutulu suurendada, tuleks hinda alandada;
3. a) ÕIGE; Arvutades hinnavahemikus 8 kuni 7 kauba nõudluse elastsuskoefitsiendi on see absoluutväärtuses suurem kui 1, seega on tegemist elastse nõudlusega; Arvutus: kauba nõutava koguse protsentuaalne muutus on (6 / 33) 100 % , hinna protsentuaalne muutus on aga (1 / 7,5) 100%, seega 6 45 nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on E D = 33 = = 1,3636 1 33 7,5 3. b) VALE; Arvutades hinnavahemikus 6-5 krooni kauba pakkumise hinnaelastsuskoefitsiendi, on see suurem kui 1, seega on pakkumine elastne; ; Arvutus: kauba pakutava koguse protsentuaalne muutus on (10 / 25) 100% , hinna protsentuaalne muutus on aga (1 / 5,5) 100 %, seega pakkumise 10 55 hinnaelastsuskoefitsient on E S = 25 = = 2,2 1 25 5,5
4. b; nõudluse muutus tähendab seda, et muutub hinna ja nõutava koguse vaheline seos e nõudluskõver nihkub; (vt ka eelmine teema ,,Nõudlus ja pakkumine");
5. b; täiesti elastne pakkumiskõver on horisontaalne joon; seega nõudluse kasv e nõudluskõvera nihe (üles) paremale e väljapoole toob kaasa ainult koguste suurenemise, hind jääb aga samaks;
6. c; hinnaelastsuse koefitsient 2,5 saadakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse jagatisena; kuna hind muutub 10%, siis nõutav kogus peab muutuma 25%, et koefitsient võrduks 2,5-ga;
7. a; nõudluse hinnaelastuse koefitsient väljendab tarbijate reageerimist kauba enda hinna muutumisele, mida mõõdetakse nõutava koguse protsentuaalse muutumise ja hinna protsentuaalse muutumise võrdlemise ( jagamise ) teel;
8. c; arvutame hinnaelastsuskoefitsiendi kahel erineval viisil; 1) hinnaelastsuskoefitsient punktelastsusena 10 1000 E Dp 10 50 = 500 = 2,0 näitab, et nõudlus on hinna suhtes elastne; = 100 2) hinnaelastsuskoefitsient kaareelastsusena 10 950 E Dp = 10 55 = 550 = 1,7272 näitab, et nõudlus on hinna suhtes elastne; 95 9. a; hindade alanemisel suureneb tootjate/müüjate kogutulu TR elastse nõudluse korral, seega kaupade W ja Y osas, millel nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendid on (absoluutväärtuses) suuremad kui 1 (vt ka küsimus 2);
10. 1.e; A nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaarelastsuse) valemina on 20 190 19 E D 1110 = 110 = 11 = 1,727272 = 9,5 2.d; B nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaareelastsuse) valemina on 60 1650 11 E D 15 170 = 2550 = 17 = 0,6471 = 27,5 11. d; elastse nõudluse korral on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient suurem kui 1; elastne nõudlus tähendab ka tarbijate tundlikku reageeringut hinna muutumisele ning kaupmehe seisukohalt soovitust hinda alandada, sest selliselt suurenevad müüjate kogutulud ;
12. c; arvutame nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendi kaar- (e keskpunkti) elastsusena, mida soovitatakse kasutada, kui teisiti ei ole öeldud; 2000 18 E D = 2 4000 = 8 = 2,25 ; arvutuses on võetud aluseks koguse muut 5000-3000=+2000 kaubaühikut ja 9 keskmine kogus (3000+5000)/2=4000 ühikut; hinna muut (alanemine) 8-10 = -2 krooni, keskmine hind (10+8)/2=9; kui on tegemist elastse nõudlusega, siis hinna langus toob kaasa müüjate kogutulu TR suurenemise;
13. c; vt ka loengukonspekt või põhiõpik lk 64, joonis 3.2; arvutage kasutades joonisel toodud arve nõutava koguse protsentuaalne muutus ja hinna protsentuaalne muutus, igal juhul on nõutava koguse protsentuaalne muutus suurem kui hinna muutus, järelikult ka nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on suurem kui 1;
14. d; kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis pakkumine väheneb, uus tasakaaluhind sõltub aga nõudlusjoone tõusust (elastsusest); mida järsem (suurema tõusuga) e vähem elastsem on nõudluskõver, seda suurem on ka hinna tõus; ka vastupidi, mida lamedam (elastsem) on nõudluskõver, seda vähem suureneb pakkumise vähenemisel tasakaaluhind;
15. c; kui raudtee juhtkond arvab , et hinna tõstmisel nende tulud suurenevad, eeldavad nad et piletite nõudlus on mitteelastne, sest mitteelastse nõudluse korral tarbijad vähendavad ostmist suhteliselt vähem võrreldes hinna tõusuga; oponendid aga eeldavad piletite nõudluse hinnaelastsusekoefitsiendi olevat suurema kui 1 (elastne nõudlus), mille korral oleks kaupmehel kasulikum tulude suurendamiseks hoopiski hinda alandada;
16. a; ,, 13000 krooni väärtuses" ja ,,11000 tuhande krooni väärtuses" tähendab tegelikult kaupmehe tulusid (TR=hind×kogus); kui hinna alanemine toob kaasa tulude suurenemise ja hinna tõus tulude vähenemise, (pöördseos!) on tegemist elastse nõudlusega; muidugi on võimalik välja ka arvutada nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendi täpne väärtus, kuid selleks tuleb kõigepealt müügitulude alusel välja tuua müüdud kogused (kogus = kogutulu / hind), alles seejärel saab elastsuskoefitsiendi arvutada juba tavapäraste reeglite kohaselt;
17. c; kogutulu (TR=hind×kogus) kasvab kui elastse nõudluse korral alandada hinda ja mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda;
18. 1.b; kogutulu kajastab ristküliku pindala, mille üheks küljeks on hind ja teiseks küljeks sellele vastav kogus; kui oletada, et hinna p1 korral on nõutav kogus q1, siis kaupmehe kogutulu TR= p1 × q1 e graafiliselt ristküliku pindalad A + B; 2.a; kui oletada, et hinna langemisel p2 ­le suureneb kogus q1 ­le, siis hinna languse tõttu kaotatakse kogutulust üks osa, mis vastab ristküliku pindalale A, kuid läbimüügi (koguste) suurenemise tõttu saadakse kogutulu juurde mahus , mida väljendab ristküliku D pindala; seega kogutulu peale hinna langust kajastab ristkülikute B ja D pindalade summa; 3.e; vt eelmise küsimuse seletus; see, kas kogutulu hinna languse tõttu suurenes või vähenes, oleneb nõudluskõvera elastsusest ning joonise 4.1 näitel sellest, kas ristküliku D pindala (kogutulu juurdekasv) on suurem kui ristküliku A pindala (kogutulu vähenemine) või mitte; kuna joonisel 4.1. kujutatud nõudluskõver on ilmselt elastne, siis tekib hinna langusel ka kogutulu juurdekasv e teisisõnu D > A; 4.c; kui hinna languse tõttu kogutulu suureneb, peab nõudluskõver olema elastne;
19. b; lisaks vastusele b) tuleb arvestada, et kauba nõudlus on elastsem siis, kui tegemist on luksuskaubaga, kaubale tehtavate kulutuste osakaal tarbija eelarves on suur ning kaubal on palju asendajaid; vastusvariantides a) c) d) toodud tunnused on aga iseloomulikud mitteelastsete nõudlusega kaupadele;
20. b; teisisõnu eeldatakse potentsiaalsete kontserdikülastajate elastset nõudlust piletite järele;
21. c; mida pikem on kohanemise ajaperiood , seda elastsemaks muutub nõudlus (ja ka pakkumine);
22. 1.c; vt ka A. Marshalli 3 ajaperioodi loengukonspektist; hetkeperioodi pakkumiskõver on täielikult mitteelastne (vertikaalne sirge), mida pikemaks muutub (kohanemise) ajaperiood, seda elastsemaks (lamedamaks) muutub pakkumiskõver; 2.b; tasakaalukogus ei suurene, kuna pakkumiskõver on täielikult mitteelastne e vertikaalne sirge (vastav elastsuskoefitsient = 0; 3.d; nõudluse suurenemine tähendab nõudluskõvera nihet (üles) paremale, kui pakkumiskõver on elastne (lame) siis mõlemad, nii tasakaaluhind kui ka ­kogus suurenevad;
23. d; tootjate/müüjate kogutulu TR= hind×kogus, kuna meil ei ole teada, kui palju muutus kogus võrreldes hinna muutumisega, ei saa me otsustada ei pakkumise ega ka nõudluse elastsuse üle, selleks on vaja teada turuosaliste reageeringut e koguste muutuste suurusi;
24. a; tarbija kogukulu on arvuliselt samasuur kui tootja/müüja kogutulu TR; Kogutulu TR väheneb kui mitteelastse (elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus 1) tõsta hinda;
25. b; millised muutused tasakaaluhinnas ja ­koguses toob kaas nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe üles paremale), sõltub sellest, millise kujuga on pakkumiskõver, kas järsk (mitteelastne) või lame (elastne);
26. hinna tõusuga kaasneb igal juhul bensiini nõutav koguse (e tarbimise) vähenemine; kui elastsuskoefitsient on 0,50, siis on see arvutatud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagamisel hinna protsentuaalse muutusega; järelikult peab koguste vähendamiseks 1% võrra tõstma hinda 2% võrra, sest ainult taolisel juhul 1% / 2% = 0,50;
27. a. 0,20, sest nõutava koguse protsentuaalne muutus on (1/7,5)×100 ja hinna protsentuaalne muutus on nõutava koguse protsentuaalne muutus on (1/1,5)×100 , seega elastsuskoefitsient =1,5 / 7,5 = 0,2 (mitteelastne nõudlus); b. 1, elastsuskoefitsienti arvutame analoogiliselt eelmise küsimusega lahendiga, seega = (1/4,5) / (1/4,5) =1
28. NB! Tegemist on nõudluse sissetulekuelastsusega! Suurbritannias on kasv 3% , sest peab kehtima võrdus 3 = (müügikoguse protsentuaalne muutus) / 1%, mis annabki vastuseks 3% koguste suurenemist ; USA-s on vastav kasv aga 5%, sest 2,5 = (müügikoguse protsentuaalne muutus) / 2%, mis ainsa vastusena annab koguste suurenemiseks 5%;
29. 1. nisu nõudluskõver tuleb joonistada teljestikus, kus vertikaalteljel on nisu hind ning horisontaalteljel nisu kogused q1; tarbija kogukulukõvera (e tootja/müüja kogutulukõvera TR konstrueerime teljestikus, kus vertikaalteljel mõõdetakse kogutulu TR ja horisontaalteljel nisu koguseid q1; kogukulu/kogutulu näitajad on vastavalt nisul TRnisu=3200; 3000; 2400 ; 1400 ; 800; (TR=p×q) 2. rukki nõudluskõver ja tootja kogutulukõver konstrueeritakse analoogiliselt nisu vastavate kõveratega; kogukulu/kogutulu näitajad on rukkil TRrukis=3200; 3600; 4000; 6000; 9000; 4. selle asemel et välja arvutada erinevate hinnatasemete juures nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendid, võib kasutada elastsuse hindamiseks lihtsat põhimõtet, kui hinna alanedes tootja/müüja kogutulud TR suurenevad, on tegemist elastse nõudlusega kaubaga (rukis), kui aga hinna alanedes tootja/müüja kogutulud TR vähenevad, on tegemist mitteelastse nõudlusega kaubaga (nisu),
30. sissetuleku kasvades ostetakse rohkem võid ( luksuskaup , nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsient positiivne ja suurem kui 1) ja vähem margariini (inferioorne kaup, nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsient negatiivne);