Eluloo referaat William Shakespeare (5)

SISSEJUHATUS

William Shakespeare sündis Lõuna-Inglismaal Stratford – upon –Avonis. William oli pere vanim poeg. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Ta abiellus 18-aastaselt endast vanema naisega. 1585. aastal läks Shakespeare Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust.
William Shakespeare oli inglise näitekirjanik ja luuletaja. Tema loomingut hinnati juba ta eluajal. Ta ammutas oma näidendite ainest antiinajaloost ja -mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. Tema tähtsaimateks teosteks olid: “ Hamlet ”, “ Romeo ja Julia ”, “Suveöö unenägu”, „ Macbeth “ jne. Lisaks näidenditele kirjutas ta ka sonette.
Šeikspiroloogid püüavad välja selgitada, kas William Shakespeare on üldse tema nime all ilmunud teoste autor.

ELULUGU

William Shakespeare sündis Lõuna-Inglismaal Stratford–upon–Avonis jõuka kaupmehe ja põlluharija peres.1 See väike linn paiknes elava kaubatee ääres. Seal elas kõigest kaks tuhat inimest.
Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere vanim poeg. Tema õe ja kolme venna kohta on säilinud mõningaid andmeid. Richard elas kogu oma elu Stratford–upon–Avonis ja suri vallalisena kolmekümne üheksaselt. Gilbert oli puidukaupmees. Joan abiellus William Hartiga, kes oli mütsitegija. Kõige noorem vend Edmund töötas hiljem koos oma vanima vennaga.2 Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, aga kui poiss sai 12-aastaseks, läks Johni firma pankrotti. Ta ema, Mary Arden, oli aadliku ja maaomaniku tütar. Arvatakse, et kumbki Shakespeare vanematest ei osanud kirjutada.
Shakespeare sai keskhariduse Stratfordi grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem töötati raskemate tekstidega. Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed. Õpilastel tuli ka tsitaate inglise keelest ladina keelde tõlkida või vastupidi. Vanemad õpilased pidid rääkima ainult ladina keeles, neile oli emakeele kasutamine keelatud. Tuginedes tolleaegsele õpetusele sunniti õpilasi kümneid ja sadu lehekülgi tekste pähe õppima. Kuigi selline õpetus võib tunduda kurnav, oli sellel suur osa Shakespeare`i kujunemisel. Dramaturg sai grammatikakoolist treenitud mälu ning õppis hulganisti ladinakeelseid tsitaate, mida ta oma teostes kasutas. 1580 –1582. aastani töötas ta õpetajana.3
27. novembril 1582. aastal abiellus 18-aastane William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga, kes oli pärit rikkast perest. Nende perekondade vahelised suhted olid head. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamnet. Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11. augustil 1596 . aastal. See oli Shakespeare`ile raske läbielamine ning kajastus ka tema teostes „Kuningas John” ja „Hamlet”.
1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitleja ja dramaturgina, kirjutas ka sonette. Jõudes Londonisse otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Ta töötas " Lord Chamberlaini meeste" trupis, mis hiljem nimetati ümber "Kuninga meesteks". Sellest sai kõige kuulsam teatriasutus. Esimese õige teatri tegi Londonisse James Burbage aastal 1576 . Näidendid selles teatris kestsid tavaliselt 3 päeva. Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka piletimüüja, sai ta palju palka ja tast sai peagi rikas mees. 1597. aastal ostis ta oma perele suure maja.4 1599. aastal panid kõik trupi näitlejad rahad kokku ja ehitasid uue teatrihoone . Ühel päeval võeti „teatri” hoone koost lahti ja veeti teisele platsile. Uuele teatrile pandi nimeks „Gloobus” („The Globe ”). See paiknes Thamesi parempoolsel kaldal. 1599/1600 oli hoone valmis esimesteks etteasteteks. Etendusid kolm Shakespeare`i näidendit: tragöödia „ Julius Caesar ” ja komöödiad „Nagu teile meeldib” ja „Kaheteistkümnes öö”. 1608 . aastast alates mängiti Shakespeare´i teoseid ka talle endale kuuluvas teatris „Blackfiarsis”. See tagas kõigile truppi kuuluvatele liikmetele lisateenistuse.
1611 . a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt sünnilinnas Stratfordis. Ta suri 52 aastaselt – 23. aprillil 1564. aastal. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale.5 Shakespeare’i hauale on kirjutatud järgmine hauakiri , mis oletatavalt on ta enda kirjutatud:
Good friend , for Jesus ' sake forbear,
To dig the dust enclosed here .
Blest be the man that spares these stones,
But cursed be he that moves my bones.
William oli kirjanikuna kuulus juba oma eluajal. Talle kuulus nii kuninganna Elizabeth I kui ka Mary Stuarti poja kuningas James I soosing.
Kas William Shakespeare on tema nime all ilmunud teoste autor? Šeikspiroloogia tekke peamisaks põhjuseks on tema elulooliste andmete nappus. Pole säilinud ühegi tema näidendi käsikirja ega tema isiklikku kirja. Kahtlust on äratanud mõned tema allkirjad vähestel säilinud juriidilistel dokumentidel.6 William Shakespeare’i nimelist isikut ei ole leitud ühestki vanast Inglise ega välismaa üliõpilaste loetelust.7 Kuidas sai juhusliku hariduse ja madala ühiskondliku positsiooniga inimene luua sellise mitmekesise ja sügava maailma, mida tuntakse Shakespeare’i teostest. On arvatud, et William Shakespeare’i nime all ilmunud näidendid kirjutas varjunime all keegi teine. Kandidaate on esitatud üle poolesaja, nende seas isegi tema naist ja kuninganna Elizabeth I-st.

LOOMING

Komöödiad
Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad ning rikkad lüürilistest varjunditest. Ta lähtus tihti itaalia renessansi novellide populaarsetest tegevusliinidest. Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema.
Shakespeare kui humanist õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesuguseid ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Armastajad moodustavad komöödia lüürilise osa, aga nalja , naeru ja huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid .
Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid.
Üks kõige populaarsemaid komöödiaid Shakespeare`i loomingus on „Tõrksa taltsutus”. Selle dramaatiline pinge lähtub kahe tugeva tegelaskuju kokkupõrkest. Katharina on põikpäine ja riiakas naine. Petruccio on temperamentne, humoorikas ja teotahteline inimene. Petruccio otsustab Katharinat taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomuga inimese vahel süttib tugev armastus.
Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on „Suveöö unenägu”. Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi , noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest seda pilgates.
„Windsori lõbusate naiste” olustik ja inimtüübid lähtuvad nn. „vana lõbusa Inglismaa” elust. Peategelane Falstaff, kes on aadlimehest elunautija, luiskaja ja teravmeelitseja, on saanud väga tuntuks. Komöödia jutustab tema kelmuste päevavalgele toomisest.
Komöödia „ Veneetsia kaupmees ” on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare kujutab teda ka rassistliku suhtumise ohvrina. Shylock oli juudist liigkasuvõtja. Temale on vastandatud kaupmees Antonio , tema sõber Bassanio ja tolle armastatu Portia.
Komöödiad: „Palju kära ei millestki “, „Kaheteistkümnes öö“, „Lõpp hea, kõik hea“, „Mõõt mõõdu vastu“.
Ajalookroonikad
Samaaegselt komöödiatega kirjutas dramaturg ka palju näidendeid Inglismaa ajaloost. Ta toetus neis peamiselt Holinshedi ajaloolistele kroonikatele ja paistis silma ajaloolise olustiku tõetuu kujutamisega.
Keskne teema oli võim ja sellega kaasnevad probleemid. Näidendites kujutab ta Inglismaa ajalugu alates hilises-keskajast kuni tema enda lähiminevikuni välja. Shakespeare kirjutab julmast võimuvõitlust maa ülikute vahel, taustaks Inglismaa järkjärguline rahvuslik–riiklik tõus ja Tudorite dünastia võimuletulek 15. sajandi lõpul. Neis näidendites, kus on kujutatud Inglismaa konflikti Prantsusmaaga, rõhutab ta ka patriootilisi ideid.
Ajalookroonikad: „ Henry VIII”, „Henry VI”, „Henry V”, „Henry IV”, „Richard II”, „Richard III”, „Kuningas John”.
Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju nimi siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis „Henry IV”. Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli kaval ja vempe täis ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Samas iseloomustas teda renessanslik elujanu , nooruslik rõõmsameelsus, vaimukus ja elutarkus .
Tragöödiad
17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku.
Kõigile on tuntud näidend „Romeo ja Julia” - tragöödia, kus kurva lõpplahenduse põhjuseks on saatuslik eksitus . „Romeost ja Juliast” on saanud tänu tegelaskujude kirglikkusele ja siirusele armastuse müüt. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare kujutab näidendis tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi.
„ Othello ” on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui ka renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara silmaringiga inimene, kes on elanud sõjameheelu ja rännanud kaugeil mail. Tegudes on ta julge ja otsekohene. Naise Desdemonaga ühendab teda puhas usalduslik armastus, kuni salakaval Jago Othellosse armukadedust ja kahtlust süstib. Ta penab mehe oma naises kahtlema. Othello mõrvab oma naise ning saab alles hiljem teada, et tema kahtlused olid alusetud. Järgneb kättemaks.
„Kuningas Lear ” ainestik on pärit keskaegsest Britanniast. Kuningal lastakse oma elusaatuse najal veenduda, et kõik, mida ta enne kõrgelt hinnanud oli, oli tegelikult võlts. Ta ei oska mõista inimesi ega rahva häda. Vanemad tütred Goneril ja Regan saavad teeskluse abil isa poolehoiu osaliseks . Nende noorim õde Cordelia armastab isa siiralt, aga teenib vaid põlgust. Lear annab oma kuningriigi vanematele tütardele ja taipab alles pärast seda oma saatuslikku eksitust. Ta hüljatakse tütarde poolt ja ta satub viletsusse ning saab tunda nii suurnike julmust kui kehvikute viletsust.
„Macbeth” erineb teistest tragöödiatest oma negatiivse peategelase tõttu. Tegevus toimub Šotimaal. Macbeth usub nõidade ennustusi, kes ütlevad, et ta saab kuningaks ja oma võimuahne naise poolt õhutatuna tapab kuninga. Temast saab uus kuningas, kuni ta lõpuks troonilt kukutatakse. Leedi Macbeth läheb hulluks ja sureb.
Shakespeare on kirjutanud ka antiiksest ainestikust lähtuvaid tragöödiaid: „ Antonius ja Kleopatra ”, „Timon Ateenast ”, „ Coriolanus ”, „Julius Caesar”.
Kõige kuulsamaks näidendiks dramaturgi loomingus on tragöödia „Hamlet”. Põhimotiiv on nimikangelase kõhklused isa surma suhtes ja kättemaks isa mõrva eest. Hamleti isa vaim ütleb talle, kuidas ta hukkus: tolle vend Claudius valas talle mürki kõrva. Hamlet asub asja lähemalt uurima . Täielikult saab ta oma küsimustele vastused siis, kui ta korraldab näitemängu, milles mängitakse stseen kuninga mõrvamisest. Jälgides oma onu reageeringut, on Hamletile kõik selge. Hamlet on vastuolus ka oma emaga, kes tema arvates liiga ruttu pärast oma eelmise mehe surma uuesti abiellus. Hamleti enda armaststu hukkub. Pärast seda, kui Hamlet tapab eksikombel Ophelia isa Poloniuse, keda ta pidas kardina taga olevaks salakuulajaks, läheb Ophelia hulluks. Ta hakkab laulma lilledest ja käib ringi justkui uimas. Pole täpselt teada, kas ta upub või uputab end ise. Claudius üritab printsist vabaneda ja saadab ta Inglismaale . Ta annab kaasa kirja, milles seisab, et Hamlet tuleb kohe tappa, kui ta Inglismaale pärale jõuab. Hamlet aga läheb tagasi koju, üllatades Claudiust. Tema reeturlikud „sõbrad” saavad hukka. Ainsaks tõeliseks sõbraks võib pidada Horatiot. Teised pidasid hullu teesklevat Hamletit vaimuhaigeks. Hamlet teeskles hullu seetõttu, et see võimaldas tal kõike öelda ja teha, ilma et ta oleks pidanud oma tegudele mõistlikku põhjendust andma. Hamlet teab, et ta peab paratamatult hukkuma. Claudius korraldab võitluse tema ja Laertese vahel. Laertes oli Ophelia vend ja ihales kättemaksu, sest pidas Hamletit süüdlaseks isa ja õe hukkumises. Claudius laseb Laertese mõõga mürgitada. Kokkuvõttes surevad mõlemad noormehed. Hamleti ema Gertrud joob mürgitatud veini ja hukkub samuti. Hukkub ka peasüüdlane Claudius. Ellu jääb ainsana Hamleti ustav sõber Horatio . Nimikangelase viimaseks sooviks on, et Horatio räägiks kõigile, mis päriselt juhtus.
Tragikomöödiad
Shakespeare`i viimased näidendid on ühendatud muinasloolisuse ja konflikte mahendava idülliga. Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, on neid nimetatud tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja.
Dramaturgi viimases näidendis „Torm”, mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust.
„Tormi” peategelane on Milano hertsog Prospero, kes on pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud. Ta tunneb looduse saladusi ja käsutab vaime. Prospero kehastab kõrgemat mõistust, mis korrastab elu ja suunab harmoonia poole. Prospero vastandiks on tema ori Caliban , kes on saarel elanud nõia metslasest poeg. Ta kehastab looduse ürgset metsikust ja primitiivsust. Läbi kannatuste ja katsumuste hakkavad ka pahelised tegelased oma vigu mõistma. Prospero andestab neile ja ütleb lõpuks ka maagiast lahti, et pärast oma tütre pulmi tagasi tõmbuda ja lihtsurelikuna oma vanaduspäevad mööda saata.
Näidendeid: „Talvemuinasjutt”, „Cymbeline”.
Luule
Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare kirjutas põhiliselt poeeme ja sonette. Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja inimese elujanu, armastus ja sõprus. Arvatakse, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu, mitte näitekirjanikuna. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti , millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks („Tõmmu Daam “). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist.

KOKKVÕTE

William Shakespeare oli juba oma eluajal kõrgelt hinnatud näitekirjanik ja luuletaja. Ta on inglisekeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes kaheksa aastat vanema naise Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna ning kaksitud: tütar Judith ja poeg Hamnet. Hamnet suri 11-aastaselt.
1585. aastal läks Shakespeare Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Selle kõige ta ka saavutas. 1599. aastal osales ta uue teatri The Globe'i ehitamises.
Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kirjutamisega, mitte näitekirjanikuna.
Ta ammutas oma näidendite ainest antiinajaloost ja -mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. Ta viljeles põhiliselt kolme draamažanrit: ajalookroonikat, komöödiat ja tragöödiat. Tema loomingus eristatakse kolme perioodi:

1590-1600
Komöödiad „Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“, „Veneetsia kaupmees“, „Palju kära ei millestki“, „Windsori lõbusad naised“, „Kaheteistkümnes öö“ jt.
Ajalookroonikad „Richard III“, „Richard II“, „Henry IV“, „Henry V“ jt.
Tragöödiad „Romeo ja Julia“, „Julius Caesar“.

1601-1608
Tragöödiad „Hamlet“, „Othello“, „Kuningas Lear“, „Macbeth“, „Antonius ja Kleopatra“, „Coriolanus“, „Timon Ateenast“.
Komöödiad „Lopp hea, kõik hea“, „Mõõt mõõdu vastu“ jt.

1609-1612
Tragikomöödiad „Talvemuinasjutt“, „Torm“
Tema eluloos on palju ebaselget. Pole säilinud ühegi tema näidendi käsikirja ega tema isiklikku kirja. Kahtlust on äratanud mõned tema allkirjad vähestel säilinud juriidilistel dokumentidel. Šeikspiroloogid püüavad jätkuvalt lahendada mõistatust, kas Shakespeare on tema nime all ilmunud teoste autor.

KASUTATUD KIRJANDUS

www.ezpirit.planet.ee/kool/kirjandus/ renessanss /shakespeare_renessteater.doc
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaulus.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_liisavaht.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/william_shakespeare.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/shakespeare_maaarja1.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/shakespeare_leeni.ht m
Kirjanduse õpetaja poolt antud materjalid
1www.ezpirit.planet.ee/kool/kirjandus/renessanss/shakespeare_renessteater.doc
2http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaulus.htm
3http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespeare_liisavaht.htm
4http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/william_shakespeare.htm
5http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/shakespeare_maaarja1.htm
6Kirjanduse õpetaja poolt antud materjalid
7http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/shakespeare_leeni.htm