Carl Gustav Jung (0)

Carl Gustav Jung

• C.G.Jung elas 26.juuli 1875 – 6.juuni 1961
  
• Ta oli Šveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia rajaja
  
• Õppis Baseli Ülikoolis arstiteadust
  
• Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis
  
• Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast".
  
• Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga.
  
• Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti.
  
• Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste.
  
• Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus.
  
• Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab.
  

Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud:

• Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus "avaldab loomulikku vastupanu kõigele, mis on alateadlik ja tundmatu". (Jung 2005:31)
  
• "Unenägudega tegelemisel tuleb järgida kaht põhimõtet. Esiteks, unenägu tuleb võtta kui fakti, mille kohta ärgu tehtagu muid oletusi peale selle, et unenäol on mingi mõte. Teiseks, unenägu on alateadvuse eriomane väljendus." (Jung 2005:32)
  
• Kui "eeldada, et unenäod on normaalne nähtus (mida nad on), siis peavad nad olema kas põhjuslikud – s.o neil on ratsionaalne põhjus – või teatud viisil eesmärgipärased või siis nii üht kui teist". (Jung 2005:32)
  
• Jung on teinud huvitavaid uuringuid ka unustamise kohta:
  

Unustamise puhul minetavad mingid teadlikud mõtted "oma spetsiifilise energia, kuna tähelepanu on neilt kõrvale kaldunud". Kuigi unustatud mõtteid ei saa tahtlikult esile kutsuda, on nad allpool mäluläve olemas ning "võivad mis tahel hetkel spontaanselt esile kerkida". On ka alalävised aistingud, mis jäävad märkamatuks, kuid mõjutavad "meie reageeringut sündmustele ja inimestele.
Isiksuse struktuur:
Mina on Jungi vaatevinklist vaid üks kompleks paljude teiste seas. Samal ajal on ta teadvustatuse kese . Teadlikult tajuda võib järelikult üksnes asju, mis assotsieeruvad minakompleksiga.
Persona otstarve on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Ta ei ole samane Minaga.
Vari on isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud ning teadvustamatusse lükatud. Niikaua kui Mina pole kohanud Varju, kantakse seda sageli Minast väljaspool asuvatele isikutele või asjadele üle.
Varju kohtamine on tähtis ja möödapääsmatu samm isiksuse terviklikuks saamise, individuatsiooni teel.