Wiliam Shakespeare elulugu ja tema looming (2)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
William Shakespeare
Referaat
Mary-Heleen Lillemäe
LH-11
Pärnu
27.09.2011
Sisukord
Elulugu..............................................................................................3-5
Looming.............................................................................................6-9
Kasutatud materjalid..........................................................................10
Elulugu
William Shakespeare (23. aprill 1564 – 3. mai 1616 ) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem töötati raskemate tekstidega. Õpilastel tuli ka tsitaate inglise keelest ladina keelde tõlkida või vastupidi. Vanemad õpilased pidid rääkima ainult ladina keeles, neile oli emakeele kasutamine keelatud. Tolleaegsele õpetusele tuginedes sunniti õpilasi kümneid ja sadu lehekülgi teksti pähe õppima. Kuigi see õpetus võib tunduda kurnav ja piinav, oli sellel ka suur osa Shakespeare`i kujunemisel. Dramaturg sai grammatikakoolist treenitud mälu ja hulganisti ladinakeelseid tsitaate, mida ta ka oma teostes kasutas.
18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga, kes oli pärit rikkast perest, Shottery külast. Nende perekondade vahelised suhted olid head. 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna . Vähem kui kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet ja tütar Judith . Laste nimedel on kindlasti mingisugune seotus Shakespeare`i teoste „Hamleti” ja „Juuditiga”. Kahekümne ühe aastaselt oli William juba suure perekonna pea. Ta kandis nende eest hoolt terve oma elu.
Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad .
Esimene tutvus teatriga toimus Shakespeare`il siis, kui ta oli üheksateist aastane. Enne enese tõelist sidumist teatriga tutvus ta ka rändtruppidega. 1593 . aastal astus Shakespeare Lord Chamberlain `s Men ( 1603 . aastast King `s Men) truppi, mis oli osaühistu ja kus kuulus juhtiv koht näitlejatele. Etenduste sissetulekud jagati omavahel võrdselt. Peale omandi ühendas neid ka loomingulise püüdluse ühtsus. Trupp eksisteeris kakskümmend aastat.
1595– 1596 . aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi , asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598 .
4. mail 1597. aastal ostis Shakespeare Stratfordis suure kivimaja . Ta hakkas kapitaalremonti teostama. Samal ajal taotles ta ka aadlivappi, et võimaldada pojale ühiskonnas kõrgemat positsiooni. See palve rahuldati ja vapp omistati Shakespeare`i isale, sest too oli suguvõsa vanim mees.
Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11. augustil 1596. aastal. See oli Shakespeare`ile raske läbielamine ning kajastus ka tema teostes „Kuningas John” ja „ Hamlet ”.
1599. aastal panid kõik trupi näitlejad rahad kokku ja ehitasid uue teatrihoone . See paiknes Thamesi parempoolsel kaldal. Etendusid kolm Shakespeare`i näidendit: tragöödia „ Julius Caesar” ja komöödiad „Nagu teile meeldib” ja „Kaheteistkümnes öö”.
8. septembril 1601 maeti dramaturgi isa. 24. märtsil 1603 suri kuninganna Elizabeth . Samal aastal puhkes katkuepideemia ja paljud teatrid suleti.
1608 . aastast alates mängiti Shakespeare´i teoseid ka talle endale kuuluvas teatris „Blackfiarsis”. See tagas kõigile truppi kuuluvatele liikmetele lisateenistuse. Selsamal aastal suri ka näitekirjaniku ema.
Neljakümne kaheselt otsustas dramaturg teatrist lahkuda. Ta oli seda pikalt ette valmistanud, kogunud vara ja ostnud avara maja. Viimased aastad kodulinnas olid sündmusterikkad. 1614. aastal toimus ränk tulekahju ja hakkasid levima jutud tema suguvõsa kohta. Judith esitas ootamatult soovi abielluda noorema mehega.
Shakespeare`i tervis oli halb ja ta suri 23. aprillil 1616. aastal. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale.
Looming
Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad, lüürilistest varjunditest rikkad. Ta lähtus tihti itaalia renessansi novellide populaarsetest tegevusliinidest. Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema.
Shakespeare kui humanist õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesuguseid ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Armastajad moodustavad komöödia lüürilise osa ning nalja, naeru ja huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Naljas on suur osa vaimukal intriigil, kus on tähtis ka juhuse osakaal, ja saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid.
Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud žanris, nn. maskimängu žanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid hiljem arenema uued lavažanrid operett ja ooper .
Üks kõige populaarsemaid komöödiaid Shakespeare`i loomingus on „Tõrksa taltsutus”.
Kõige poeetilisem komöödia tema loomingus on „Suveöö unenägu”. Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi , noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe , mitte tormakad pursked.
„ Windsori lõbusate naiste” olustik ja tüübid lähtuvad nn. „vana lõbusa Inglismaa” elust. Komöödia koosneb peategelase kelmuste päevavalgele toomisest.
Komöödia „ Veneetsia kaupmees ” on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu. Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare näitab teda ka rassistlike ühiskonnasuhete ja suhtumiste ohvrina. Shakespeare laseb selles komöödias sõprusel ja armastusel võidutseda rahavõimu üle.
Ajalookroonikad -Samaaegselt komöödiatega kirjutas Shakespeare ka suure näidenditsükli Inglismaa ajaloost ehk nn. ajalookroonikad. Ta toetus neis peamiselt Holinshedi ajalooliste kroonikate materjalile ja paistis silma ajaloolis olustiku kujutamise konkreetsusega.
Keskne teema oli võim ja sellega kaasnevad probleemid. Näidenditsüklis peegeldab ta Inglismaa ajalugu alates hilisest keskajast läbi Saja–aastase sõja sündmuste kuni tema enda lähiminevikuni välja. Shakespeare näitab ägedat ja julma võimuvõitlust maa ülikute vahel, taustaks Inglismaa järkjärguline rahvuslik–riiklik tõus ja Tudorite dünastia võimuletulek 15. sajandi lõpul. Neis näidendites, kus on kujutatud Inglismaa konflikti Prantsusmaaga, rõhutab ta ka patriootilisi ideid. Ajalookroonikaid: „ Henry VIII”, „Henry VI”, „Henry V”, „Henry IV”, „ Richard II”, „Richard III”, „Kuningas John”.
Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis „Henry IV”. Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli tulvil kavalusi ja vempe ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Teda saatis ropendaja ja liiderdaja kuulsus. Samas hoovas temast renessanslikku elujanu , nooruslikku rõõmsameelsust, vaimukust, nalja ja elutarkust. Tema pahede all peitus truu süda ja inimlikkus.
Tragöödia-17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Igaühes neist tõuseb esile võimsa individuaalsusega tegelaskuju, mis sarnaneb müüdile. Tragöödiates seob Shakespeare üksikinimese saatuse tihedalt ühiskonnaga, peegeldas sügavalt uusaja esimest suurt kriisi, näitas nii selle põhjusi kui tagajärgi. Kuulsamate tegelaste individuaalsus rajaneb põhiliselt filosoofilisel vastuolul .
Kõigile on tuntud näidend „ Romeo ja Julia” — tragöödia, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus . Selle süžee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. „Romeost ja Juliast” on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi.
„Othello” on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara silmaringiga inimene, kes on elanud sõjameheelu ja rännanud kaugeil mail. Tegudes on ta julge ja otsekohene. Naise Desdemonaga ühendab teda puhas usalduslik armastus.
„Kuningas Lear ” näitab keskaegse Britannia Leari õnneut looga , kuidas võib inimest piumestada ja võõrandada ning kapriise ja ülekohut sünnitada.
Macbeth” erineb teistest tragöödiatest oma negatiivse peategelase tõttu.
Shakespeare on kirjutanud ka antiiksest ainestikust lähtuvaid tragöödiaid: „Antonius ja Kleopatra ”, „Timon Ateenast ”, „Coriolanus”, „Julius Caesar”.
Kõige kuulsamaks näidendiks dramaturgi loomingus on tragöödia „Hamlet”. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladina keeles kirjutatud kroonika „Taanlaste teod”. See on ainus teos, mis toob algusest peale sisse surma teema. Põhimotiiv on nimikangelase kättemaks tema isa mõrvarile, kes on tema onu Claudius ja kõhklused. Hamleti isa vaim ütleb talle, kuidas ta hukkus: tolle vend Claudius valas talle mürki kõrva. Hamlet asub asja lähemalt uurima . Täielikult saab ta oma küsimustele vastused siis, kui ta korraldab näitemängu, milles mängitakse maha stseen kuninga mõrvamisest. Jälgides oma onu reageeringut, on Hamletile kõik selge.
Tragikomöödiad-Shakespeare`i viimased näidendid on ühendatud muinasloolisuse ja konflikte mahendava idülliga. Kuna neis sisaldub nii tragöödia kui komöödia elemente, ona neid nimetatud tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Suurt rolli mängib juhus . Temaatika piirdus enamasti intiimse armuintriigiga, kuid dramaturgi viimases näidendis „ Torm ”, mis on kirjutatud aastal 1611 , on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust.
Luule- Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste žanritega: poeem ja sonett . Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja nimese elujanu: armastus ja sõprus. Selles mõttes lähenes tema luule komöödiatele.
 
Kasutatud materjalid :
http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare
http://miksike.com/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaulus.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/File:William_Shakespeare_1609.jpg
10