William Shakespeare „Hamlet” (1)

William Shakespeare
„ Hamlet ”
Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas .
Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius , kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio , kes on Hamleti tõeline sõber. Hamleti armastatu on Ophelia kantsler Poloniuse tütar, kes küll armastab Hamletit, kuid laseb teistel oma tundeid mõjutada ning kahtleb Hamleti armastuses. Polonius on väga lipitsev silmakirjalik ja mees , kes soovib oma laste Ophelia ja Laertese elu kontrollida. Oluline tegelane on Hamleti isa vaim, kelle ilmumine annabki näidendile alguse.
Esimeses vaatuses näitab Hamlet oma põlglikku suhtumist oma onu ja ema abielu vastu, mida ta peab verepilastuseks ja suureks reetmiseks tema isa vastu. Ema abielu ja isa surm on viinud ta suurde masendusse ning põhjustanud võib olla ka usaldamatuse naiste vastu, sealhulgas ka Ophelia vastu. Kõige olulisem hetk on Hamleti isa vaimu ilmumine, kes räägib Hamletile, kuidas Claudius ta mürgiga tappis ning nõuab pojalt kättemaksu. Oma tunnetest ja vaimu jutust räägib ta vaid Horatiole.
Teise vaatuse tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet kahtleb vaimu jutus ja tema põhimõtted ei luba täide viia kättemaksu, eriti veel kui süüdlase süü pole kinnitust leidnud. Ta on otsustanud teeselda hullu , et leida toimuvas selgust. Polonius on veendunud, et hulluse on põhjustanud Ophelia eemaldumine Hamletist ning Hamlet on nüüd armastusest hull. Kuningas seda ei usu ja tahab teada saada tõelise muutumise põhjuse ning selleks laseb ta Hamleti koolivendadel Hamleti järgi nuhkida. Hamlet näeb aga sõprade reetlikkuse läbi.
Kolmandas vaatuses kirjutab Hamlet näidendi, kus kirjeldatakse täpselt tema isa surma ja reetmist. Hamlet ja Horatio tahavad jälgida süüdlase reageeringut, et siis teada saada kas Claudius on süüdi või mitte. Näidendi esitavad rändnäitlejate trupp ja Claudius tõestabki oma käitumisega, et on süüdi. Hamleti ema ei tea salaplaanjdest midagi ja usub oma poja hullusesse. Ta soovib pojaga rääkida, kuid nende jutuajamise juures viibib salaja ka Polonius ning Hamlet tapab ta kogematta.
Neljandas vaatuses on Claudius veendunud, et Hamlet teab tema süüd ning on otsustanud Hamletist lahti saada. Ta saadab Hamleti oma koolivendadega Inglismaale, et väidetavalt kaitsta Hamletit Poloniuse mõrva tagajärgede eest, kuid tegelikult annab ta kaasa kirja, kus kästakse Hamlet kohe Inglismaal hukata. Tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet saab teada kuninga kavatsustest. Ta muudab kirja selliseks , et Inglismaal hukataks hoopis tema koolivennad ja tuleb ise lossi tagasi. Ophelia upub jõkke. Laertes vannub oma isa ja õe surma eest kätte maksta. Tema kättemaksuiha õhutab takka Claudius, kes iga hinna eest soovib Hamleti surma. Claudius räägib Laertesele plaanist, kuidas igal juhul peaks Hamlet surma saama. Ta soovitab Laertesel Hamletiga kihlveo sõlmida, et kumb võidab mõõgavõistluse. See paistaks välja kui ohutu võistlus, kuid Laertese mõõga ots on terav ja mürgi sisse kastetud. Igaks juhuks plaanib kuningas ka võidupeekrisse mürgi panemist, et Hamlet igal juhul surma saaks.
Viies vaatus algab Ophelia matustega ja Hamleti koju saabumisega. Ta võtab Laertese kihlveo vastu, kuid aimab, et tegu on pettusega. Võistluse ajal võtab ta Laerteselt mõõga ja torkab Laertest, saades ka ise mürgise mõõgaga kriimustada. Laertes jõuab enne surma üles tunnistada ja Hamlet teab, et ka tema kehas on juba surmav mürk. Samal ajal tahab kuninganna poja heaolu nimel karikast juua ja sureb juues Hamletile määratud veini. Hamlet viib lõpuks oma kättemaksu teoks. Ta torkab kuningat mõõgaga ja laseb siis veel kuningal mürki juua. Hamlet on ka ise surmavalt haavatud ja palub enne surma Horatiol maailmale selle loo jutustada.
Minul oli seda raamatut väga raske lugeda,sest mõtetest oli raske aru saada.
Mõtete tsitaadid:
Väärteod selguvad,
Kui kõik maamuld ka oleks matnud nad.
...miski ei ole iseenesest hea ega halb,
Üksnes mõtlemine teeb ta selleks.
Kus tundehoog on sihi määrajaks,
Kaob siht, kui tunne jahtub leigemaks.