Skisofreenia - Konspekt raamatust „Avasta tulevik“ (0)

Konspekt raamatust „ Avasta tulevik“
Skisofreenia on vaimuhaigus, mis puudutab üht inimest sajast kogu maailmas. Skisofreenia puudutab inimesi nii noores , vanas kui keskeas ning seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise taustaga inimeste seas. Skisofreenia puudutab võrdselt nii naisi kui mehi.
On täheldatud, et sikisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Ometigi tuleb tõdeda, et me ei tea haiguse tegelikke põhjuseid.
Skisofreeniat peetakse tihti „lõhenenud isiksuse häire“ tulemuseks. Taoline vääriti mõistmine põhineb „skisofreenia kui mõiste tuletamisel kahes kreekakeelset sõnast: „lõhenema“ ja „vaim(sus)“. Ometi oli mõiste eesmärgiks näidata mõtte-, tunde- ja tahteprotsesside võimetust toimida ühtse ja mõtestatud tervikuna , mis juhib inimese tegevust.
Sobivate ravimite kaasabil on võimalik sümptomeid stabiliseerida. Ka aitavad mõistev suhtumine ja toetav teraapia haigetel elada tulemuslikku ja täisväärtuslikku elu.
Skisofreenia sümptomid: sageli on tunne, nagu sõidaks „ameerika mägedel“. Sümptomid väljenduvad enamasti hilises nooruki - ja varases täiskasvanueas.
Positiivsed sümptomid: olematute asjade nägemine/ kuulmine , lõhnataju, maitsmine . Pettekujutlused võivad ilmneda erinevates vormides; tagakiusamises, telepaatias, suurushullustuses, äärmuslikus religioossuses, ulmes või paranormaalsuses.
Negatiivsed sümptomid: motivatsioonipuudus või tundekülmus, perekonnast ja sõpradest kaugenemine.
Kognitiivsed sümptomid: tähelepanuhäred, mäluprobleemid, keskendumisraskused.
Skisofreenia varased ohumärgid :

• Meeleolumuutused – tujukus, depressioon , võimetus nutta, liigne nutmine , põhjuseta naermapuhkemine, või võimetus naerda
  
• Tundemaailma muutused – häälte kuulmine, ülitundlikkus heli või valguse suhtes
  
• Aktiivsushäired – üliaktiivsus või passiivsus, unetus või liigunisus
  
• Sotsiaalkäitumishäired – sotsiaalsete olukordade vältimine, tavapärasest tegevustest loobumine, kartus välja minna, suhete jahenemine, ebaloogiliste või ebasobivate asjade väljaütlemine, kummaliste sõnade kasutamine või mõttetute avalduste tegemine
  
• Muutused peresuhetes – pidevad vaidlused, mitte kunagi koju helistamine , kummalistel õhtustel või öistel aegadel koju helistamine
  
• Muutused koolis/tööl – keskendusmisprobleemid, akadeemilise võimekuse allakäik
  
• Muutused käitumises – kummlaine kehahoid , jõllitamine, äärmuslik religioossus, illegaalsete mõnuainete kasutamine
  
• Muutused välimuses: veidrate riiete kandmine, vähene isiklik hügieen
  

Skisofreenia diagnoosi võib määrata vaid psühhiaater, ent kuna on mitmeid haigusi, mis võivad väljenduda skisofreeniasarnaste sümptomitega, peaks esmalt konsulteerima oma perearstiga. Arst otsustab, kas on vaja spetsialisti abi.
Mõnedes riikides võib psühhiaatrilt ametliku diagnoosi saamine võtta abi otsimisest alates kuni 6 nädalat. Teistes maades kuni 18 kuud või enamgi .
Skisofreenia olemus
1 Skisofreenia on ravitav. Üks neljast põdejast tuleb haigusest 5 a jooksul täielikult välja. Enamiku teiste sümptomid taanduvad, nende heaolu paraneb eri tasanditel.
2 Skisofreenikud võivad oma elus korda saata suuri asju (Nobeli preemia laureaat majandusteadlane John Nash jne)
3 Skisofreenikud ei ole kahestunud isiksused, kuigi võivad aeg-ajalt kummaliselt käituda, ei muutu nad äkitselt teiseks inimeseks .
4 Sõltumata oma haigusest unustavad paljud võtta määratud ravimeid. Ravimite võtmise unustamine võib põhjustada haiguse taaspuhkemist või sümptomite tagasitulekut.
5 Skisofreenikud on harva vägivaldsed või ohtlikud.
6 Skisofreenia ei ole põhjustatud halbadest vanematest . Vanemad võivad olla nii head kui halvad kui ka täiesti tavalised nagu meil kõigil.
7 Skisofreenikud ei ole laisad , energiapuudus on haiguse sümptom.
8 Skisofreeniku eest hoolitsemine võib olla vägagi vaheldust pakkuv .
9 See, mida skisofreenikud näevad/kuulevad, on nende jaoks täiesti tõeline-ükskõik kui uskumatu või ebareaalne see teiste jaoks ei tundu.
10 Ravimite korrapärane võtmine ja ettenähtud teraapiasessioonid on ELUTÄHTSAD.
Skisofreenia on aju haigus. Skisofreeniahaigete aju teatud osad toodavad ülekogustes keemilist teatavat teabekandjat-dopamiini, samal ajal kui nende aju teisestes osades jääb dopamiinist puudu.
Tõenäoliselt tekib skisofreenia erinevate faktorite kombinatsiooni tulemusena: perekonna haiguslugu , kasvamine linnatingimustes, meelemürkide kasutamine, stressirohkete sündmuste mõju, nakkushaiguste põdemine raseduse ajal.
Haiguse arenemine
Prodomaalne faas – astmelised muutused meeleolus ja käitumises, kõrvale hoidmine sotsiaalsetes kontaktidest, kummaline käitumine, väsimus, ükskõiksus, hooletus välimuses/hügieenis. Ei tunta ei õnneliku ega kurvana, pigem emotsionaalselt tühjana.
Aktuaalne e aktiivne faas – võimatu haigust ignoreerida, meelepetted, hallutsinatsioonid, segane mõtlemine.
Residuaalne( hiline ) faas – akuutsed sümptomid hakkavad kaduma, mõned sümptomid võiva püsima jääda ( energiapuudus, sots kaugenemine jm). Faas võib kesta aastaid, sagedased on vahepealsed haiguse taasägenemise peroodid. Korrapärane ravi ja toetus aitavad haiguse taasägenemise võimalust nullilähedasena hoida.
Diagnoosi mõistmine: võimalused, mis aitavad antud olukorrast aru saada

• mine arsti juurde koos sõbra/sugulasega. Võib-olla jääb meelde midagi sellist, mille sina oled unustanud.
  
• Kirjuta enda jaoks üles kõik küsimused, mida küsida tahad.
  
• Muretse endake kirjapakk ja pliiats, info üles kirjutamiseks
  
• Ära karda küsimusi esitada, kui sa kõike ei mõista
  
• Palu, et sulle antaks infovoldik
  
• Küsi, kas ümbruskonnas leidub tugirühmi, kes võivad sind aidata!
  
• Küsi, kas ümbruskonnas leidub tugirühmi pereliikmete abistamiseks!
  

ÕPI TOIME TULEMA !
→õpi stressi maandama
→õpi lõõgastuma
→õpi tusatundest üle saama
→õpi lõdvestuma
→õpi sisemist kontrolli saavutama
→õpi negatiivsetele mõtetele vastu võitlema
Kuidas saab perekond aidata ?
Skisofreenia akuutses/aktiivses faasis olev inimene ei pruugi ka kõige väiksemate probleemidega toime tulla. Osa haige kohustuste enda kanda võtmine võib ajutiselt nende stressi vähendada. Sellegipoolest hoidu haige eestkostja rollist. See võib tekitada sõltuvust ja olla hilisemate probleemide põhjuseks.
Skisofreeniahaiged võivad kasutada sõnu, mis on teiste jaoks mõttetud. Kui sa neist aru ei saa, püüa suhelda teisel viisil. Koos muusika kuulamine , maalimine, teleri vaatamine või lihtsalt vaikselt tema kõrval istumine tõestab skisofreeniahaigele, et sa oled temast huvitatud ja hoolid temast, ilma et peaksid seda proovima sõnadega väljendada.
Ära kunagi räägi nii nagu skisofreeniahaige poleks sinuga ühes ruumis. Skisofreeniahaiged on enamasti neid ümbritsevast keskkonnast teadlikud.
Hoolitse enda eest-sinu pereliikmel pole sinust mingit kasu, kui sa lased endal emotsionaalselt kurnatuks muutuda ja jääd füüsiliselt haigeks .
Ole valmis haiguse taasägenemiseks või kriisiolukorraks-parim viis kriisiga toimetulekuks ja võimaluse korral selle vältimiseks on sellisest olukorrast teadlikolek.
Ole valmis taastumiseks-kui sinu pereliikme olukord paraneb,pead mõnikord kaaluma senise elukorralduse muutmist. Mõned inimesed naasevad oma koju. Mõned lähevad rühmakoju ja mõned otsivad endale omaette toa või korteri. Igal perel on vaja teha oma otsused. Sinu sotsiaaltöötaja võib sind olemasolevate ja taastumise erinevateks faasideks sobivate elamispindade suhtes nõustada.
Ole valmis oma pereliikme haiguse ägenemiseks või kriisiolukorraks.
Skisofreenia ravimine
Ei tunta ühtki skisofreeniast terveks ravivat meetodit, kuid sümptomite kontrollimise ainsaks viisiks on antipsühhootiliste ravimitega kombineeritud muud toetavad teraapiad. Ravi keskendub nüüdisajal haiguse asemel inimesele endale ja põhineb antipsühootikumidena tuntud ravimite ja muude teraapiate kombinatsioonil.
Antipsühhootiline ravi
Antipsühhootiline ravi aitab mitmete skisofreeniaga seostatud sümptomitega (hallutsionatsioonid, mõtlemishäired jm) kõige paremini toime tulla. Kuna kasutusel on suur hulk vastavaid antipsühhootikume, tuleb sul enda jaoks tõhusaima ravimi leidmiseks sageli mitut ravimit katsetada.
Tüüpilised antipsühhootikumid on kasutusel alates 1950-ndatest aastatest . Nende ülesandeks on dopamiini retseptorite blokeerimine ajus.
+ võimaldavad hallutsinatsioone, pettekujutlusi ja paranoiat efektiivselt kontrolli all hoida.
- skisofreenia neg sümptomitele avaldavad piiratud mõju. Võimalike ebameeldivate kõrvaltoimete hulgas täheldatakse kontrollimatuid liigutusi, suu kuivamist ja üleväsimust.
Atüüpilised antipsühhootikumid
Enamus atüüpilstest ravimitest tuli kliinilisse kasutusse 1990-ndatel aastatel. Nendepoolne mõju ajutegevusele on tüüpiliste antipsühhootikumide mõjust tõenäoliselt mõnevõrra erinev.
+ võimaldavad skisofreenia positiivseid, negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid kontrolli all hoida. Võrreldes varasemate tüüpiliste antipsühhootikumidega on kõrvaltoimetesagedus väiksem
-erinevatel atüüpilistel antipsühhootikumidel on erinevad kõrvaltoimed. Ühed atüüpilised antipsühhootikumid põhjustavad kehakaalu suurenemist , teised tekitavad uimasust ja kolmandad võivad sind hoopis elavamaks muuta.
Kõik efektiivselt skisofreenia sümptomeid kontrollivad ravimid mõjutavad dopamiini osakaalu ajutegevuses. Skisofreenia mõningad sümptomeid aitab leevandada dopamiini taseme tasakaalustamine .
RAVIMITÜÜBID
Tablett Tablett – suu kaudu manustatav, enamasti veega neelatav tablett
Suus lahustuv tablett – Tablett, mis lahustub sinu suus
Lahus Suukaudne lahus- Lahus
Lihasesse süstitav ravim – intramuskulaarne e lihasesisene süst
Kiiretoimeline süst – ravimi mõju kestab 12-24 h. Kasutatakse akuutses ravis.
Pikatoimeline süst(depoo) – ravimi mõju kestab 2-4 nädalat
Muud ravimeetodid : kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, psühhoteraapia, pereteraapia, nõustamine.
Abi otsimine
Perearst – sümptomite põhjuste määratlemine, spetsialisti juurde suunamine
Psühhiaater – diagnoosi määramine, ravi
Psühhiaatriaõde – ravimite võtmise kontrollimine, hindab reageeringut ravile
Sotsiaaltöötaja – igapäevaellu tagasisulandumine, teised asutused, eluase , abirahad, teenused
Tegevusterapeut – töölenaasmine, põhioskuste omandamine
Apteeker – nõustamine ravimite osas
Psühholoog – käitumiste, kogemuste uurimine
Tugirühmad – info jagamine, toetus, aitab toime tulla edaspidises elus
Abiliinid – probleemide rääkimine, toetus
Huvialarühmad – aktiivsus, positiivsus , huvi elu vastu
Kodanike nõustamiskeskused – info teenuste kohta, toetus taotlemisel
Internet – informatsioon, kontakt inimestega
Perekond ja sõbrad – emotsionaalne ja praktiline tugi
Skisofreeniahaige abistamine
Kogu haiguse kohta nii palju onfot kui võimalik
Elmaispiirkonnas pakutavad tugiteenused, kontaktrühmad
Liitu hooldajate/pereliikmete võrguga, et kogemusi jagada
Küsi raviarstilt hooldajatele ja pereliikmetele mõeldud kirjalikke materjale
Õpi tundma skisofreenia ohumärke ja tea kelle poole pöörduda
Kaasa oma lähedane kõikidesse tema hooldust puudutavatesse küsimustesse
Kui sõber/pereliige on haigestunud, mine ise arsti vastuvõtule
Ära poe peitu ega looda, et kõik laabub iseenesest
Vestle inimestega, kes on sarnases olukorras
Julgusta lähedast ravimeid võtma
Aita oma teistel sõpradel ja pereliikemtel haigusest aru saada ja sidet pidada
Ära jäta oma teisi pereliikmeid unarusse
Võta ühendust mõne tugirühmaga
Ära võta endale kannataja rolli!
Taasägenemine – märka ohumärke ja sümptomeid

• Kõik inimesed on erinevad, kuid tuntumate ohumärkide hulgas on :
  
• Tujukus, depressioon, äärmuslik ärevustunne, ülemäärane nutmine, põhjuseta naermine
  
• Häälte kuulmine, ebatavaline valgus- ja helitundlikus
  
• Huumorimeele kaotus
  
• Äärmuslik aktiivus või loidus, ülemäärane magamine või unetus
  
• Seltskondlike olukordade vältimine, tavapärastest tegevustest loobumine, väljakäimisest keeldumine , suhete jahenemine
  
• Mõistmatute või kohatute märkuste tegemine, kummaliste sõnade kasutamine või mõttetute avalduste tegemine
  
• Kummaline kehahoid, jõllitamine
  
• Veidrate rõivaste kandmine, halb isiklik hügieen
  

Kriisiga toimetulek

• Väldi ähvardusi ja ultimaatumeid
  
• Pea meeles, et sul on alati võimalus ära minna
  
• Püüa mitte häält tõsta
  
• Väldi kriitikat.
  
• Ära püüa kedagi petta
  
• Väldi perekonnasiseseid vaidlusi teemal, mida järgnevalt ette võtta.
  
• Ära seisa , kui teine istub.
  
• Väldi otsest silmsidet või puudutusi
  
• Anna mõistlikele nõudmistele järele
  
• Ära blokeeri ukseava ega lukusta väljapääsu- uksi
  
• Räägi normaalsel hääletoonil
  
• Koosta tel. numbrite nimekiri (arst, psühhiaater jm)
  
• Tea, milisesse haiglasse hädaolukorras minna
  
• Uuri välja, kellele sa abi saamiseks ööpäevaringselt helistada võid
  
• Otsusta, kes laste eest hoolitseb (juhul kui on)