Sõnu seletav sõnaraamat
Facebook Like
Hotjar Feedback
Rannajoon – silumine, rõhutamine, sulatamine ja valik saarestikes b. Vooluveekogud – valik, klassifitseerimine ja geomeetriline üldistamine c. Seisuveekogud – valik, geomeetriline üldistamine d. Üldiselt oluline, et rannajoon säilitaks oma geomeetrilised iseärasused, vooluveed moodustaksid loogilise terviku, siseveekogude valiku tunnus peab olema selline et minimaalse pindalaga järv kujutuks kaardile loetavalt.
Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond
Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke.

Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin.
Rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja-Friisi saared, näiteks Rügen.
Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga.

Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsi ja Soome on ülekaalus skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandis ja Ölandis murrutusrand.
Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht.
Rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekeste poolt. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand.

Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Rannajoon on tugevalt liigestatud, Šotimaa läänerannik ja Iirimaa kirderannik on tüüpilised fjordrannikud. Suurbritannia saare kesk- ja lõunaosas ulatuvad kaugele sisemaale jõgede lehtersuudmed. Briti saarte pinnamood on vahelduv: Suurbritannia ida- ja kaguosa on tasandikuline ja põhja- ja lääneosa aga mäestikuline.
Rannajoon on 83 000 km pikk ja seda iseloomustavad järsud sisselasud – fjordid, kuid ka hulk saari ja saarestikke.

Rannajoon - maismaa ja veekogu kokkupuutepiir 80 70 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70 80
Rannajoon on väga pikk ning seda liigestavad fjordid ning tuhanded saared ja saarestikud.
Rannajoon - tähistab keskmise veetaseme korral enam-vähem püsivat maismaa ja vee piiri.

Rannajoon on võrdlemisi sirge; põhjarannikule on iseloomulikud pikad lauged rannad.
Rannajoon on enamasti sirge ja rannik mägine, sobivaid sadamakohti leidub vähe.
Rannajoon - merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir

Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud
Rannajoon on vähe liigendatud, ainult põhjakallas on käänulisem.
Rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega.

Rannajoon on vähe liigestunud ja ainus merelaht on Liivi laht.
Rannajoon on vähe liigestatud , ainus suur saar on Tasmaania.
Rannajoon on 1103 km võtta pikem , kui maismaapiir.

Rannajoon on maismaa ja mere kokkupuuteala.
Rannajoon - Vee ja maismaa kokkupuutejoon
Rannajoon - vee ja maismaa kokkupuuteala.

Rannajoon - maismaa ja vee vaheline piir.
Rannajoon on võrdlemisi liigendatud.

Rannajoon on tugevasti liigestatud.
Rannajoon on mere tavaline veepiir.
Rannajoon on umbes 5000 km pikkune.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun