Rannajoon – silumine, rõhutamine, sulatamine ja valik saarestikes b. Vooluveekogud – valik, klassifitseerimine ja geomeetriline üldistamine c. Seisuveekogud – valik, geomeetriline üldistamine d. Üldiselt oluline, et rannajoon säilitaks oma geomeetrilised iseärasused, vooluveed moodustaksid loogilise terviku, siseveekogude valiku tunnus peab olema selline et minimaalse pindalaga järv kujutuks kaardile loetavalt.
Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond
Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand.
Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodža Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist.
Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke.
Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin.
Rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne- idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad (Arold 2005).
Rannajoone lähedal on sellistel lainetel vaid setteid liigutav jôud. Sellised lained paiskavad setteid rannajoonest kôrgemale, kus kujunevad akumulatiivsed rannamoodustised. Selliseid lauge rannanôlvaga akumulatiivsete rannavormidega rannikualasid nimetatakse ka akumulatsioonirannik . Rannaprotsessid laugrannikutel-ülekaalus lainete kuhjav tegevus.
Rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänemeres suuruselt 4 saar Sjaellandi, Gotlandi ja Fynijärel. ........................................................................................................................................6 Naaber maakonnaks on Hiiumaa ( foto.
Rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja-Friisi saared, näiteks Rügen.
Rannajoon – maa ja vee piir (muutub pidevalt) kõrge veetase (ajuvesi) keskmine veetase madal veetase (paguvesi) luited rannavall leetseljakud Ajurand – kõrge veeseisu e ajuveega üleujutatav ala
Rannajoone õgvenemine – rannajoon muutub sirgemaks, omane kulutusrandadele – poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem.
Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga.
Rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ning arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km.
Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsi ja Soome on ülekaalus skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandis ja Ölandis murrutusrand.
Rannajoonele on iseloomulikud arvukad ja tihedad saarestikud, mis on põhjuseks, et kasutusel on suhteliselt väikesed, aga kiired raketipaadid ja väikesed maabumisalused.
Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht.
Rannajoone pikkus on 1288 km ja mere pindala on 350 km2. Kala püütakse üsna vähe, 9000 tonni aastas millest 2000 tonni püütakse rannikult ja 3000 tonni avamerelt.
Rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekeste poolt. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand.
Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
Rannajoon on tugevalt liigestatud, Šotimaa läänerannik ja Iirimaa kirderannik on tüüpilised fjordrannikud. Suurbritannia saare kesk- ja lõunaosas ulatuvad kaugele sisemaale jõgede lehtersuudmed. Briti saarte pinnamood on vahelduv: Suurbritannia ida- ja kaguosa on tasandikuline ja põhja- ja lääneosa aga mäestikuline.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
