Referaat: Lääne-Eesti madalik (1)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
LÄÄNE-EESTI MADALIK
Referaat
TARTU 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Geograafiline ülevaade 4
2. Pinnavormid 4
3. Rannajoon ja rannikualad 5
4.Kliima 5
5. Veestik 6
6.Mullastik 6
7. Taimkate 6
8. Loomastik 7
9.Inimmõjud 7
10.Hinnang piirkonna loodus- ja maatikuväärtustele 8
11.Loodusressursid ja nende kasutuspotentsiaal 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Lääne-Eesti on mitmekesiste loodus-ja kultuuriväärtustega piirkond mere ääres. See piirkond on mitu tuhat aastat noorem kui Kõrg-Eesti. Maakoor kerkib madalikul sajandi jooksul umbes mõnekümne sentimeetri võrra. Maakerge on kõige suurem Eesti looderannikul, kus see ulatub kuni 3 mm-ni aastas – niimoodi kujunevad lahtedest aja möödudes rannikujärved, järvedest madalsood , mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared . Lääne-Eesti piirkond on oma olemuselt pidevas muutumises.

Geograafiline ülevaade

Lääne-Eesti madalik on Eesti tasandikualadel kujunenutest maastikurajoonidest kõige suurem ja kõige mitmekesisemate loodusoludega. Madaliku pindala on 6035 km2 ning see moodustab 13,3 % Eesti territooriumist ( Arold 2005). Põhjast ja läänest piirab Lääne-Eesti madalikku Läänemeri, idast Põhja-Eesti lavamaa ning lõunast Pärnu Joonis 1. Lääne-Eesti madalik madalik. Kaguosas on Lääne-Eesti madalikul lühike ühispiir ka Kõrvemaaga (Läänemaa maastikud ). Piir on aga raskestimääratav,sest kahe naaberrajooni paigased vahelduvad mitme kilomeetri laiuses siirdevööndis (Arold 2005). Lääne-Eesti madalikku kuuluvad ka arvukad väikesed saared Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas. Lääne-Eesti saarestikku ja Lääne-Eesti madalikku eraldab nende vahel asuv vagumus , mis kulgeb Hari kurgust Suurde väina ja on Kesselaiu lähedal 23 m sügavune (Läänemaa maastikud). Vaadeldav ala oli jääst vabanedes tunduvalt madalam kui nüüdisajal ning seetõttu jäi ta pärast mandrijää alt vabanemist kauaks jääpaisjärvede ja merevee alla. Praegune maakerge on loodeosas ligi 3 mm/a, lõunaosas aga 1,5 mm/a. Sood hõlmavad madalikust 26,8% (Arold 2005).

Pinnavormid

Läänemaa maastik on valdavalt tasase pinnamoega. Madalalt rannikult sisemaa poole liikudes maapind pikkamisi kerkib. Paekivist aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate ( Kaur et al. 2008). Lääne-Eestile omased pinnavormid on enamasti kujunenud viimase miljoni aasta jooksul. Suurem osa praegusest Läänemaast oli 10 000 aasta eest merega kaetud ning enamik siinsetest pinnavormidest on kujundatud taanduva mere poolt (Padu 2006). Liustikujää ja selle sulamisvete, merelainete, rüsijää ja tuulte kulutusel on madalikul tekkinud vaheldusrikas mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid. (Arold 2005). Biogeensetest pinnavormidest on siinsel alal kõige levinumad sood (Padu 2006).

Rannajoon ja rannikualad

Lääne-Eesti madaliku üks eripäradest on selle väga pikk rannajoon, mis ligi 510 km pikk ning milles on esindatud kõik Eesti rannatüübid. Nende rannatüüpide kujunemisele on alguse pannud liustikujää lõuna-kagusihilisel liikumisel tekkinud kulutusnõod. Selle pika ja käärulise rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne-idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad (Arold 2005).
Joonis 2. Matsalu laht ja Haeska rannaniit

Kliima

Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk. Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni. Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale ( EMHI 2009).

Veestik

Kõige suurema valgalaga on Kasari jõgi, mis suubub Matsalu lahte . Vähesed järved paiknevad enamasti loodeosas, kus nad on kujunenud rannavallide ja maasäärte taha ning rannajoone taandumisel jäänud merest eemale (Arold 2005). Ligi paarisajast siin alal leiduvast järvest moodustavad enamiku jäänukjärved – endised merelahed, mis maakerke tulemusel on madalast rannikumerest eraldunud (Kaur et al. 2008).

Mullastik

Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud (Padu 2006). Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest jmt. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda (Arold 2005).

Taimkate

Taimestiku eripära on suur liigirikkus , sest siin saavad kokku paljude liikide levialade piirid
(Kaur et al. 2008). Puisniidud on varasemalt olnud madaliku visiitkaardiks, kuid viimastel aastakümnetel on need metsastunud. Vaadeldaval alal leidub Eesti kohta kõige rohkem rannaniite (Arold 2005). Kõige suuremad rannaniidud paiknevad Matsalu lahe lõunarannikul ning samuti on iseloomulikuks ulatuslikud roostikud (Kaur et al. 2008). Rannaniitude hooldamiseks karjatatakse neil lihaveiseid, kes on vähenõudlikud ja ilmastikule vastupidavad (Arold 2005).
Joonis 3 . Šoti mägiveis

Loomastik

Matsalu ja Haapsalu lahed on tuntud linnualad, kus kevdel ja sügisel peatub kümneid tuhandeid veelinde (Kaur et al. 2008). Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus - ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. Suurimad populatsioonid tänapäeval on seotud karjatavate rannaniitudega. Põllumajanduse osatähtsuse vähenedes karjatamine lakkab ning rannakarjamaad roostuvad ning sellega seonduvalt väheneb sealne mitmekesisus ( Estonica 2009).
Joonis 4. Haned

Inimmõjud

Põllumajandusalad moodustavad kaugseire andmetel madalikust 24,0%, neist kõige rohkem on põllustatud uhutud moreenitasandikud. Looduskasutuse tulemusena on piirkonnale lisandunud Eesti suurimad poollooduslikud ranna-ja puisniidud. Viimaste aastakümnete põllumajandusalade kasutamise vähenemine on kaasa toonud taasmetsastumise, roostumise ja rohumaade kadastikumise. Madaliku põllumajandusmaad ja suur osa metsamaid on varustatud kuivendussüsteemidega ning väiksemad looduslikud vooluveed enamasti õgvendatud ning süvendatud (Arold 2005).

Hinnang piirkonna loodus- ja maatikuväärtustele

Madalik sisaldab endas Natura 2000 alasid, mis on suure tähtsusega. Natura aladel paiknevad näiteks puisniidud, rannaniidud, rändrahnud, jääaegsed pinnavormid, linnu-, looduse- ja veekaitsealad.
Puisniitude säilitamine ja hooldamine peaks olema samuti oluline, kuna puisniidud on Eestis kõige liigirikkama kooslusega. Matsalu rahvusparki on kasutatud palju matkaradade võrgustikuna, teid tuleks regulaarselt hooldata ning ka reguleerida turismireiside hulka loodushoiu eesmärgil.
Joonis 5 . Puisniit

Loodusressursid ja nende kasutuspotentsiaal

Peamisteks maavaradeks võib pidada dolomiiti ja lubjakivi , mida leidub palju ning mis asub sisuliselt maapinnal. Ka turvast on antud alal rohkesti, kuid uusi alasid kasutusele võtta ei saa, sest seadusega on kaevandusmahud piiratud ning enamus puutumata rabasid asub looduskaitsealadel. Maavaradest leiavad kasutust ka kruus ja liiv ning meremuda . Põhjavee kogus Läänemaal nagu ka kogu Eestiski probleeme ei tekita, sest vett on küllaga. Põhjavett kasutatakse joogiveeks. Selle looduslik kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid joogivee tootmiseks tuleb seda siiski töödelda või erinevate veekihtide vett segada. Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007).

Kasutatud kirjandus

Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn

Kaur, E. Kuusik , M. Sepp , K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn

Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima
Kättesaadav: http://www.emhi.ee/ (Viimati külastatud: 28.03.2012)

Estonica, 2009. Loodus: Lääne-Eesti tasandikud
Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_tasandikud/Moreenrannad,_rannikuluitestikud_ja_viirsavitasandikud/ (Viimati külastatud: 01.04.2012)

Läänemaa maastikud
Kättesaadav: http://www.hkhk.edu.ee/loodusrajad/lnemaa_maastikud.html (Viimati külastatud: 25.03.2012)

Padu, T. 2006. Läänemaa väärtuslikud maastikud. Lääne Maavalitsus . Haapsalu

Piirsoo, K. 2007. Läänemaa loodusressursid. SA Läänemaa Arenduskeskus
Kättesaadav:
http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=urn:repox.nlib.ee:DIGAR:15fabbb9-64ac-4dab-8275-00fec76cb646 (Viimati külastatud: 22.03.2012)