Hüdrosfääri kokkuvõte (4)

Hüdrosfäär
Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu: Liustik -75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1%
Maailmamere veetemperatuur -Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal. Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi.
Maailmamere soolsus -Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli . See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega ( sisemeri ), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest ( aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) ja jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem – estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (1–2 promilli lahe idaosas).
Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton, järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees.
Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud jaotatakse järskrannikuks-järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja laugrannikuks- lauge reljeefiga rannik. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pankrannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik . Rannikute geomorfoloogia põhilise kujundaja – lainetuse – mõju rannale sõltub eelkõige sellest, kuidas merepõhi avamere suunas sügavneb ja ranna veepealse osa kallakusest. Meil Eestis on merepõhi reeglina väiksema kallakusega ja rannik tervikuna laugrannik.
Rannaprotsessid - Pôhilisteks faktoriteks erinevate rannikualade pinnavormide kujunemisel nagu märgitud on ala geoloogiline ehitus koos reljeefiga ning lainetus . Lähtereljeefist sôltub lainetuse iseloom ning selle pinnavorme kujundav tegevus. Aladel kus rannanôlv on järsk, ulatub sügav vesi rannajooneni v selle lähedale ning lainetus jôuab rannajooneni oma täies jôus paiskudes vastu rannanôlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus pôhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks.Abrasioon viib eriliste pinnavormide kujunemisele (erinevad astangud, suure kaldenurgaga rannanôlv e järsakrand aga ka n abrasiooniliste tasandike kujunemisele kerkivate rannikute puhul) ning selliseid rannikuid nimetatakse ka abrasioonirannikud.Lauge rannanôlvaga aladel kujuneb lai madalaveeline vöönd, kus lained kaotavad merepôhjaga hôôrdumise tagajärjel oma avaveel kogutud energiat pikkamööda. Rannajoone lähedal on sellistel lainetel vaid setteid liigutav jôud. Sellised lained paiskavad setteid rannajoonest kôrgemale, kus kujunevad akumulatiivsed rannamoodustised . Selliseid lauge rannanôlvaga akumulatiivsete rannavormidega rannikualasid nimetatakse ka akumulatsioonirannik .
Rannaprotsessid laugrannikutel-ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad tekivad seetõttu, et kruusa -, veeristiku-, ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusa ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid- rannavallid . Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuda veealusteks vallideks e. rannabarrideks. Vallilaadsed vormid võivad kujuneda ka, kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, seda nim. setete pikirändeks. Kohta, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib hakata kujunema maasäär.
Veerikkamad riigid-Brasiilia, Venemaa, Hiina, Kanada , India ja USA
Suurimad veekasutusalad-Põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. Soojuselektrijaamades kasutatakse vett jahutamiseks, aga ka näiteks põlevkivituha transportimiseks settebasseinidesse.
Jõgede toitumine maailma erinevates piirkondades-teatud intensiivsusega saju ajal või järel valgub vesi mööda maapinda jõgedesse. Lumeveest ja liustikujääst saab jõgede toiteallikas alles pärast lume/jää sulamist. Jõgede neljandast toiteallikast, põhjaveest, jõuab aga vesi jõkke maasisese liikumise tagajärjel.
Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Mussoonkliimaga aladel etendavad suvise suurvee tekkes peamist osa suvised mussoonvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn viies aastaaeg .
Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis . Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete hulk väike, kuid aurumine on suur, ka see tingib veetaseme languse.
Tulvavesi – ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi(veekogu kõige kõrgem veetase loodete ajal, tõusu lõppedes).
Üleujutused jõgedel-merevee tõus põhjustab üleujutuse jõe alamjooksul . Kõrgmägedest alguse saavate jõgede üleujutused mäestiku jalamil või tasandikul, veetõusu põhjused võivad olla nii intensiivsed vihmad kui ka kiire lume sulamine, kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul (voolamine aeglustub ja veetase tõuseb, kuni jõgi väljub sängist). Väikestel jõgedel on üleujutuste oht tõusnud seos linnade kasvuga. Hoonete katustelt ja tänatavatelt jookseb vihmavesi kiiresti sadevee kanalisatsiooni ja sealt edasi jõkke, selle tõttu võib jõe vooluhulk järsult suureneda ja pikemate sadude korral on üleujutused. Kaitseks üleujutuste eest ehitatakse tammisid, kuid see pole lõplik lahendus.
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud. Seda maakoore osa nimetatakse küllastusvööks, ülalpool küllastusvööd on aga aeratsioonivöö. Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka, seal täidab lõhesid ja poore õhk, vesi esineb seal ajutiselt .
Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest-väljendatakse filtratsioonimooduli kaudu, mille väärtused võivad erineda kuni miljon korda. põhjavee liikumise kiirus: v=k(h1-h2)/d=ki; kus i-põhjaveekihi lang; h1,h2-põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas; d-nende vaheline kaugus; k-filtratsioonimoodul.
Alanduslehter-kujuneb kaevu ümber suure veevõtu korral, sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, madalamate jaoks mitte.
Põhjavee reostuskaitstus: a) hästi kaitstud- savika pinnakattega aladel, puhastumine parem kui vesi saab kauem olla aeratsioonivööndis e. liigub aeglasemalt maapinnalt põhjaveekihti,
b) halvasti kaitstud-karstialadel, reoveetorustike, sõnnikuhoidlae, prügilate ja liigse väetamise ja mürkainetega kohtades. Põhjavee kaitse: tarbi mõõdukalt, mitte üle väetada, prügilad eraldada, veevõtukohad läbi mõelda jne.
Alamjooks - voolukiirus väikseim, tek settetesandik
Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe
Keskjooks-voolukiirus väiksem, küljeerosioon
Maailmamere tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud ( nafta ), mineraalid
Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5
Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m)
Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi
Süvik - ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik
Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist
Veereziim - vooluhulga muutus aasta jooksul
Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl , teatud ajal
Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon