Soome julgeolekupoliitika ja merejõud
Soome asub Läänemere põhjarannikul,
Rootsi ja Venemaa vahel. Meie, eestlaste jaoks, on nad põhjanaabrid.
Ajaloo vältel on Soome olnud erinevate võõrriikide kooseisus.
Esmalt mainitakse seda 1150-ndail aastail Edela-Soomes toimunud
ristiretkel. Kuni Põhjasõjani oli ta Rootsi kuningriigi
koosseisus ja peale sõda kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni aastani. Sellest ajast alates on Soome olnud iseseisev, kuid on siiski pidanud
kaitsma oma vabadust II maailmasõja aastatel ja sellest hoolimata
pidanud loovutama osa oma riigi territooriumist.
Et tulevikus oma suveräänsust
kaitsta, on Soome kaitsejõud võtnud aastaid suure osa riigi
eelarvest. Strateegilisel tasemel on välja töötatud erinevaid
kaitsestrateegiaid, loodud erinevad julgeolekupoliitika aluseid ja
pikema ajakavaga sõjalisi ja poliitilisi suundi. Arvesse on võetud
nii oma geograafilist asendit kaardil, kliimast tulevnevaid eripärasi
kui ka kaitsestrateegiaid.
2011. aastal
soomlaste poolt tehtud uuringust
luges Soome oma suurimaks
ohuallikaks Venemaa, kelle rünnakule ei oleks Euroopas
kellegil peale
Suurbritannia nii suurt sõjalist jõudu vastu panna. Uuring
vaatles oma idanaabri kaitsekulutuste tõstmist ja sõjalise
võimekuse suurendamist. Aastaks 2020 (2008-2020)
plaanib Venemaa
eraldada üle 500 miljardi euro oma
armee moderniseerimiseks, mis
hõlmab reforme ja varustuse ning relvastuse uuendamist. Uuring
vaatles Venemaad, kui massiarmeel põhinevat sõjalist jõudu, kuid
idanaaber on
liikumas kiire, täpse ja ülesande põhilisele
ründepõhimõttele. Samuti oli kajastatud, et õhutõrjeraketikompleks
S-400
divisjon (algselt Moskvat kaitsnud) on ümber paigutatud
Kaliningradi , et katta Läänemere õhuruum. Artikli eesmärk oli
meenutada naabri panust relvajõududesse ja vaadata üle enda
kaitseplaanid, et oleks tegevuskava ka mustale tsenaariumile ja välja
töötatud tegevus objektikaitses ning luua ründeüksused, mis
oleksid võimelised läbi viima kõrgtasemel ja strateegiliselt
olulisi operatsioone.1
Soome lähtub
siiski oma
vajadustest , arengukavadest ja selleks eraldatatud
rahadest. 2010-ndal aastal oli see 1,4% riigi SKT-st, mis eurodes on
2,4 miljardit. Olenemata sellest, et protsent jääb alla kahe, mis
on
NATO -s (Soome ei ole NATO liikmesriik) vaikimisi kokkulepitud,
peaks see olema optimaalne osa, mis
tagaks riigile kaitsevõime.
Võrdluseks võib tuua fakti, et see moodustab ühe kolmandiku Eesti
riigi eelarvest. Lisaks rahalisele eraldisele kaitseministeeriumile
on välja töödatud õiguslikud alused ja plaanid, mis reguleerivad
kaitsejõudude arengut ja suundasid (küberkaitse,kaitseministeeriumi
strateegia, ühiskonna julgeolek, riigi julgeoleku- ja
kaitsepoliitika jt). Kogu kaitsesüsteemile lisandub ka era- ja
avaliku sektori panus, millest dśaab sõja-ajal
totaalkaitse üks
osa. Kirjutatud on ka juhised, kuidas koordineerida sõjaliste ja
mittesõjaliste organisatsioonide koostööd. Lisaks on
koostööjuhised kodumaiste ja rahvusvaheliste koostööpartnerite
jaoks. Dokumendid annavad ülevaate valitsuse julgeoleku- ja
kaitsepoliitikast, mis sätestab juhised tuleviku jaoks. Dokumentide
koostamisel arvestatakse globaalset turvakontseptsiooni, mis kajastab
näiteks kliimamuutusi, energia vajadust ja selle tootmist,
migratsiooni probleeme ja isegi puhta joogivee kättesaadavust.
Arvestatakse ka Euroopa Liidu ühiskaitsega ja NATO-ga liitumiseks
vajalike küsimustega. Erinevatel aastatel läbi
viidud uurimuste
kohaselt ei soovi
soomlased viimasega liituda. Riigi tasandil on
täidetud põhimõtteliselt kõik eeldused, et vajadusel saaks
liitumine toimuda kiiresti ja ilma probleemideta. Peale NATO ja EL-i
on Euroopas
esindatud ka põhjamaade koostööpakt NORDEFCO (The
Nordic Defence
Cooperation )2,
mille juured ulatuvad Külmasõja aegsesse aega. Põhiline eesmärk
on olla valmis kaitsma ühiselt ennast ja oma poliitilisi huve
Läänemere regioonis. Samuti sujub koostöö ka sõjalistes ja
mittesõjalistes arendusprojektides. Ühise tegevuskavaga ja
ülesannete jaotamisega on võimalik suurel hulgal raha kokku hoida,
kuid samas säilib siiski võimalus arendada kaitsetööstust ja
koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks teeb Soome
koostööd ka väiksemate Baltiriikidega.
Hiljuti (03.02.2012)
sõlmiti Eesti ja Soome vahel kaitsekoostöö raamlepe, mis sätestab
omavahelise kaitsekoostöö peamised eesmärgid ja valdkonnad
järgnevaks
neljaks aastaks.
Soome ei jää lootma oma
suurepärasele koostöövõimele ja toodab reservarmeed, mis põhineb
ajateenistusel. Kõigis
kolmes väeliigis on aastane reservväelaste
tootlikus kokku keskelt läbi natuke üle 25,000. Oma pika maapiiri
tõttu moodustab põhiosa sellest maavägi. Mereväes teenib aastas
ajateenijate näol 3900 kaitseväelast. Mereväe üldreserv on üle
28,000 reservväelase. Seoses erinevate ja laialdaste ülesannetega
on merevägi eeskujuks teistele väeliikidele, mida näitab ka
naisajateenijate (vabatahtlikud) suur soov teenida just mereväes.
Soome Mereväeülem on viitseadmiral
Veli-Jukka Pennala. Tema juhtida on
2900 -st ohvitserist koosnev
personal (lisaks ka ametnikud), mis omakorda on jagatud kuute
allüksusesse: Soome lahe mereväe juhtimiskeskus (Golf of
Finland Naval Command), Saaristmere mereväe juhtimiskeskus (Archipelago Sea
Naval Command), Nyland Brigaad (Nyland Brigade), Mereväe akadeemia
(Naval Academy), Materjaliteenistus (Naval Materiel Command), Mereväe
uurimisinstituut (Naval Research Institute).
Mereväe peamisteks ülesanneteks on
tagada oma territoriaalvetes (
rannajoon 1250km) mereseire, rünnakute
ära hoidimine
merelt , väljaõpe, osalemine rahvusvahelistes
kriisirelguleerimistes, koostöö teiste üksustega (
piirivalve ,
veeteede amet), rahvusvaheline koostöö, mereline toetus teistele
relvaliikidele ja abi vastuvõtmise võimekus sõjaajal.
Ajateenistus mereväes on peamiselt, kas Soomelahe Mereväe
juhtimiskeskuse väljaõppekeskuses või Nylandi Brigaadis. Seal toimub
ajateenijatele
baaskursus , edasi suundutakse Saaristomere Mereväe
juhtimiskeskuse väljaõppekeskustesse, kus jagatakse nad kas laeva
meeskondadesse (k.a. tuukrigrupp) või baasikaitse üksustesse.
Viimaste seast valitakse välja isikud, kellel on parim füüsiline
vorm ning
saadetakse rootsikeelsesse Nyland Brigaadi
väljaõppekeskusesse. Füüsiliselt ja vaimselt raske
merejalaväelase väljaõpe viiakse läbi rootsi keeles, kuid
käsklused on ainult soome keeles. Reservohvitserid ja allohvitserid
saadetakse õppima Mereväe akadeemiasse.3
Saaristomere Mereväe juhtimiskeskuses
asub 6. raketi eskadron, 4. miinisõja eskadron ja rannakaitse
pataljon, kelle garnison asub
Turus . See üksus on alati alalises
valmisolekus just pealveesõjaks. Nende peamine ülesanne on praegu
mereseire (vee- ja õhusõidukid), sõjaaja üksuste loomine, koostöö
piirivalvega ning veeteede ametiga, ja mereteede töös hoidmine, mis
moodustab olulise osa kaitseplaanist, et kindlustada territoriaalne
terviklikkus merel.
Nylandi Brigaadi väljaõppekeskus
Dragsvikis on nii ajateenijatele kui ka tegevteenistujatele. Suurt
rõhku pööratakse füüsilisele vormi parandamisele.
Treeningute ajal survestatakse õppureid ka vaimselt.
Testitakse inimeste
vastupidavust ja kohanemisvõimet. Siiski on eesmärk
koolitada professionaale, kes oleksid võimelised opereerima maal ja vees.
Väljaõpe on väga mitmeharuline - õpetatakse välja rannakaitse
jäägreid, pioneere, sõjaväepolitseid, droonide
operaatorid ,
tulejuhte, parameedikuid ja paadijuhte, et pärast treeningu läbimist
oleksid nad võimelised täitma merejalaväe, rannakaitse ja
jäägrite ülesandeid. Tänu oma väärilisele väljaõppele ja
eneseületuse proovikivile on see väga
populaarne soomlaste endi
seas ning paljud on õpitud teadmisi elus rakendanud ja edasi
andnud.
Mereväe logistika eest vastutab
materjaliteenistus, mis koosneb 300-st töötajast.
Materjaliteenistus koosneb viiest elemendist: hanked ja
hooldus ,
laevastiku sektsioon, opratsioonide sektsioon, personali sektsioon ja
transport ning teenused. Logistikakeskuse peastaap Turus, peab
hoolitsema kogu mereväele vajaminevate tarvikute eest. Sealhulgas varustama ka laevu ja kaldakaitse üksusi. Lisaks peavad nad
hoolitsema ka laopindade ja laoseisude eest. Samuti koordineerima
Soome lahe juhtimiskeskusega, et kõigile oleks kõikvõimalik
varustus tagatud.
Mereväe
uurimisinstituut on peamiselt spetsialiseerunud sõjalise otstarbega
uuringutele, mille eesmärk on omade vahenditega tõsta sõjalist
võimekust. Katseid korraldatakse vee all ja vee peal. Väljatöötatud
prototüüpe kaasatakse ning võetakse teenistusse kasutusele. Peale
sõjaliste uuringute tegeleb instituut ka kliimamuutuste jälgimise
ja merepõhja uuringutega. Sealsed uuringud on peamiselt militaarsed
ja salastatud. Instituut teeb koostööd näiteks Ameerika
Ühendriikide ja Saksamaaga. Viimastel aastatel on tehtud katsetusi
käsitulirelvade, suuremate tulirelvade ja veealuste plahvatuste mõju
uuringutega laeva kerele. Katsetuste näol on plaanis luua uusi
lahendusi laeva keres ja materjalides. Katsetusi tehakse Soome
mahakantud raketipaatidega
Turku
ja
Helsinki.
Aastatega on Soome väljatöötanud laeva klassid, mis lähtuvad just
enesekaitse vajadusest ja rannajoone omapärast (k.a.
saarestikud ).
Erinevalt maaväest ja õhuväest ei
osta Soome sõjatehnikat välisriikidelt sisse vaid toodab selle ise.
90-ndatel kui soomlased plaanisid luua uut üksust eskadron 2000,
planeeriti maabumisalusteks
Tuuli klassi hõljukeid. Tehnoloogiline
lahendus oli laenatud USA-lt.
Laevakere oli alumiiniumist ja
komposiit
materjalidest . Jõuajamiks oli gaasiturbiini mootorid ja
kaks õhupropellerit, kiirust arendas kõnealune alus kuni 50 sõlme.
Kuna Botnia lahe põhja osa on peaaegu viis kuud aastast kaetud
jääkihiga, siis oleksid Tuuli klassi laevad võimelised tegutsema
ka jää peal. Esimene alus sai valmis aastal 1999. Relvastuseks oli
planeeritud raketikompleksid RBS-15Mk3, mille tööraadius on 250 km
ja on võimelised hävitama maa- ja veesihtmärke. Valmis tehti
ainult üks laev kuna projekti katkestas uus laevaklass-
Hamina .
Hamina klassi (FAC-
fast attack
craft , 4tk) raketipaat ostus paremaks
ja vahetas välja vananenud Helsinki klassi alused.
Uuel laeval on
kasutatud tänapäeva tipptehnoloogiat. Laeva ehituseks kasutati
alumiiniumit ja tugevdatud süsinikkiudu, kombineeritult on viidud
radaripilt miinimumini. Tänapäeva tehniliste ja optiliste
vahenditega on võimalik laev siiskiavastada, kuid siis võib
avastaja jaoks juba liiga
hilja olla. Laeva
kere on kaetud kevlariga
ja see neelab radarilaineid, lisaks on terase osakaal nii väike, et
praktiliselt puudub magnetväli. Mootori väljalaskegaasid on
juhitud allapoole veepiiri, et vähendada termopildi suurust. Vajadusel ka
kõrgele õhku, et vähendada helisignatuuri, eesmärgiga jääda ka
allveelaevadele märkamatuks. Madal süvis (1,7 m) võimaldab
liikuda madalas vees ja jugakäiturid arendavad kiirust üle 30 sõlme. 50
vismutit on paigaldatud laeva tekile, et jääda märkamatuks või
vähendada pildi suurust termokaameras. Vismutitega saab keemiaohu
puhul tekitada ennetava veepilve ja samuti reostunud teki pesuks
kasutada. Laeva relvasüsteeme juhib TACTICOS (tactical information
and command system), mis teeb koostööd radarite ja muude
sensoritega (sonar, ESM, EPM). Tänu radaritele suudab Hamina klassi
laev jälgida 200 km õhuruumi, lisaks suudab 14 km raadiuses hoida
ja jälgida kuni kaheksat õhus lendavat objekti. Õhutõrje
rakettideks kasutavad soomlased Lõuna-Aafrika päritolu rakette
Umkhonto-IR SAM. Laevavastasteks rakettideks on RBS Mk3 SSM, mis suudavad sihtmärgi hävitada 100 km
kauguselt . Laeva lähikaitseks
saab kasutada 57 mm Boforsi kahurit. Lisaks on ka lähikaitse
relvadeks nn "
soft kill ", mis jaguneb kaheks: peegelaganad
ja säraküünlad. Kõigele lisaks on veel miiniveeskamis (k.a.
süvaveepommid) võimekus, mida hõlbustavad paigaldatavad rööpad.4
Koos Hamina klassi laevadega on raketi
eskadronis Hamina eelkäija
Rauma klassi raketipaat (FAC, 4 tk).
Nende tootmine lõpetati üheksakümnedate alguses. Laeva pikkuse
(48,5 m) kohta on tal väga madal süvis (1,5 m) ja ta on võimeline
opereerima madalas vees ja saarte vahel ning tänu jugakäituritele
on tal hea manööverdusvõime. Relvastus sarnaneb suuresti Hamino
klassi laevadele. Prantsuse päritolu Mistrali
raketid täidavd
õhutõrje kohustusi. Lähikaitseks kasutatakse ka Vene päritolu
õhutõrjekahurit 2x ZU-23-2. Allveetõrje jaoks on olemas
allveelaeva vastased raketid, mille võimekus on 300 m. Viimaste
eesmärk ei ole allveelaeva hävitada vaid
sundida tal pinnale
tulema , et vajadusel hävitada pinnale tõusnud laev.
Rakett-eskadroni toetab miinisõja eskadron.
Soomlaste uued Katanpää (üks on
teenistuses ja kolm tootmises) klassi laevadel on
multifunktsionaalsed ülesanded: miinisõja vastumeetemed, tänapäeva
miinisõja funktsioonid ning on tuukritoetus laevaks. Uued laevad
asendavad vanu ja aegunud
Kuha klassi miinitraalijaid.
Hanke üheks
põhjuseks võib pidada, et Soomele vajaminevad laevad on juba
tootmises, sest odavam on osta kui ise hakata uut-tüüpi laeva välja
töötma. Hanke võitjaks sai Itaalia, kuna ta pakkus just seda, mida
soomlased otsisid. Uued laevad on võimelised opereerima saarte vahel
ja avamerel (autonoomsus 1500 nm). Lähikaitse
relvaks on Boforsi 40
mm-ne
kahur . Laev on varustatud Atlas Elektroonic, Saab
Double Eagle
Mark II, Kongsberg HUGIN AUV ja
REMUS 100AUV allveerobotitega. Selle
varustuse eesmärk on otsida ja hävitada ajaloolisi, samuti ka
tänapäevaseid miine ning kasutada ka merepõhja uuringutes. Tänu
oma varustusele ja autonoomsusele saab laev osaleda erinevates
rahvusvahelistes operatsioonides (NATO ja EL).
Miinisõja ühe osa
moodustab ka miinide
veeskamine . Läänemere ja Soomelahe
iseloomulike omaduste pärast töötasid soomlased välja Hämenmaa
klassi miiniveeskaja (toodeti kaks). Hämenmaa klassi laevad on
võimelised pakkuma eskorti ja täitma patrullülesandeid. Tänu oma
jääklassi omadustele (A1) saab laev tegutseda aastaringselt.
Hämenmaa klassi laevadel hakkasid soomlased arendama ja katsetama
stealth
tehnoloogiat st. prooviti ehitada laev nii, et teda oleks võimalikult
vähe näha radaril ja radarilained mitte ei peegelduks otse saatjale
tagasi, vaid kas neelduks või peegelduks teise suunda. Kuna laevade
vanus aastal 2006 oli keskeltläbi viisteist aastat, oli vaja relva-
ja juhtimissüsteeme
uuendada . 2006-2008 aastail said mõlemad laevad
endale tipptehnoloogia juhtimis- ja kaitsesüsteemide (k.a.
sensorid )
ning õhutõrje
rakettide võimekuse SAM näol. Eelnevalt oli laeval
allveelaevade vastased raketid ja reelingud süvaveepommide ja
miinide (100-150 tk) veeskamiseks.
Kolmas miiniveeskaja klass on Pansio.
Pansio oma võimekuselt on võimeline korraga peale võtma 50
miini .
Tänu oma suurtele vööri ja ahtri luukidele kasutatakse seda rohkem
kauba ja varustuse veoks. Inimeste
kiireks ümber liigutamiseks on 12
Jurmo klassi maabumisalust. Need on peamiselt allutatud rannikukaitse
üksustele ehk jäägritele. Alus on 14,2 m pikk ja süvis alla 0,75
m, tühjalt arendab kiirust kuni 37 sõlme.
Mahutavus on kauba näol
kuni kolm tonni või inimesi 20+2. Laev on relvastatud kahe 12,7 mm
kuulipildujaga ja ühe 120 mm miinipildujaga. Tänu oma madalale
süvisele ja jugakäiturile on võimalik päris kaldale sõita.
Jugakäiturid annavad suurepärase manööverdamisvõime ja
täiskiiruselt hoo nulli pidurdamiseks kulub umbes ühe laeva pikkus.
Ees on suur jalastumisluuk, mis liigub hüdrauliliselt ja tagab kiire
jalastumise ning eemaldumise.
Jäägrid on rannakaitseüksused ja
nende varustuses lisaks maabumisalustele on ka erinevad rannikukaitse
relvad - Spike-ER kaasaskantavad tanktõrjerelvad, autodele
paigutatud SAAB RBS-15SF laevavastased raketid, ranniku suurtükivägi
(
paiksed ja mobiilsed), ranniku- ja maajälgimisradar ning lisaks on
ka jalaväe
tulirelvad . Selle kooslusega peavad jäägrid eemal
hoidma potensiaalset vastast ja vajadusel
puhastama saared
võõrvägedest.
Soome vanim miiniveeskaja, mereväe
lipulaev FNS Pohjanmaa, täidab staabilaeva ülesandeid. Tänu oma
jääklassi omadustele saab laev liikuda aastaringselt ja osaleda
õppustel juhtimiskeskusena. Mereväe akadeemia kasutab laeva
kadettide väljaõppeks. Kui Pohjanmaa osales piraatide vastases
tegevuses, õnnestus tal arvatav piraatide juhtlaev kätte saada.
Oma vanuse (tootmisaasta 1978) tõttu läheb lipulaev varsti
pensionile. Samuti on soomlased osanud turustada enda toodetud laevu.
Saksamaa, Kreeka ja Malaisa on ostnud ja kasutavad Jurmo klassi
maabumisaluseid ja aastal 2006 müüs Egiptusele 4 raketipaati (ilma
relvadeta), aastal 2008 müüs Horvaatiale 8 Helsinki klassi laeva.
Soome merevägi ja piirivalve teevad
tihedat koostööd. Piirivalve üksused
alluvad siseministeeriumile.
Personali kuulub 2,800 inimest, kelle kohustuste hulka kuuluvad 500
ajateenija koolitamine aastas, tolli
haldamine , mere- ja maapiiri
jälgimine, SAR (search and rescue) ja sõjaajal on piirivalve üks
osa kollektiivsest kaitsest. Veeteede ja vee piiri haldamiseks on
kuus avamere patrull-laeva (õhutõrje võimekusega),
seitse hõljukit
ja erinevad patrull-laevad. Väljaõpe piirivalves ei erine suuresti
maaväe väljaõppest, kus õpetatakse täpsuslaskureid, meedikuid ja
luurajaid erineva tehnika (maa- ja veesõidukite) ning tulirelvade
kasutamist. Sõjaaja tugevus piirivalves on üle 11,000 võitleja.
Soome merevägi ja piirvalve on välja töötanud parimad lahendused
oma riigi iseloomulikule rannajoonele. Soome laht ja Botnia laht
erinevad üksteisest suuresti. Peamiselt külmal ajal Botnia laht
külmub viieks (põhjapool kuni seitsmeks) kuuks, kuid Soome laht
vaid 2-ks kuuks, mida on arvestatud ka
laevaehituse juures.
Rannajoonele on iseloomulikud arvukad ja tihedad saarestikud, mis on
põhjuseks, et kasutusel on suhteliselt väikesed, aga kiired
raketipaadid ja väikesed maabumisalused. Väiksemad alused
võimaldavad kiiresti ja varjatult liikuda saarte vahel, täites oma
eesmärki ja jäädes ühtlasi märkamatuks. Aastate pikkusele
kogemusele toetudes on see kutsunud suurriike koostööle, et
vahetada teadmisi ja oskusi. Peamiselt just
operatsioonide teostamist
ranniku lähistel ja laevade madalad süvised.
Merevägi on totaalkaitse üks osa,
aga suurt osa merehõive takistamisest mängib redulaevastik. Eesmärk
on säilitada oma
laevastik täielikul määral, mistõttu on palju
investeeritud tänapäevasesse tehnikasse ja raketisüsteemidesse.
Tähtsale kohale on tõstetud kõik kolm sõjapidamise dimensiooni.
Õhutõrje võimekus on väga hea just varajase radarite hoiatuse ja
relvasüsteemide tõttu, mis kombineeritult maaga, moodustab kihilise
tõrje. Lennukitelt lastavad raketid annavad sügavust ja lisaks on
õhutõrjepatareid maal ja merel. Laevadele on lisatud ka lähikaitse.
Pealveetõrje on viidud horisondi taha, et säiliks varajane hoiatus
ja
reaktsiooniaeg , mistõttu peale rünnaku sooritamist on võimalik
kiiresti varjuda saarte vahele. Vanad ja aegunud allveetõrje
vahendid vahetatakse välja tänapäevaste vahendite vastu. Soome
majandusele on tähtis hoida lahti
kaubateed ja säilitada
meresõiduohutus kuna nagu teada, siis suurim kaubavahetus toimub
meritsi. See on andnud põhjuse vahetada välja piirivalve vananevad
laevad. Uuenduse eesmärgiks on saada kaasaegne
tehnoloogia ja
seeläbi tõsta
efektiivsust .
Kuigi Soome osaleb erinevates
kriisikollete reguleerimises ja teeb ülemaalimset koostööd paljude
riikidega, ei soovi ta oma võimu ja jõudu kuvada ega näidata.
Pigem soovib jätta sõjalise jõu oma riigi territooriumile ja
ühtlasi jääda märkamatuks. Tulevikuplaanid lähtuvad
vajalikkusest oma riigipiire kaitsta. Praegu vahetatakse välja vanad
miinijahtijad/miinitraalerid, ostetakse uued laevad, mis on
võimelised ka teisi ülesandeid täitma, seega märksõnaks on
multifunktsionaalsus. Aluseid saab vastavalt vajadusele
ümberrelvastada. Soome kaitsejõudude eesmärgiks on võtta
kasutusele droone ja arendada maaväe võimekust. Erinevate
väeliikidega ühisõppused tõstavad kogu kaitsejõududes
efektiivsust. Seega on koordineeritus ja koostöö sõjaliste ja
mittesõjaliste jõududega viimaste aastate põhiküsimus. Valitsuse
tasemel reguleeritakse ja antakse juhiseid ühise eesmärgi nimel.
Ma leian, et Soome on arvestanud oma
geograafilisi puuduseid ja
eeliseid , sellest lähtuvalt on
suhteliselt lühikese
ajaga suutnud luua arvestatava jõu ja
võimekusega mereväe. Nad on eeskujuks oma naabritele ja
paljudele teistele riikidele. Seda näitab ka tõsiasi, et teised riigid
soovivad osta Soome sõjatehnikat ja varustust. Rahvusvaheline
koostöö on sõjaline ja poliitiline kuid arendatakse ka ühiseid
projekte. Lisaks on Soome näidanud ennast hea koostöö partnerina
ja hea naabrina.
1
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-uurijad-euroopas-peaaegu-pole-sojalist-joudu-mis-suudaks-venemaale-vastu-astuda.d?id=58202708 (10.02.2013)
2
http://www.nordefco.org/facts-abou/aims-and-o/ (10.02.2013)
3
http://www.puolustusvoimat.fi/wcm/58926d804fc07da39150f7fa0e27a8ed/Varusmies_2011_sisus%2Beng.pdf?MOD=AJPERES&CONVERT_TO=url&CACHEID=58926d804fc07da39150f7fa0e27a8ed (11.02.2013)
4
http://www.naval-technology.com/projects/haminaclass/ (11.02.2013)
Kõik kommentaarid