Soome julgeolekupoliitika ja merejõud (0)

Soome julgeolekupoliitika ja merejõud
Soome asub Läänemere põhjarannikul, Rootsi ja Venemaa vahel. Meie, eestlaste jaoks, on nad põhjanaabrid. Ajaloo vältel on Soome olnud erinevate võõrriikide kooseisus. Esmalt mainitakse seda 1150-ndail aastail Edela-Soomes toimunud ristiretkel. Kuni Põhjasõjani oli ta Rootsi kuningriigi koosseisus ja peale sõda kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni aastani. Sellest ajast alates on Soome olnud iseseisev, kuid on siiski pidanud kaitsma oma vabadust II maailmasõja aastatel ja sellest hoolimata pidanud loovutama osa oma riigi territooriumist.
Et tulevikus oma suveräänsust kaitsta, on Soome kaitsejõud võtnud aastaid suure osa riigi eelarvest. Strateegilisel tasemel on välja töötatud erinevaid kaitsestrateegiaid, loodud erinevad julgeolekupoliitika aluseid ja pikema ajakavaga sõjalisi ja poliitilisi suundi. Arvesse on võetud nii oma geograafilist asendit kaardil, kliimast tulevnevaid eripärasi kui ka kaitsestrateegiaid.
2011. aastal soomlaste poolt tehtud uuringust luges Soome oma suurimaks ohuallikaks Venemaa, kelle rünnakule ei oleks Euroopas kellegil peale Suurbritannia nii suurt sõjalist jõudu vastu panna. Uuring vaatles oma idanaabri kaitsekulutuste tõstmist ja sõjalise võimekuse suurendamist. Aastaks 2020 (2008-2020) plaanib Venemaa eraldada üle 500 miljardi euro oma armee moderniseerimiseks, mis hõlmab reforme ja varustuse ning relvastuse uuendamist. Uuring vaatles Venemaad, kui massiarmeel põhinevat sõjalist jõudu, kuid idanaaber on liikumas kiire, täpse ja ülesande põhilisele ründepõhimõttele. Samuti oli kajastatud, et õhutõrjeraketikompleks S-400 divisjon (algselt Moskvat kaitsnud) on ümber paigutatud Kaliningradi , et katta Läänemere õhuruum. Artikli eesmärk oli meenutada naabri panust relvajõududesse ja vaadata üle enda kaitseplaanid, et oleks tegevuskava ka mustale tsenaariumile ja välja töötatud tegevus objektikaitses ning luua ründeüksused, mis oleksid võimelised läbi viima kõrgtasemel ja strateegiliselt olulisi operatsioone.1
Soome lähtub siiski oma vajadustest , arengukavadest ja selleks eraldatatud rahadest. 2010-ndal aastal oli see 1,4% riigi SKT-st, mis eurodes on 2,4 miljardit. Olenemata sellest, et protsent jääb alla kahe, mis on NATO -s (Soome ei ole NATO liikmesriik) vaikimisi kokkulepitud, peaks see olema optimaalne osa, mis tagaks riigile kaitsevõime. Võrdluseks võib tuua fakti, et see moodustab ühe kolmandiku Eesti riigi eelarvest. Lisaks rahalisele eraldisele kaitseministeeriumile on välja töödatud õiguslikud alused ja plaanid, mis reguleerivad kaitsejõudude arengut ja suundasid (küberkaitse,kaitseministeeriumi strateegia, ühiskonna julgeolek, riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika jt). Kogu kaitsesüsteemile lisandub ka era- ja avaliku sektori panus, millest dśaab sõja-ajal totaalkaitse üks osa. Kirjutatud on ka juhised, kuidas koordineerida sõjaliste ja mittesõjaliste organisatsioonide koostööd. Lisaks on koostööjuhised kodumaiste ja rahvusvaheliste koostööpartnerite jaoks. Dokumendid annavad ülevaate valitsuse julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, mis sätestab juhised tuleviku jaoks. Dokumentide koostamisel arvestatakse globaalset turvakontseptsiooni, mis kajastab näiteks kliimamuutusi, energia vajadust ja selle tootmist, migratsiooni probleeme ja isegi puhta joogivee kättesaadavust. Arvestatakse ka Euroopa Liidu ühiskaitsega ja NATO-ga liitumiseks vajalike küsimustega. Erinevatel aastatel läbi viidud uurimuste kohaselt ei soovi soomlased viimasega liituda. Riigi tasandil on täidetud põhimõtteliselt kõik eeldused, et vajadusel saaks liitumine toimuda kiiresti ja ilma probleemideta. Peale NATO ja EL-i on Euroopas esindatud ka põhjamaade koostööpakt NORDEFCO (The Nordic Defence Cooperation )2, mille juured ulatuvad Külmasõja aegsesse aega. Põhiline eesmärk on olla valmis kaitsma ühiselt ennast ja oma poliitilisi huve Läänemere regioonis. Samuti sujub koostöö ka sõjalistes ja mittesõjalistes arendusprojektides. Ühise tegevuskavaga ja ülesannete jaotamisega on võimalik suurel hulgal raha kokku hoida, kuid samas säilib siiski võimalus arendada kaitsetööstust ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks teeb Soome koostööd ka väiksemate Baltiriikidega. Hiljuti (03.02.2012) sõlmiti Eesti ja Soome vahel kaitsekoostöö raamlepe, mis sätestab omavahelise kaitsekoostöö peamised eesmärgid ja valdkonnad järgnevaks neljaks aastaks.
Soome ei jää lootma oma suurepärasele koostöövõimele ja toodab reservarmeed, mis põhineb ajateenistusel. Kõigis kolmes väeliigis on aastane reservväelaste tootlikus kokku keskelt läbi natuke üle 25,000. Oma pika maapiiri tõttu moodustab põhiosa sellest maavägi. Mereväes teenib aastas ajateenijate näol 3900 kaitseväelast. Mereväe üldreserv on üle 28,000 reservväelase. Seoses erinevate ja laialdaste ülesannetega on merevägi eeskujuks teistele väeliikidele, mida näitab ka naisajateenijate (vabatahtlikud) suur soov teenida just mereväes.
Soome Mereväeülem on viitseadmiral Veli-Jukka Pennala. Tema juhtida on 2900 -st ohvitserist koosnev personal (lisaks ka ametnikud), mis omakorda on jagatud kuute allüksusesse: Soome lahe mereväe juhtimiskeskus (Golf of Finland Naval Command), Saaristmere mereväe juhtimiskeskus (Archipelago Sea Naval Command), Nyland Brigaad (Nyland Brigade), Mereväe akadeemia (Naval Academy), Materjaliteenistus (Naval Materiel Command), Mereväe uurimisinstituut (Naval Research Institute).
Mereväe peamisteks ülesanneteks on tagada oma territoriaalvetes ( rannajoon 1250km) mereseire, rünnakute ära hoidimine merelt , väljaõpe, osalemine rahvusvahelistes kriisirelguleerimistes, koostöö teiste üksustega ( piirivalve , veeteede amet), rahvusvaheline koostöö, mereline toetus teistele relvaliikidele ja abi vastuvõtmise võimekus sõjaajal.
Ajateenistus mereväes on peamiselt, kas Soomelahe Mereväe juhtimiskeskuse väljaõppekeskuses või Nylandi Brigaadis. Seal toimub ajateenijatele baaskursus , edasi suundutakse Saaristomere Mereväe juhtimiskeskuse väljaõppekeskustesse, kus jagatakse nad kas laeva meeskondadesse (k.a. tuukrigrupp) või baasikaitse üksustesse. Viimaste seast valitakse välja isikud, kellel on parim füüsiline vorm ning saadetakse rootsikeelsesse Nyland Brigaadi väljaõppekeskusesse. Füüsiliselt ja vaimselt raske merejalaväelase väljaõpe viiakse läbi rootsi keeles, kuid käsklused on ainult soome keeles. Reservohvitserid ja allohvitserid saadetakse õppima Mereväe akadeemiasse.3
Saaristomere Mereväe juhtimiskeskuses asub 6. raketi eskadron, 4. miinisõja eskadron ja rannakaitse pataljon, kelle garnison asub Turus . See üksus on alati alalises valmisolekus just pealveesõjaks. Nende peamine ülesanne on praegu mereseire (vee- ja õhusõidukid), sõjaaja üksuste loomine, koostöö piirivalvega ning veeteede ametiga, ja mereteede töös hoidmine, mis moodustab olulise osa kaitseplaanist, et kindlustada territoriaalne terviklikkus merel.
Nylandi Brigaadi väljaõppekeskus Dragsvikis on nii ajateenijatele kui ka tegevteenistujatele. Suurt rõhku pööratakse füüsilisele vormi parandamisele. Treeningute ajal survestatakse õppureid ka vaimselt. Testitakse inimeste vastupidavust ja kohanemisvõimet. Siiski on eesmärk koolitada professionaale, kes oleksid võimelised opereerima maal ja vees. Väljaõpe on väga mitmeharuline - õpetatakse välja rannakaitse jäägreid, pioneere, sõjaväepolitseid, droonide operaatorid , tulejuhte, parameedikuid ja paadijuhte, et pärast treeningu läbimist oleksid nad võimelised täitma merejalaväe, rannakaitse ja jäägrite ülesandeid. Tänu oma väärilisele väljaõppele ja eneseületuse proovikivile on see väga populaarne soomlaste endi seas ning paljud on õpitud teadmisi elus rakendanud ja edasi andnud.
Mereväe logistika eest vastutab materjaliteenistus, mis koosneb 300-st töötajast. Materjaliteenistus koosneb viiest elemendist: hanked ja hooldus , laevastiku sektsioon, opratsioonide sektsioon, personali sektsioon ja transport ning teenused. Logistikakeskuse peastaap Turus, peab hoolitsema kogu mereväele vajaminevate tarvikute eest. Sealhulgas varustama ka laevu ja kaldakaitse üksusi. Lisaks peavad nad hoolitsema ka laopindade ja laoseisude eest. Samuti koordineerima Soome lahe juhtimiskeskusega, et kõigile oleks kõikvõimalik varustus tagatud.
Mereväe uurimisinstituut on peamiselt spetsialiseerunud sõjalise otstarbega uuringutele, mille eesmärk on omade vahenditega tõsta sõjalist võimekust. Katseid korraldatakse vee all ja vee peal. Väljatöötatud prototüüpe kaasatakse ning võetakse teenistusse kasutusele. Peale sõjaliste uuringute tegeleb instituut ka kliimamuutuste jälgimise ja merepõhja uuringutega. Sealsed uuringud on peamiselt militaarsed ja salastatud. Instituut teeb koostööd näiteks Ameerika Ühendriikide ja Saksamaaga. Viimastel aastatel on tehtud katsetusi käsitulirelvade, suuremate tulirelvade ja veealuste plahvatuste mõju uuringutega laeva kerele. Katsetuste näol on plaanis luua uusi lahendusi laeva keres ja materjalides. Katsetusi tehakse Soome mahakantud raketipaatidega Turku ja Helsinki. Aastatega on Soome väljatöötanud laeva klassid, mis lähtuvad just enesekaitse vajadusest ja rannajoone omapärast (k.a. saarestikud ).
Erinevalt maaväest ja õhuväest ei osta Soome sõjatehnikat välisriikidelt sisse vaid toodab selle ise. 90-ndatel kui soomlased plaanisid luua uut üksust eskadron 2000, planeeriti maabumisalusteks Tuuli klassi hõljukeid. Tehnoloogiline lahendus oli laenatud USA-lt. Laevakere oli alumiiniumist ja komposiit materjalidest . Jõuajamiks oli gaasiturbiini mootorid ja kaks õhupropellerit, kiirust arendas kõnealune alus kuni 50 sõlme. Kuna Botnia lahe põhja osa on peaaegu viis kuud aastast kaetud jääkihiga, siis oleksid Tuuli klassi laevad võimelised tegutsema ka jää peal. Esimene alus sai valmis aastal 1999. Relvastuseks oli planeeritud raketikompleksid RBS-15Mk3, mille tööraadius on 250 km ja on võimelised hävitama maa- ja veesihtmärke. Valmis tehti ainult üks laev kuna projekti katkestas uus laevaklass- Hamina . Hamina klassi (FAC- fast attack craft , 4tk) raketipaat ostus paremaks ja vahetas välja vananenud Helsinki klassi alused.
Uuel laeval on kasutatud tänapäeva tipptehnoloogiat. Laeva ehituseks kasutati alumiiniumit ja tugevdatud süsinikkiudu, kombineeritult on viidud radaripilt miinimumini. Tänapäeva tehniliste ja optiliste vahenditega on võimalik laev siiskiavastada, kuid siis võib avastaja jaoks juba liiga hilja olla. Laeva kere on kaetud kevlariga ja see neelab radarilaineid, lisaks on terase osakaal nii väike, et praktiliselt puudub magnetväli. Mootori väljalaskegaasid on juhitud allapoole veepiiri, et vähendada termopildi suurust. Vajadusel ka kõrgele õhku, et vähendada helisignatuuri, eesmärgiga jääda ka allveelaevadele märkamatuks. Madal süvis (1,7 m) võimaldab liikuda madalas vees ja jugakäiturid arendavad kiirust üle 30 sõlme. 50 vismutit on paigaldatud laeva tekile, et jääda märkamatuks või vähendada pildi suurust termokaameras. Vismutitega saab keemiaohu puhul tekitada ennetava veepilve ja samuti reostunud teki pesuks kasutada. Laeva relvasüsteeme juhib TACTICOS (tactical information and command system), mis teeb koostööd radarite ja muude sensoritega (sonar, ESM, EPM). Tänu radaritele suudab Hamina klassi laev jälgida 200 km õhuruumi, lisaks suudab 14 km raadiuses hoida ja jälgida kuni kaheksat õhus lendavat objekti. Õhutõrje rakettideks kasutavad soomlased Lõuna-Aafrika päritolu rakette Umkhonto-IR SAM. Laevavastasteks rakettideks on RBS Mk3 SSM, mis suudavad sihtmärgi hävitada 100 km kauguselt . Laeva lähikaitseks saab kasutada 57 mm Boforsi kahurit. Lisaks on ka lähikaitse relvadeks nn " soft kill ", mis jaguneb kaheks: peegelaganad ja säraküünlad. Kõigele lisaks on veel miiniveeskamis (k.a. süvaveepommid) võimekus, mida hõlbustavad paigaldatavad rööpad.4
Koos Hamina klassi laevadega on raketi eskadronis Hamina eelkäija Rauma klassi raketipaat (FAC, 4 tk). Nende tootmine lõpetati üheksakümnedate alguses. Laeva pikkuse (48,5 m) kohta on tal väga madal süvis (1,5 m) ja ta on võimeline opereerima madalas vees ja saarte vahel ning tänu jugakäituritele on tal hea manööverdusvõime. Relvastus sarnaneb suuresti Hamino klassi laevadele. Prantsuse päritolu Mistrali raketid täidavd õhutõrje kohustusi. Lähikaitseks kasutatakse ka Vene päritolu õhutõrjekahurit 2x ZU-23-2. Allveetõrje jaoks on olemas allveelaeva vastased raketid, mille võimekus on 300 m. Viimaste eesmärk ei ole allveelaeva hävitada vaid sundida tal pinnale tulema , et vajadusel hävitada pinnale tõusnud laev. Rakett-eskadroni toetab miinisõja eskadron.
Soomlaste uued Katanpää (üks on teenistuses ja kolm tootmises) klassi laevadel on multifunktsionaalsed ülesanded: miinisõja vastumeetemed, tänapäeva miinisõja funktsioonid ning on tuukritoetus laevaks. Uued laevad asendavad vanu ja aegunud Kuha klassi miinitraalijaid. Hanke üheks põhjuseks võib pidada, et Soomele vajaminevad laevad on juba tootmises, sest odavam on osta kui ise hakata uut-tüüpi laeva välja töötma. Hanke võitjaks sai Itaalia, kuna ta pakkus just seda, mida soomlased otsisid. Uued laevad on võimelised opereerima saarte vahel ja avamerel (autonoomsus 1500 nm). Lähikaitse relvaks on Boforsi 40 mm-ne kahur . Laev on varustatud Atlas Elektroonic, Saab Double Eagle Mark II, Kongsberg HUGIN AUV ja REMUS 100AUV allveerobotitega. Selle varustuse eesmärk on otsida ja hävitada ajaloolisi, samuti ka tänapäevaseid miine ning kasutada ka merepõhja uuringutes. Tänu oma varustusele ja autonoomsusele saab laev osaleda erinevates rahvusvahelistes operatsioonides (NATO ja EL).
Miinisõja ühe osa moodustab ka miinide veeskamine . Läänemere ja Soomelahe iseloomulike omaduste pärast töötasid soomlased välja Hämenmaa klassi miiniveeskaja (toodeti kaks). Hämenmaa klassi laevad on võimelised pakkuma eskorti ja täitma patrullülesandeid. Tänu oma jääklassi omadustele (A1) saab laev tegutseda aastaringselt. Hämenmaa klassi laevadel hakkasid soomlased arendama ja katsetama stealth tehnoloogiat st. prooviti ehitada laev nii, et teda oleks võimalikult vähe näha radaril ja radarilained mitte ei peegelduks otse saatjale tagasi, vaid kas neelduks või peegelduks teise suunda. Kuna laevade vanus aastal 2006 oli keskeltläbi viisteist aastat, oli vaja relva- ja juhtimissüsteeme uuendada . 2006-2008 aastail said mõlemad laevad endale tipptehnoloogia juhtimis- ja kaitsesüsteemide (k.a. sensorid ) ning õhutõrje rakettide võimekuse SAM näol. Eelnevalt oli laeval allveelaevade vastased raketid ja reelingud süvaveepommide ja miinide (100-150 tk) veeskamiseks.
Kolmas miiniveeskaja klass on Pansio. Pansio oma võimekuselt on võimeline korraga peale võtma 50 miini . Tänu oma suurtele vööri ja ahtri luukidele kasutatakse seda rohkem kauba ja varustuse veoks. Inimeste kiireks ümber liigutamiseks on 12 Jurmo klassi maabumisalust. Need on peamiselt allutatud rannikukaitse üksustele ehk jäägritele. Alus on 14,2 m pikk ja süvis alla 0,75 m, tühjalt arendab kiirust kuni 37 sõlme. Mahutavus on kauba näol kuni kolm tonni või inimesi 20+2. Laev on relvastatud kahe 12,7 mm kuulipildujaga ja ühe 120 mm miinipildujaga. Tänu oma madalale süvisele ja jugakäiturile on võimalik päris kaldale sõita. Jugakäiturid annavad suurepärase manööverdamisvõime ja täiskiiruselt hoo nulli pidurdamiseks kulub umbes ühe laeva pikkus. Ees on suur jalastumisluuk, mis liigub hüdrauliliselt ja tagab kiire jalastumise ning eemaldumise.
Jäägrid on rannakaitseüksused ja nende varustuses lisaks maabumisalustele on ka erinevad rannikukaitse relvad - Spike-ER kaasaskantavad tanktõrjerelvad, autodele paigutatud SAAB RBS-15SF laevavastased raketid, ranniku suurtükivägi ( paiksed ja mobiilsed), ranniku- ja maajälgimisradar ning lisaks on ka jalaväe tulirelvad . Selle kooslusega peavad jäägrid eemal hoidma potensiaalset vastast ja vajadusel puhastama saared võõrvägedest.
Soome vanim miiniveeskaja, mereväe lipulaev FNS Pohjanmaa, täidab staabilaeva ülesandeid. Tänu oma jääklassi omadustele saab laev liikuda aastaringselt ja osaleda õppustel juhtimiskeskusena. Mereväe akadeemia kasutab laeva kadettide väljaõppeks. Kui Pohjanmaa osales piraatide vastases tegevuses, õnnestus tal arvatav piraatide juhtlaev kätte saada. Oma vanuse (tootmisaasta 1978) tõttu läheb lipulaev varsti pensionile. Samuti on soomlased osanud turustada enda toodetud laevu. Saksamaa, Kreeka ja Malaisa on ostnud ja kasutavad Jurmo klassi maabumisaluseid ja aastal 2006 müüs Egiptusele 4 raketipaati (ilma relvadeta), aastal 2008 müüs Horvaatiale 8 Helsinki klassi laeva.
Soome merevägi ja piirivalve teevad tihedat koostööd. Piirivalve üksused alluvad siseministeeriumile. Personali kuulub 2,800 inimest, kelle kohustuste hulka kuuluvad 500 ajateenija koolitamine aastas, tolli haldamine , mere- ja maapiiri jälgimine, SAR (search and rescue) ja sõjaajal on piirivalve üks osa kollektiivsest kaitsest. Veeteede ja vee piiri haldamiseks on kuus avamere patrull-laeva (õhutõrje võimekusega), seitse hõljukit ja erinevad patrull-laevad. Väljaõpe piirivalves ei erine suuresti maaväe väljaõppest, kus õpetatakse täpsuslaskureid, meedikuid ja luurajaid erineva tehnika (maa- ja veesõidukite) ning tulirelvade kasutamist. Sõjaaja tugevus piirivalves on üle 11,000 võitleja. Soome merevägi ja piirvalve on välja töötanud parimad lahendused oma riigi iseloomulikule rannajoonele. Soome laht ja Botnia laht erinevad üksteisest suuresti. Peamiselt külmal ajal Botnia laht külmub viieks (põhjapool kuni seitsmeks) kuuks, kuid Soome laht vaid 2-ks kuuks, mida on arvestatud ka laevaehituse juures. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad ja tihedad saarestikud, mis on põhjuseks, et kasutusel on suhteliselt väikesed, aga kiired raketipaadid ja väikesed maabumisalused. Väiksemad alused võimaldavad kiiresti ja varjatult liikuda saarte vahel, täites oma eesmärki ja jäädes ühtlasi märkamatuks. Aastate pikkusele kogemusele toetudes on see kutsunud suurriike koostööle, et vahetada teadmisi ja oskusi. Peamiselt just operatsioonide teostamist ranniku lähistel ja laevade madalad süvised.
Merevägi on totaalkaitse üks osa, aga suurt osa merehõive takistamisest mängib redulaevastik. Eesmärk on säilitada oma laevastik täielikul määral, mistõttu on palju investeeritud tänapäevasesse tehnikasse ja raketisüsteemidesse. Tähtsale kohale on tõstetud kõik kolm sõjapidamise dimensiooni. Õhutõrje võimekus on väga hea just varajase radarite hoiatuse ja relvasüsteemide tõttu, mis kombineeritult maaga, moodustab kihilise tõrje. Lennukitelt lastavad raketid annavad sügavust ja lisaks on õhutõrjepatareid maal ja merel. Laevadele on lisatud ka lähikaitse. Pealveetõrje on viidud horisondi taha, et säiliks varajane hoiatus ja reaktsiooniaeg , mistõttu peale rünnaku sooritamist on võimalik kiiresti varjuda saarte vahele. Vanad ja aegunud allveetõrje vahendid vahetatakse välja tänapäevaste vahendite vastu. Soome majandusele on tähtis hoida lahti kaubateed ja säilitada meresõiduohutus kuna nagu teada, siis suurim kaubavahetus toimub meritsi. See on andnud põhjuse vahetada välja piirivalve vananevad laevad. Uuenduse eesmärgiks on saada kaasaegne tehnoloogia ja seeläbi tõsta efektiivsust .
Kuigi Soome osaleb erinevates kriisikollete reguleerimises ja teeb ülemaalimset koostööd paljude riikidega, ei soovi ta oma võimu ja jõudu kuvada ega näidata. Pigem soovib jätta sõjalise jõu oma riigi territooriumile ja ühtlasi jääda märkamatuks. Tulevikuplaanid lähtuvad vajalikkusest oma riigipiire kaitsta. Praegu vahetatakse välja vanad miinijahtijad/miinitraalerid, ostetakse uued laevad, mis on võimelised ka teisi ülesandeid täitma, seega märksõnaks on multifunktsionaalsus. Aluseid saab vastavalt vajadusele ümberrelvastada. Soome kaitsejõudude eesmärgiks on võtta kasutusele droone ja arendada maaväe võimekust. Erinevate väeliikidega ühisõppused tõstavad kogu kaitsejõududes efektiivsust. Seega on koordineeritus ja koostöö sõjaliste ja mittesõjaliste jõududega viimaste aastate põhiküsimus. Valitsuse tasemel reguleeritakse ja antakse juhiseid ühise eesmärgi nimel.
Ma leian, et Soome on arvestanud oma geograafilisi puuduseid ja eeliseid , sellest lähtuvalt on suhteliselt lühikese ajaga suutnud luua arvestatava jõu ja võimekusega mereväe. Nad on eeskujuks oma naabritele ja paljudele teistele riikidele. Seda näitab ka tõsiasi, et teised riigid soovivad osta Soome sõjatehnikat ja varustust. Rahvusvaheline koostöö on sõjaline ja poliitiline kuid arendatakse ka ühiseid projekte. Lisaks on Soome näidanud ennast hea koostöö partnerina ja hea naabrina.
1
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-uurijad-euroopas-peaaegu-pole-sojalist-joudu-mis-suudaks-venemaale-vastu-astuda.d?id=58202708 (10.02.2013)
2
http://www.nordefco.org/facts-abou/aims-and-o/ (10.02.2013)
3
http://www.puolustusvoimat.fi/wcm/58926d804fc07da39150f7fa0e27a8ed/Varusmies_2011_sisus%2Beng.pdf?MOD=AJPERES&CONVERT_TO=url&CACHEID=58926d804fc07da39150f7fa0e27a8ed (11.02.2013)
4
http://www.naval-technology.com/projects/haminaclass/ (11.02.2013)