Austraalia referaat (1)

Austraalia
Kätlin Kärblane
011MT
Juhendaja Ülle Toots
2011
SISUKORD
1.Üldandmed
2.Majandus
3.Veondus
4. Eksport / import
5.Loomad
6.Loodus
7. Loodusvarad
8.Pinnamood
9.Austraalia kaart
10.Kasutatud kirjandus.

1. ÜLDANDMED

Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani , Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu
Pealinn: Canberra
Riigikord : Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia
Pindala: 7 613 000 km2
Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009)
Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km²
Keeled: inglise
Usklikud: kristlased
Rahaühik: Austraalia dollar (AUD)
Kuninganna: Elisabeth II
Peaminister : Kevin Rudd
Hümn: Advance Australia Fair
Iseseisvus : 1. jaanuar 1901
AUSTRAALIA VALDUSED :

• Ashmore ja Cartier saarte ala
  
• Jõulusaarte alaealiste
  
• Kookosesaarte ala
  
• Korallimere saarte alaealiste
  
• Heardi ja McDonaldi saarte ala
  
• Norfolki saarte ala
  

Asukoht: India ning Vaikse ookeani vahel
Geograafilised koordinaadid: 27 00 S, 133 00 E
Territooriumi: 7, 686 850 ruutkilomeetrit
Maa: 7, 617, 930 ruutkilomeetrites
Vesi: 68, 920 ruutkilomeetrit
Rannikuala pikkus: 25, 760 kilomeetrit
Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia, Põhja- Territoorium , Queensland , Uus-Lõuna- Wales , Victoria
Looduslik keskkond: rohkem kui 80% taimedest , loomadest, on iseloomulikud riigile
2.Majandus
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Austraalia kuulub järgnevatesse majandusorganisatsioonidesse: ANZUS, APEC, ARF , AsDB, ASEAN , Australia Group, BIS, C, CP, EBRD, ESCAP, FAO, IAEA , IBRD, ICAO , ICC, ICCt, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol , IOC, IOM, ISO, ITU, NAM (guest), NEA, NSG, OECD , OPCW, PCA, Sparteca, SPC, SPF, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR , UNMEE, UNTSO, UNU, UPU, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTrO, ZC.
Austraalia majanduse tugevad küljed
Austraalia on edukas põllumajanduses ja mäetööstuses, tohutu toormevaru ning väga tulus , tohutu suurte kasutamata võimalustega turismimajandus. Investeerib edukalt Kagu- Aasia kiirelt arenevatesse riikidesse, näiteks Vietnami.
Austraalia majanduse nõrgad küljed
Võib kannatada Euroopa Liidu ja NAFTA protektsionistliku poliitika tõttu. Mõne Kagu- Aasia ekspordituru poliitiline ebapüsivus võib vähendada eksporti. Madalamate palkade ja kehvemate tööoludega Aasia riikide võimalik konkurents . Võib tulla ka maksebilansi puudujääk. Tõenäoliseks võib tulla ka püsiv suur tööpuudus.
Põllumajandus
Sisemaal on spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele , tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Koos kaevanusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest . Austraalia on maailma suurim villa tootja. 1995 aastal oli seal 126 miljonit lammas. Suurimad villa tootmispiirkonnad on Uus Lõuna-Wales ja Lääne-Austraalia. Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees. Loomulikult kasvatatakse ka rohkesti puuvilju. Tasmaania on kuulus oma imeilusate puuviljaistanduste poolest, mis toodavad nii palju õunu, et seda kutsutakse tihti ka “Õuna saareks ”. Umbes 10 % Austraalia territooriumist katavad põllu- ja karjamaad . Olulisimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetaks ka kaera, otra, tubakat , rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys.
3.Veondus
Austraalia hõredasti asustatud kesk- ja lääneosas on õhutransport eluliselt tähtis. Austraalial on kokku seitse rahvusvahelist lennujaama (Darwin, Cairns, Brisbane, Perth , Sydney, Melbourne, Adelaide), kuid enamus külalisi saabub mandrile riigi kahe suurima õhuvärava Sydney või Melbourne’i kaudu. Nendesse linnadesse korraldab lende enim lennukompaniisid ja võimalused soodsat hinda saada on suuremad.
Kohapealsest transpordist on suurte vahemaade tõttu samuti enim soositud õhutransport. Siseriiklike lende korraldab rahvusliku lennukompanii Qantase kõrval ka peale pankrotti uuesti jalgu alla saav Ansett . Idarannikul on konkurents tihedam ja piletihinnad soodsamad, Kesk- ja Lääne- Austraalia sihtpunktid on mõnevõrra kallimad.
Lennuliiklusest kohati kallimgi, kuid palju aeglasem on liikuda maad idast läände ja lõunast põhja läbivate rongidega . Idast läände mandri läbimiseks tuleb arvestada üle kolme ööpäeva kestva reisiga, kusjuures läbitakse ka maailma pikim 478 km pikkune täiesti sirge raudteelõik Nullarbori platool. Lõunast-Põhja sõidab rong umbes kahe päevaga. Rongiliikluse eeliseks bussi- ja ka lennuliikluse ees on kindlasti suurem mugavus.Suuremates linnades ja nende lähiümbruses funktsioneerib veatult linnatransport. Näiteks Sydneys on busside -rongide kõrval samaväärseks ühistranspordi liigiks ka praamid, ilma milleta kuluks mõnedesse linnaosadesse jõudmiseks tunde.
4.Eksport/import

Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljonit USA dollarit). Järgnevad rauamaak (2,704 miljonit USA dollarit), kuld (2,664 miljonit USA dollarit).

Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljonit USA dollarit). Järgnevad arvutitehnika (2,495 miljonit USA dollarit), ravimid (1,753 miljonit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,231 miljonit USA dollarit). ja alumiiniumimaak (2,298 miljonit USA dollarit).
5.Loomad
Varajases geoloogilises ajaloos, Austraalia lõigati ära mandrist ning see võimaldas loomadel arendada oma populatsiooni.
Peaaegu kõik Austraalia põlised imetajad on kukkurloomad . Kukkurloomad sünnitavad pojad ning siis kannavad neid endaga kaasas kukrus kõhu all, kuni poeg on piisavalt vana et ellu jääda üksi.
Teine ebaharilik tüüp imetajaid on monotreemed. Monotreemed munevad oma munad selle asemel, et sünnitada elusaid poegi. Maailmas on ainult kahte liiki monotreemesid- nokkloomad ning sipelgasiilid- mõlemaid võib leida Austraaliast.
Nokkloom
Nokkloomi võib leida Austraalia ida rannikult, Tasmaaniast kuni Põhja-Queenslandini. Nad on väikesed tumepruuni karvaga imetajad lestakujuliste käppadega ja pardi kujulise nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde. Nad on sukelduvad loomad, ja suudavad vee all olla kuni 15 minutit. Erinevalt pardi nokast, nokklooma nokk on kummijas ja painduv. Tal on sadu elektronretseptor rakke noka sees, mis võtavad vastu elektrilisi signaale veest, jahtides saaki. Nokkloomad munevad mune. Mune hauduvad emased erilistes munemispesades. Kui muna koorub, väike nokkloomake saab piima ema piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu.
Sipelgasiil
Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad suurte küünistega kaetud jalgadega , pika koonusega ja ta karvastik on kaetud teravate ning painduvate okastega . Nende söök koosneb peamiselt termiitidest, mille pärast tuleb ka nende rahvapärane nimetus, kui sipelgasiil. Sipelgasiil muneb samuti mune. Üks muna on munetud emase sipelgasiili kukrusse ning haudub 10ne päeva pärast. Väike sipelgasiil elab niikaua oma ema kukrus, kuni talle kasvavad okkad seljale. Sipelgasiili okkad seljal , on peamiselt kaitsemehhanism. Kui ohustatud, sipelgasiil kas rullub iseenda palliks
kaetud okastega või kaevab iseendale augu, kus ainult tema okkad on väljas.
Känguru
Känguru on Austraalia suurim imetaja. Nad liiguvad hüpates nende suurtel jalgadel, kus saba on nende tasakaaluks. Nende kiirus võib küündida kuni 60 kilomeetrit tunnis ja nad suudavad hüpata kuni 8 meetri kaugusele. Pikkus nendel varieerub kuni 3 meetrini. Kängurud elavad suurtes karjades, umbkaudu 100 isendit ühes karjas. Nad söövad peamiselt rohtu, lehti ja teisi taimi. Nad liiguvad tavaliselt veekogude ääres. Austraalias on umbkaudu 50 miljonit kängurut. Väikest kängurut kutsutakse Austraalias „Joye'ks“. Joey'd kasvatatakse nende emade poolt kukrus kuni nad on umbes aastased. Paar päeva enne sünnitamist, emased kängurud lähevad jooksuaega ning paarituvad uuesti, ja kui neil õnnestub see, siis pärast nädalat eostamist läheb viljastunud rakk seisu, kuni poeg on sündinud. Teine embrüo hakkab uuesti arenema pärast raseduse perioodi, umbes 30 päeva.
Kooala
Koaalad on imetajad, kelle söögiks on peamiselt eukalüpti puu lehed. Neil on pehme hall karv , suured kõrvad ning ümmargune nägu. Nende jäsemed on pikad ja musklis ning nende käpad on laiad ning pikkade küünistega. Neid võib leida idaranniku ääreses Austraalias. Kolaalad kasutavad päevas umbes 20 tundi kas magamiseks või puhkamiseks. Ülejäänud aja nad kas söövad, puhastavad endid või liiguvad puult puule. Koaalade söögis on vähe energiat, mis tuleneb ka koaalade vähene liikumine, et hoida kokku energiat.
6.Loodus
MULLAD
Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad . Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet - ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud.
7.Loodusvarad

TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

• Tuuleenergia - 1-3% saab Austraalia oma energia tuulest. Alates 2008ndast aastast, hakkab olema 42 tuulefarmi, kust saadakse 1200 MW energiat. Tuuleenergia on kiiresti kasvav ala Lõuna-Austraalias. Seal toodetakse seda terve riigi peale ka kõige rohkem.
  
• Päikeseenergia- 2% saab Austraalia oma energia päikesest, hoolimata faktist et Austraalia oleks suurepärane koht päikeseenergia saamiseks, oma kõrge ning kuiva temperatuuri tõttu. Victoriasse on planeeritud 154MW päikeseenergia jaam, mis läheb umbes maksma $420 miljonit. See saab olema siis suurim ja effektiivseim päikeseenergia jaam maailmas. See jaam saab otse päikeselt niipalju energiat, et kanda see edasi 45,000 majja ilma kasvuhoone elementidega.
  
• Geotermaal energia- Geotermaal energia on täiesti olemas Austraalias, kuid seda pole hakatud kasutama. On kaevandatud kaeva, testimiseks kui kõrge on geotermaali aktiivsus. Aja jooksul saadakse andmed teada ning planeeritakse vastavalt nendele andmetele kas on mõtet geotermaal jaam avada.
  

8.Pinnamood
Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave’I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik . Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre ’I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi .

• madalaim punkt: Eyre järv -15m
  
• kõrgeim punkt: Kosciuszko mägi 2, 229m
  

9.Austraalia kaart
10.Kasutatud kirjandus
www.google.ee
www.wikipedia.org