Rootsi Kuningriik (0)

Rootsi Kuningriik
Referaat
Koostas: x
9. klass
X Põhikool
2010

Sisukord

Sissejuhatus 2
Üldiseloomustus 2
Ajalugu 3
Monarhia 4
Loodus 5
Pinnamood 5
Kliima 6
Taimed ja loomad 6
Kultuur ja elu 7
Eesti ja Rootsi 8
Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus

Antud referaadis kirjutasin Rootsi Kuningriigist. Infot sain nii internetist kui ka paari tuttava käest, kes seal maal elavad. Valisin just selle maa, sest Rootsi on päris tihedalt olnud seotud Eestiga ja ka sellepärast, et mu tulevane gümnaasium käsitleb seda maad väga palju. Referaadis on kirjutatud natuke ajaloost, riigikorrast, loodusest, aga ka eluolust ja Rootsi-Eesti sidemest.

Üldiseloomustus

Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on ühendatud Taaniga Öresundi silla kaudu.
Pindala on 449 964 km², mis teeb Rootsist suuruselt neljandal kohal oleva Euroopa riigi. Rahvaarv 9,284 miljonit inimest, kellest 85% elab riigi lõunaosas linnades.
Riigikeel on rootsi keel ning rahaühik rootsi kroon (SEK).
1SEK=1,5EEK
Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
Rootsi lipp
Rootsi väike vapp

Ajalugu

Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Sedamööda, kuidas jääkate sulas , tuli praeguse Rootsi alale inimesi lõunapoolselt alalt, mis vabanes jääst varem. Vanimad teadaolevad inimeste jäljed on 12 kuni 13 tuhat aastat vanad. Neid jälgi on vähe ning nad pärinevad peaaegu eranditult Skånest.
Rootsit mainis esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolane Tacitus kes kirjutas suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest.
Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi. Peamine usuvool on siiani luterlus .
17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil.
18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt. Aga paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima , kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani, lahkujaid oli umbes miljon.
19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks.
1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid.
Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks nagu tegi ta seda mõlema maailmasõja ajal. Erapooletuse tõttu sai riik aga keskenduda elanike heaolu parandamisele.

Monarhia

Rootsi on riigi korralduselt kuningriik. Tegelik aeg, millal Rootsi sai kuningriigiks on täpselt teadmata, kuid iseseisvusajaks on märgitud 6. juuni 1523. Praegu on riigikorraks konstitutsiooniline monarhia.
Rootsi kuningriigi riigipea on kuningas (kuninganna), kes täidab esindusülesandeid. Kuninga lapsed elavad täiesti tavaliste laste elu. Nad käivad koolis koos teiste lastega. Kui nad on oma kooliskäimised lõpetanud, võivad nad ise endale sobiva tegevusala leida. Ainult kõige vanem laps peres saab troonipärijaks.
Seadusi koostab Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament Riksdag (Riigipäev). Parlamendivalimisteks esitavad parteid oma saadikukanditaadid, kelle hulgast valib rahvas saadikud parlamenti. Riksdag määrab peaministri ja kinnitab peaministri poolt valitud ministrid. Seadusi viib ellu valitsus eesotsas peaministriga. Valitsus on vastutav Riksdagi ees.
Praegune riigipea on kuningas Karl XVI Gustav.
Rootsi kuninglik perekond. Vasakult teine on kuningas.

Loodus

Rootsi loodus on väga mitmekesine , kuna riigi alad ulatuvad välja väga erinevatesse piirkondadesse. Põhjas mäed, lõunas aga liivarannad .
Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks : Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks.
Maa keskosa Svealand on suur järverikas tasandik , mille kliima Rootsi, ja ka ühtlasi Skandinaavia kõrgeim mägi- Kebnekaise (2111km)
soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub mitu suuremat linna, nende hulgas ka pealinn Stockholm .
Lõuna pool asub Götaland. Seal on soine ja väheviljakas pinnas ja seal elab hõredalt inimesi.

Pinnamood

Pinnamoes on valdav madal kiltmaa ja künklik tasandik, iseloomulikud on kristalseist kivimeist kaljud. Kõrgeim ja loodusoludelt kõige karmim on põhjaoasas asuv Norraland (2/3 Roosti pindalast). Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestik.
Rannikul, v. a. liivane ja lauge Skåne rannik, on rohkesti kaljuseid saari (skääre), mis moodustavad skäärranniku.

Kliima

Rootsis on parasvöötme kliima. Enamasti on valitsev mandriline kliima. Suur ulatus põhjast lõunasse põhjustab olulisi kliima erinevusi, kuid Golfi hoovuse pehmendav ja ühtlustav mõju on märgatav. Rootsi põhjaosas on tihti pikk ja külm talv. Mägedes sajab palju ja lume paksus on suur. See aga meelitab sportlike turiste Roosti mägedesse suusareisidele. Läänemeri jäätub talviti sageli.

Taimed ja loomad

Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra ; keskosa ilmestab okasmetsade, eriti männikute ja kuusikute rohkus; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad , eelkõige tammikud ja pöögimetsad.
Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk .
Rootsi metsades elab palju loomaliike , kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis

• Botnia lahe kõrgrannik ja Merenkurkku (2000)
  

• Laponia piirkond Lapimaal (1996)
  

• Ölandi paepealne alvar (2000)
  

Kultuur ja elu

Rootsis kehtib igamehe õigus, mis tähendab, et eravaldusi on lubatud kõikjal läbida, kui just sellega ei kaasne kahju põllumajandus- või metsanduskultuuridele, samuti ei tohi läbimise juures rikkuda tarasid. Samas ei tohi maja lähedasel territooriumil (umbes paarisaja meetri ulatuses) ilma loata telkida, siiski on lubatud telkida 1-2 ööd kohtades, mis ei ole seotud talupidamisega. Lõkke tegemine on lubatud, kui ei ole just tuleohtu ega ole tegu põuaajaga. Käsiõngega on lubatud kala püüda merest.
Veel vaid vähem kui sajand tagasi oli Rootsi vaevalt midagi enamat kui mahajäänud põllumajandusmaa, üks Euroopa vaesemaid, kus enamik rahvast elas maal väga kehvades oludes. Nüüd on aga Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim haru on tööstus.
Rootsist on väga palju maailmas tuntud kirjanikke tulnud, sh ka Astrit Lindgren. Üle 100 aasta on Rootsis jagatud Nobeli preemiat, mis on tuntuim teduslik preemia kogu maailmas. On olemas 5 erinevat katekooriat: füüsika-, keemia-, meditsiini-füsioloogia-, kirjandus-, rahu- ja majandus. Seda preemiat ihkavad saada kõik tedlased, kirjanikud jms. üle maailma.
Rootslased on innukad muusikatarbijad ning Rootsi muusika kõlab tuttavalt kuu­lajatele üle kogu maailma, paljudele on kindlasti tuttav bänd Abba. Teine silmapaistev loometööstuse valdkond on film , kus peegeldub tavaliselt rootslaste enda mõttemaailm.
Au sees on vanade traditsioonide jätkamine. Jaanipäeva tähistatakse hoopis teistmoodi kui meil, vana kombe kohaselt ehitakse meiupuu ning peetakse tantsuline ja lõbus pidu selle ümber. Jõulude periood hakkab aga luutsinapäevast. Lihavõtetel ei ole munadejagaja mitte lihavõttejänes, vaid nõid, kes sõidab majast-majasse luua seljas .
Väga populaarne on ökoloogiline mõtlemine. Innukalt üritatakse likvideerida looduses reostusi, praegu on üpriski problemaatliline teema happevihmad . Kuid rootslased on ka väga innukad taaskasutajad. Stockholm on nimetatud esi­meseks Euroopa Roheliseks Pealinnaks, seda tänu pingu­tustele tõsta linnaelu kvaliteeti. Rõhku on pandud veepuhas­tusele, müra vähendamisele, jäätmemajandusele, ummi­kumaksudele ja puhkealade rajamisele.
Rootsist on pärit järgmised leiutised: dünamiit, AGAma­jakas, koorelahutaja, tellitav mutrivõti, Celsiuse termo­meeter, kuullaagrid, tuletikud , tõmblukk, Bluetoothi traadita ühenduse tehnoloogia , süda­mestimulaator, AXE telefoni­keskjaam ja TetraPaki joogipa­kendite süsteem.
Autorooli on lubatud istuda 0,2‰ joobega, kuid suurema promilli korral lõppeb asi väga karmi karistusega. Samuti on seadusega keelatud last lüüa. Kui välismaalased seda siiski tänaval teevad, saab neile ümbritsejate poolt osaks pahameel. Samuti on õpilastel väga suured õigused. Rootsi on üks kõige võrdõiguslikemaid riike maailmas, peaaegu pooled töökohad on naiste all. Samuti on lubatud homoseksuaalidel lapsendada.

Eesti ja Rootsi

Alates viikingite ajastust on rootslased Eesti elu kujundamisel olulist rolli mänginud. Suuremad Lääne-Eesti saared on rikkad Rootsi kultuuri mõjutustest. Eesti-Rootsi kahepoolsed suhted on läbi aegade olnud väga head ja tihedad nii majanduse, kaitsekoostöö kui ka kultuurikontaktide vallas
Rootslased on ühed varasemad tuntud rahvusvähemustest Eestis, kes elavad peamiselt Eesti põhja- ja läänepoolsetel rannikualadel, väiksematel saartel ja Noarootsi poolsaarel.
Rootslased saabusid Eestisse 13. sajandil, veel enne, kui Eesti läks Rootsi valitsuse alla Liivi sõja tulemusena. Mitmed Lääne-Eesti linnad, külad ning rannikusaared kannavad Rootsi nimesid :  Hosby, Einbi, Österby. Need kõik olid nn. aibolanderite asulad (eesti keeles ‘ rannarootslased ’ või ‘eesti-rootslased’)
Perioodi, mil Eesti kuulus Rootsi valitsemisalasse (1629–1710) nimetatakse sageli Kuldseks Rootsi Ajaks – Gustav Adolf II eestvedamisel sündisid Tartu Ülikool ning Gustav Adolfi Gümnaasium, Põhjasõja ajal peatus Eestis Rootsi kuningas Karl XII ning tänapäevalgi on liikvel palju Karl XII’ga seonduvaid legende ja lugusid .

Kasutatud allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/Roots i
http://www.vm.ee/?q=et/node/4630
http://en.wikipedia.org/wiki/Sweden
http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.ht m
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/sweden/index_et.ht m
http://www.sweden.se/upload/Sweden_se/otherlanguages/factsheets/SI/Rootsi_Estonian_FS6.pdf
http://www.vm.ee/?q=et/node/178#suhted
http://www.puhkaeestis.ee/et/avasta-eestimaad/kultuur/rootsi-ajalugu
http://www.puhkaeestis.ee/et/rootsi-ajastu-eestis