Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Rannajoon – silumine, rõhutamine, sulatamine ja valik saarestikes b. Vooluveekogud – valik, klassifitseerimine ja geomeetriline üldistamine c. Seisuveekogud – valik, geomeetriline üldistamine d. Üldiselt oluline, et rannajoon säilitaks oma geomeetrilised iseärasused, vooluveed moodustaksid loogilise terviku, siseveekogude valiku tunnus peab olema selline et minimaalse pindalaga järv kujutuks kaardile loetavalt.
Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond
Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand.
Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodža Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist.
Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke.
Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin.
Rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne- idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad (Arold 2005).
Rannajoone lähedal on sellistel lainetel vaid setteid liigutav jôud. Sellised lained paiskavad setteid rannajoonest kôrgemale, kus kujunevad akumulatiivsed rannamoodustised. Selliseid lauge rannanôlvaga akumulatiivsete rannavormidega rannikualasid nimetatakse ka akumulatsioonirannik . Rannaprotsessid laugrannikutel-ülekaalus lainete kuhjav tegevus.
Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.
Rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänemeres suuruselt 4 saar Sjaellandi, Gotlandi ja Fynijärel. ........................................................................................................................................6 Naaber maakonnaks on Hiiumaa ( foto.
Rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja-Friisi saared, näiteks Rügen.
Rannajoon – maa ja vee piir (muutub pidevalt) kõrge veetase (ajuvesi) keskmine veetase madal veetase (paguvesi) luited rannavall leetseljakud Ajurand – kõrge veeseisu e ajuveega üleujutatav ala
Rannajoone õgvenemine – rannajoon muutub sirgemaks, omane kulutusrandadele – poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem.
Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga.
Rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ning arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km.
Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsi ja Soome on ülekaalus skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandis ja Ölandis murrutusrand.
Rannajoonele on iseloomulikud arvukad ja tihedad saarestikud, mis on põhjuseks, et kasutusel on suhteliselt väikesed, aga kiired raketipaadid ja väikesed maabumisalused.
Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht.
Rannajoone pikkus on 1288 km ja mere pindala on 350 km2. Kala püütakse üsna vähe, 9000 tonni aastas millest 2000 tonni püütakse rannikult ja 3000 tonni avamerelt.
Rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekeste poolt. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand.
Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
Rannajoone pikkus on 7600 km • Naaberriigid on Prantsusmaa, Šveits, Austria, Sloveenia • Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad riigid San Marino ja
Rannajoone pikkus on 4828 km. Kuigi madagaskarlased ei pea end aafriklasteks, on Madagaskaril tihedad sidemed Lääne-Aafrika frankofoonsete riikidega.
Rannajoone pikkuseks on 4 989 kilomeetrit. Riigi madalaim koht on Laguna del Carbón, mis on soolajärv ning asub 109 meetrit allapool merepinda.
Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Rannajoon on tugevalt liigestatud, Šotimaa läänerannik ja Iirimaa kirderannik on tüüpilised fjordrannikud. Suurbritannia saare kesk- ja lõunaosas ulatuvad kaugele sisemaale jõgede lehtersuudmed. Briti saarte pinnamood on vahelduv: Suurbritannia ida- ja kaguosa on tasandikuline ja põhja- ja lääneosa aga mäestikuline.
Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 406-st saarest.
Rannajoon on 83 000 km pikk ja seda iseloomustavad järsud sisselasud – fjordid, kuid ka hulk saari ja saarestikke.
Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis on rannajoonega paralleelselt.
Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Šveits, kirdes Austria ja Sloveenia.
Rannajoont on 273 km. Kliima on parasvöötmeline; kuum ja kuiv Lõuna-ja Ida kõrbe valdkondades.
Rannajoon - maismaa ja veekogu kokkupuutepiir 80 70 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70 80
Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on ta Ameerika riikide seas Kanada järel teisel
Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani
Rannajoon on mere tavaline veepiir. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele, see on riigi omandis.
Rannajoon on väga pikk ning seda liigestavad fjordid ning tuhanded saared ja saarestikud.
Rannajoon - tähistab keskmise veetaseme korral enam-vähem püsivat maismaa ja vee piiri.
Rannajoon on võrdlemisi sirge; põhjarannikule on iseloomulikud pikad lauged rannad.
Rannajoone suund on määratud või mõjutatud geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga.
Rannajoon on enamasti sirge ja rannik mägine, sobivaid sadamakohti leidub vähe.
Rannajoone pikkuseks on umbes 20 kilomeetrit, mis moodustab 45% kogu Tallinna merepiirist.
Rannajoon - merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir
Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on ühendatud Taaniga Öresundi silla kaudu.
Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik.
Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud
Rannajoon on vähe liigendatud, ainult põhjakallas on käänulisem.
Rannajoone pikkus on 1771 km, maismaapiir Dominikaani Vabariigiga on 360 km
Rannajoone pikkus on 11 122 km. Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.
Rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega.
Rannajoon on vähe liigestunud ja ainus merelaht on Liivi laht.
Rannajoon on vähe liigestatud , ainus suur saar on Tasmaania.
Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
Rannajoone pikkus on 500 km, kus on laia liivaribaga mererandu.
Rannajoon on 1103 km võtta pikem , kui maismaapiir.
Rannajoon on maismaa ja mere kokkupuuteala.
Rannajoon - vee ja maismaa kokkupuuteala.
Rannajoon - maismaa ja vee vaheline piir.
Rannajoon - maismaa ja vee kokkupuutepiir
Rannajoon - Vee ja maismaa kokkupuutejoon
Rannajoon on võrdlemisi liigendatud.
Rannajoon on umbes 5000 km pikkune.
Rannajoon on tugevasti liigestatud.
Rannajoon on mere tavaline veepiir.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun