Argentina (0)

5 VÄGA HEA

Miina Härma Gümnaasium
ARGENTINA
Janar Juusu
Referaat
Tartu 2013

SISUKORD

1.GEOGRAAFILINE ASEND 3
1.1.Loodusgeograafiline 3
1.2.Majandusgeograafiline 3
2. KUULUMINE SUURREGIOONI 4
3.ARENGUTASE 5
4. MAJANDUSORGANISATSIOONID 7
5. RAHVASTIK 8
6. LINNASTUMINE 10
7. ENERGIAMAJANDUS 11
7.1. Elektrienergia allikad 11
8.PÕLLUMAJANDUS 12
8.1. Maakasutus ja pinnamood 13
8.2.Kliima ja mullad 14
8.3.Tootmise vormid 14
8.4.Peamised kultuurid ja loomakasvatusharud 15
8.5. Eksport ja import 16
8.6.Keskkonnaprobleemid 16
9. METSAMAJANDUS 18
9.1.Metsade hulk ja asukoht 18
9.2. Puuliigid 18
9.3.Metsade kasutamine ja kaubandus 18
9.4. Metsadega seotud probleemid 19
10.TÖÖSTUS 20
10.1.Eksport ja import 20
11.TRANSPORT 21
11.1.Transpordiliigid 21
11.2.Eestist Argentinasse 22
12. TURISM 23
12.1.Enim külastatud kohad 23
12.2.Eestist Argentinasse 23
KASUTATUD KIRJANDUS 24

GEOGRAAFILINE ASEND

Loodusgeograafiline

Argentina asub Maa lõuna- ja läänepoolkeral, Lõuna-Ameerikas. Riik paikneb mandri lõunaosas ning on pikliku kujuga. Riik piirneb idaosas Atlandi ookeaniga ning lääneosas Andidega. Naaberriikideks on Tšiili, mis asub läänes, Boliivia ja Paraguay põhjas ning Brasiilia ning Uruguay kirdes. Argentina hõlmab 2 780 400 ruutkilomeetrise ala Lõuna-Ameerikas. Kogu pindalast moodustab kõigest 1,57% veekogud. Lisaks soovib Argentina saada endale ka umbes 1 000 000 ruutkilomeetri suurune maa-ala Antarktise mandril. Rannajoone pikkuseks on 4 989 kilomeetrit. Riigi madalaim koht on Laguna del Carbón, mis on soolajärv ning asub 109 meetrit allapool merepinda. Kõrgeim punkt on Aconcagua, mis asub Andi mäestikus 6 960 meetrit üle merepinna . Samuti on see kogu lõuna- ja läänepoolkera kõrgeim punkt.

Majandusgeograafiline

Majandusgeograafiliselt asub Argentina heas kohas, kuna leidub rohkelt loodusvarasid, näiteks kivisüsi, mitmeid metalle ning naftat. Naaberriike on rohkelt, seega on hea tegeleda kaubandusega. Elanikkond on kõrgelt haritud ning põllumajandus on suunatud peamiselt ekspordile. Tänu merepiiri olemasolule, on seal head eeldused merekaubanduseks ja kalanduseks. Kuna riigi lääneosa on mägine ala, siis on ka põllumajandusliku ala suurus piiratud. Kogu riigi pindalast on 50,5% põllumajanduslik maa, kuid kõigest 11,1% kasutatakse põllumaana. Sobiv kliima pakud häid võimalusi kasvatada erinevaid põllumajanduskultuure. Teedevõrk on tihe just lääneosas, kuna idaosa on mägine ning seega takistab liikumist. Suuri maanteid on vähe. Raudteeühendus on hea Tšiili, Paraguay ja Boliiviaga.

KUULUMINE SUURREGIOONI

Argentina kuulub Ladina-Ameerika riikide hulka. Sealses piirkonnas on omane palav ja niiske kliima, mis on hea eeldus põllumajanduseks. Mandri siseosas ja mägedes leidub rohkesti rikkalikke loodusvarasid, mida pole veel suures osas kasutusele võetud.
Ladina-Ameerika riikides kestab endiselt väikese grupi omaaegsete suurmaaomanike ülemvõim, kellele on praeguseks lisandunud USA suurettevõtete esindused. Majanduse arengut ja seaduslikkust ei suudeta kontrollida ning on toimunud mitmeid majanduskriise. Kuna tööstuskasv on korrastamata, on samuti toimumas ülelinnastumine ja kuritegevuse tase on väga kõrge. Kui enamus Ladina-Ameerika riikides on elanike haridus - ja tööoskuste tase madal, siis Argentinas on püsima jäänud lääne tsivilisatsioon ja ühiskond on sarnane Austraaliaga.

ARENGUTASE

Argentina on kõrgelt arenenud riik, mis on enam-vähem läbinud demograafilise ülemineku ning rahvastiku kasv on praeguseks 0,997% aastas. Riigi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on 18 200 USA dollarit, mis on veidi madalam kui Eesti oma. Seega on riik võrreldes Eestiga veidi vähem arenenud.
Teeninduses on hõivatud 72% kogu tööjõust, põllumajanduses 5%. Arenenud riikide puhul suureneb teeninduse osakaal. Sellest saab järeldada, et Argentina on vahepealses seisundis, kuid on arenemas edasi.
Elektri tootmine inimese kohta on 2725,6 kWh, mis on väga kõrge ning tõestab, et riik on kõrge arengutasemega
Kogu rahvastikust oskab 97,2% kirjutada ja lugeda, mis samuti tõestab riigis head haridussüsteemi. Mida kõrgem on riigis haridustase, seda paremini on riik arenenud. Samal ajal on interneti ligipääs vaid teatud piirkondadele, seega ei kuulu ta kõrgelt arenenud riikide hulka.
Sotsiaalteenustes on Argentina heal seisul. Kui Eestis on 5,71 haiglakohta 1000 inimese kohta, siis Argentinas on see 4. See märgib, et seal on haiglateenuseid inimestele, kuid imikusuremus on endiselt kõrge.
Sündimuste arv on suur ning suremuste arv väike kirjeldab rohkem arenenud riiki. Seega on ka keskmine eluiga kõrgem. Argentina puhul on keskmine eluiga veel suhteliselt madal, nagu näha rahvastikupüramiidist.
ÜRO inimarengu indeks on Argentinal 0,860, millega asub see 46. kohal edetabelis. See näitab, et riik on keskmiselt arenenud. Argentina on läbinud enam-vähem demograafilise siirde ning on teel kõrgelt arenenud riigi poole.

MAJANDUSORGANISATSIOONID

Argentina on järgmiste organisatsioonide liige:

IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond
OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid
G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp
Mercosur ehk Southern Common Market
WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon

Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet , Malbec, Sauvignon ja Chardonnay.

RAHVASTIK

Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tšiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay’s 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay’s 18,65 in/km2.
Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid viimastel aastatel on hakanud iive langema . Rahvastiku kasv on olnud üks madalamaid Ladina-Ameerikas.
Kogu rahvastikust 24,9% moodustavad alla 15-aastased, 64,5% moodustavad 15- kuni 65-aastased ning 10,6% üle 65-aastased. Rahvastik on vananemas, sest varasemalt on olnud alla 15-aastaseid rohkem ning üle 65-aastased vähem. Sellest saab järeldada ka, et riik kuulub arenenud riikide hulka. Meeste keskmine eluiga on 73,9 aastat ja naistel 80,5 aastat. See on kõrgem kui Eestis (vastavalt 68,3 ja 79,2 aastat).
Sündimuste hulk on keskmiselt 17,34 1000 inimese kohta. Suremusi on 7,36 1000 inimese kohta. Imikusuremusi on keskmiselt 10,52 1000 sünnituse kohta. Uurides perioodi 2004-2012, on näha, et sündimuste hulk on vähenenud ning suremuste hulk suurenenud, kuid suure rahvaarvu tõttu on muutused 1000 inimese kohta peaaegu märkamatud.
Suurem osa rahvastikust on koondunud riigi idakaldale, kuna seal on hea ligipääs kaubandusele. Samuti on maa sobivam elamiseks ning põllumajandusega tegelemiseks , sest on tasasem ning sobivama kliimaga . Kuna riigi lääneosas asuvad Andid , siis seal elavad väga vähesed inimesed. Lõunaosas on jahe kliima ning seetõttu raske elada. Allpool lisatud rahvastiku tiheduse kaart koos suuremate linnadega.

LINNASTUMINE

Argentina on väga linnastunud riik, 92% kogu rahvastikust elab linnades. Suuremad linnad on Buenos Aires (3 050 728 elanikku), Córdoba (1 372 000 elanikku), Rosario (1 242 000 elanikku), Mendoza (885 434 elanikku) ja Tucumán (789 000 elanikku).
Inimesed on väga ebaühtlaselt jaotunud üle terve riigi. Umbes 60% elab rohtlate alal, sealhulgas riigi kolm suuremat provintsi Buenos Aires (15 miljonit elanikku), Córdoba, Santa Fe ja autonoomne linn Buenos Aires, viimastes elab igas umbes 3 miljonit elanikku. Tucuman’i provints on kõige tihedamalt asustatud, umbes 60 in/km2, samal ajal Santa Cruz’i provints on kõige hõredamalt asustatud, kõigest 1 in/km2.

ENERGIAMAJANDUS

Argentina on suurim Lõuna-Ameerika maagaasi tootja. Samuti leidub seal naftat, mida toodetakse. Kahjuks on viimastel aegadel tootmine vähenenud, samal ajal on aga energia vajadus suurenenud. Samuti on Argentinas suuruselt kolmas elektriturg Ladina-Ameerikas.
2011. aasta seisuga toodeti päevas umbes 761 360 barrelit naftat. Sellest ise tarbiti 678 000 barrelit ning ülejäänud 83 360 barrelit eksporditi mujale. Maagaasi toodeti samal aastal päevas keskmiselt 1 369 miljardit kuupjalga, aga ise tarbiti 1 629 miljardit kuupjalga, seega imporditi sisse 260 miljardit kuupjalga maagaasi.
2007. aastal toodeti kokku 115 miljardit kWh elektrit ehk umbes 2725,6 kWh inimese kohta.
Elektrit imporditi 6,38 TWh, aga eksporditi 3,49 TWh. Kogu import moodustas kõigest 3% tarbimisest. Osa impordist moodustab Paraguay ja Argentina ühine hüdroelektrijaam Yaciretá Dam, mille kaudu Paraguay tasub enda võlga Argentinale elektri ekspordi teel.

Elektrienergia allikad

Elektri tootmine põhineb peamiselt maagaasil, mis moodustab 51% kogu elektri toodangust. Tähtsal kohal on ka hüdroenergia (28%) ja õliküttega tootmine (12%). Samuti kasutatakse tuumaenergiat, mis moodustab 7% toodangust ning käsil on ka kiire tuuleenergia areng, kuna iga aasta suureneb energia vajadus umbes 5%. Kahjuks ei ole valitsusel piisavalt raha tuuleenergia jaoks, sest riik ei ole täielikult taastunud viimasest majanduskriisist. Elektrijaamad on märgitud kaardile leppemärkidega.

PÕLLUMAJANDUS

Põllumajandus moodustab kogu sisemajanduse kogutoodangust 10%. Seal on intensiivne põllumajandus, sest sobivat maad on vähe, kuid tööjõudu ning kapitali on palju. Argentina rahvastikust 7% töötab põllumajanduses. Põllumajanduse toodangust läheb 25% ekspordiks, koguväärtusega umbes 86 triljonit USA dollarit.
Argentina rohtlad on maailma ühed parimad põllumaad. Suur osa teraviljadest toodetakse seal, kuid tsitruselisi, tubakat ja suhkruroogu kasvatakse rohtlatest väljaspool.

Maakasutus ja pinnamood

Kogu Argentina pindalast, mis on 278 040 000 hektarit, moodustab 51% põllumajanduslik maa, millest omakorda 77% kasutatakse heina- ja karjamaadena ning kõigest 11% kogu riigi pindalast, mis on umbes 31 000 000 ha, on kasutusel põllumaana. Üle 100 miljoni hektari Argentinast hõlmavad enda alla Andid. Juuresolev diagramm tutvustab maakasutust täpsemalt.
Pinnamood erineb riigi eriosades. Läänes asuvad Andid, mis takistavad põllumajandust. Lõunas asuvad Patagoonia tasandikud ja platood . Riigi keskosa ja idaosa on palju tasasemad.

Kliima ja mullad

Loodes asuvates Andides jääb kuu keskmine temperatuur suvel alla +15 kraadi, talvel alla +5 kraadi. Sademeid on peamiselt septembrist maini, kõige rohkem on detsembri ja jaanuari kuus, umbes 80 mm kuu kohta.
Argentina kirdeosas valitseb lähistroopiline kliima ning asuvad rohtlad. Seal on eriti viljakad rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Olenevalt regioonist, leidub ka rohtlate mustmuldi, seega tegeldakse seal eriti palju põllumajandusega. Suveperioodil on keskmine kuutempearatuur üle +25 kraadi, talvel +14 kraadi. Sademeid on suvel üle 100 mm kuus, talvel veidi alla 50 mm.
Lõunas on paraskliimavööde koos poolkõrbete ja kõrbetega. Sealsed pruunmullad on vähe viljakad. Riigi loodeosas on ebaviljakad kõrbe-hall-pruunmullad. Piirkonnas on jahe kliima, suveperioodil on keskmine kuutemperatuur +14 kraadi, talveperioodil +1. Sademeid on suvel veidi üle 30 mm kuus, talvel alla 20 mm kuus. Kevad ja sügis perioodidel on sademeid veelgi vähem.
Tõenäoliselt saab seal piirkondades 1 saagi aastas, kuna temperatuurid ei ole piisavalt kõrged, et aasta läbi seal põllukultuure kasvatada. Kogu riigi pindalal ei saa tegeleda põllumajandusega, sest riigi lõunas asuvatel Patagoonia tasandikudel on kõrbe alad ning vajavad kunstlikku niisutamist, et seal oleks võimalik midagi toota. Läänes segab põllumajandust Andide ahelikud.

Tootmise vormid

Peamiselt on Argentinas levinud rantšod, kus kasvatatakse väga paljuid loomi ning keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Sealt saadav toodang on odav, kuid see eest karjamaid on väga palju ja väga suured. Neid rantšosid nimetatakse Estancia’teks. Paljud rantšod on edasi arenenud ka põllukultuuride kasvatamisele.
Riigi keskosas on levinud ka hiigelfarmid, kus kasvatatakse peamiselt viinapuid suurtel aladel, eesmärgiga toota veini. Sellised vormid asuvad intensiivse põllumajandusega aladel, kus on hästi palju põllumajanduslikku maad ja kapitali.

Peamised kultuurid ja loomakasvatusharud

Põllukultuuridest kasvatatakse kõige rohkem:

Soja
Maisi
Nisu
Greipe
Päevalilleseemneid
Suhkruroogu
Sidruneid ja laime
Riisii
Õune
Puuvilla
Maapähkleid Sorgo
Sorgot
Tubakat
Pirne
Viinamarju

Loomakasvatuses on tähtsamateks loomadeks:

Lehmad
Kanad
Sead
Veised

Eksport ja import

Peamised põllumajandustooted, mida eksporditakse on:

Sojaoad
Sojaõli
Mais
Veiseliha
Nisu
Vein
Päevalilleõli
Piim
Kanaliha
Pirnid
Maapähklid
Tubakas
Nisujahu
Oad
Riis

Argentina on sojatoodete, maisi ja nisu ekspordi poolest maailmas esiviisikus.
Riiki ostetakse sisse:

Nisu
Palmiõli
Suhkrut
Sigarette
Kanaliha
Mandariine
Teed
Köögiviljaõli
Piim
Päevalilleõli
Tubakatooteid

Keskkonnaprobleemid

Riigi lõunaosas laiuvad juba kõrbe ja poolkõrbe alad ning suure tõenäosusega laienevad need veelgi, kui maa kurnatakse ära. Mõnedel aladel on Argentinas mõjunud ka erosioon . Samuti on oht teatud metsadele , kuna sojaubade leviku ala suureneb ning muutub ohtlikuks looduslikele metsadele.

METSAMAJANDUS

Metsade hulk ja asukoht

Metsaid on Argentinas vähe. Neid leidub kõigest 29 639 800 hektari suurusel alal, mis moodustab 10,6% kogu pindalast. Kogu metsadest 5,9%, ehk umbes 1 748 748 ha, on looduslik mets, ülejäänud on istutatud. Aegade jooksul on seega suurenenud metsade hulk väga palju. Näiteks 2005. aasta seisuga oli istutatud 1,5 miljonit hektarit puid. Praeguse info järgi istutatakse umbes 50 000 hektarit puid aastas. Kõige suuremad metsad asuvad riigi kirdeosas, 4 provintsi Misiones, Corrientes, Entre Ríos ja Buenos Aires’e aladel. Seal on puidutööstuse osakaal kõige suurem.

Puuliigid

Kõige rohkem leidub Argentinas mändi(50% metsadest), eukalüpti(30%), paju ja haavapuid(16%) ning muid lehtpuid(4%).

Metsade kasutamine ja kaubandus

Metsadest toodetakse suurel hulgal paberit, kartongi ja pappi. Argentina on Ladina-Ameerika riikide hulgas suuruselt 4. tootja. 2004. aastal toodeti kokku 1,4 miljonit tonni materjali. Põhiliselt toodetakse neid materjale pakkimiseks(48%), printimiseks (25%) ja ajalehtede(13%) jaoks.
Argentina toodab ka väga palju tselluloosi. 2005. aastal toodeti kokku 1,5 miljonit tonni tselluloosi, olles sellega Ladina-Ameerikas suuruselt 3.
Puitmaterjali ja mööblit toodetakse ning eksporditakse kõige rohkem. Peamised sihtkohad on USA, Brasiilia, Tšiili, Hispaania , Lõuna-Aafrika, Hiina ja Dominikaani Vabariik. Peamiselt toodetakse vineerplaate, puitkäepidemeid, puidust kaste ja konteinereid.
Puitu on piisavalt riigi enda varude tarbeks, kuid siiski imporditakse tünne ja tünnilaudu veinitööstuse jaoks ning teisi vahendeid pakendamiseks.

Metsadega seotud probleemid

Metsade ja sellest toodetud materjali ekspordi hinnad on suhteliselt madalad võrreldes teiste puidutööstuse riikidega. Kuigi maapind on väga sobilik puidutööstuseks, on riiklik toetus metsanduse arendamiseks väga madal ning mitte tähtis.

TÖÖSTUS

Tööstuslikke toorained on Argentinas palju. Kõige tähtsamad neist on:

Nafta
Maagaas
Süsi
Metallid ja mineraalid , näiteks magneesium , vask, hõbe, kuld, tsink
Uraanium
Metsad ja puit
Toiduained, näiteks sojatooted , mais, riis
Kariloomad, näiteks veised

Põhilised tööstusharud, millega tegeldakse, on toiduainetööstus, autotööstus, metallitööstus, puidutööstus, elektroonikatööstus, põllumajandus ja keemiatööstus.
Peamised tööstusettevõtted asuvad sisemaal, kus on toorainele hea ligipääs, eriti just veinitootmis-ettevõtted. Näitena lisatud ühe veiniettevõtte paiknemine Argentinas.

Eksport ja import

Suurtes kogustes eksporditakse nafta, toiduaineid, maagaasi ning puidust ja metallist tooteid. Põhilisteks impordiartikliteks on nafta, kõrgtehnoloogiaseadmed, erinevaid sõiduvahendid, kütused ja teised toorained, mida endal ei leidu.

TRANSPORT

Argentina transport põhineb keerulisel teedevõrgustikul. Transpordi arengut takistavad Andid ning kuna on tegemist väga suure riigiga (peaaegu 4000 km pikk ja 1000 km lai), siis on vaja teha suuri väljaminekuid. Kahjuks on väljaminekute hulk piiratud hiljutise majanduskriisi tõttu, millest pole Argentina veel täielikult taastunud. Transpordi arengule aitavad kaasa tasane maastik , paljude sõidukite ja lennukite olemasolu, teedemaksud, mis toovad riigile täiendavad tasusid ning veekogude puudumine, mis lihtsustab teede ehitust.

Transpordiliigid

Sisevedude puhul kasutatakse palju pikamaa busse ja veoautoid. Bussiga reisimine ei ole väga kallis, kuid enamus teid on kõigest kaherealised. Kuna Argentinas on väga palju teid, kokku umbes 231 734 km, siis nende hooldamine on väga raske, seega on tegelikult kõigest 69 412 km kõikidest teedest kaetud kõva kattega . Bussid on väga mugavad, kiired ja neid kasutatakse rohkem kui raudteid .
Raudteed on olemas, kuid vähetähtsad ning ei kasutata palju. Paljud inimesed eelistavad siiski busse, kuna need on mugavamad, odavamad ja kiiremad.
Linnades eelistatakse ühistransporti isiklikele sõiduvahenditele, sest linna sees on parkimine raske ning enamasti üpris kallis. Suuremates linnades on väga hea metroo ning bussiliikluse kättesaadavus. Jalgrattad ei ole populaarsed , kuna jalgrattateid on vähe, liikumine on raske ning liikluses osalemine on ohtlik.
Nii sise- kui ka välisvedudel on populaarne lennuliiklus. Kuna riiklikud maanteed ei ole kõige paremas korras ning riik on väga suur, siis on lennuliiklus tähtsal kohal sisevedudel. Argentina on maailmas 6. kohal lennujaamade arvu poolest – 1149 lennujaama. Tänu sellele on palju lihtsam reisida riigi ühest osast teise.
Lisaks eelnevale on rahvusvahelistelt tähtsal kohal merekaubandus. Põhirahvastik ja suuremad linnad asuvad Atlandi ookeani ääres, seega on kaubandus mereteid pidi hästi kättesaadav. Suuremaid sadamaid on 8 linnas.
Riigisiseseid veeteid on väga vähe ning kasutatakse ainult kaubavedudeks.

Eestist Argentinasse

Kõige kiiremini saab Eestist Argentinasse lennukiga, ümberistumisega Frankfurtis. Kogu lennureisi ajaks on 18 tundi ja 20 minutit, sellest 14 tundi kulub üle Atlandi ookeani lendamiseks.

TURISM

Argentina on kõige külastatum riik Lõuna-Ameerikas turistide poolest. Turism moodustab umbes 9% riigi SKPst. Turismi arengueeldusteks on sobiv kliima, ülemaailma tuntud veini tootmine, omapärane kultuur ning samuti Buenos Aires ja sealne

Enim külastatud kohad

Üks väga populaarne põhjus Argentina külastamiseks on veini tootmine, millest soovivad inimesed rohkem teada ja proovida sealseid veine. Sellega on oma kuulsuse ära teeninud Mendoza provints riigi keskosas, kus kasvatatakse viinapuid ja toodetakse veine kõige rohkem.
Kõige populaarsem linn on Buenos Aires. See omapärane Argentina pealinn tutvustab inimestele Ladina-Ameerika kultuuri ning pakub palju toredaid võimalusi ise sellest osa saada, näiteks mitmed baarid ja pubid, kus tantsitakse tangot ning teisi Ladina-Ameerika tantse.
Järgmiseks on tuntud kohaks ka Iguazú Falls ehk Iguazu joad riigi kirdeosas. Tegemist on 60-82 meetri kõrguse jugade kompleks , kus on kokku umbes 270 juga 2,7 kilomeetri pikkusel lõigul. Vaade on võimas ning väga paljud turistid külastavad seda piirkonda.

Eestist Argentinasse

Eesti turismifirma Germalo Reisid pakub reise Brasiiliasse ja Argentinasse, kus ühe paketi sisse kuulub mõlema riigi külastus. Selle reisi käigus külastatakse Buenos Aires’t, Iguassu rahvusparki ja seal asuvaid jugade kompleksi.

KASUTATUD KIRJANDUS

.DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk · .docx · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Newarvuti Õppematerjali autor

Referaat Argentinast

argentina põllumajandus metsad organisatsioon andid buenos buenos aires nafta maagaas riis paraguay ladina ameerika provints brasiilia mullad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Argentina riigi andmed

Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus....................................

Geograafia

docx

Argentiina

Uurimus Argentiinast Küsimustiku alusel Koostaja: Janno Kertsman Juhendaja: Epp Tähe 2010 Riigi üldiseloomustus. Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km).

Geograafia

doc

Argentiina vabariik

Argentina Vabariik Referaat Üldiseloomustus Argentina pindala on 2780400 km², millest maad on 2,736,690 km² ja vett 30,200 km². Rahvaarv on 3 657 800 inimest(13in/ km²), pealinnaks on Buenos Aires ja pealinnas elab üle 10 miljoni elaniku, riigikeeleks on hispaania keel, aga räägitakse ka inglise, itaalia, saksa ja prantsuse keelt. Rahaühikuks on Argentina peeso (ARS). Argentina asub Lõuna Ameerika lõunaosas ja omab ühist riigipiiri Boliiviaga, Brasiiliaga, Tsiiliga, Paraguaiga ja Uruguaiga. Argentina ida ja keskosas on lauge maastik, lääne ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 ja juulis +10 ringis

Geograafia

doc

Argentiina

leiukohtades kuna siis on hea metallimaake ümber töödelda. Peamised kergetööstusettevõtted paiknevad Buenos Aireses kuna seal on tööjõudu ja hea transport. Kohalikest toorainetest on võimalik kasutada puuvilla, villa. Kasvatuspiirkonnad paiknevad pampas. 8) Argentiina kuulub arengutasemelt kõrgelt arenenud riikide hulka. Arengutase- SKP in. kohta on 19 999, RKT in. kohta on 8570$, kirjaoskus on 10% , autode arv 1000 in. kohta on 250-500. Argentina elatustase on kõrge. Kasutatud kirjandus ja internetiallikad: http://www.argentina.gov.ar/argentina/portal/paginas.dhtml?pagina=1483 http://en.wikipedia.org/wiki/Climate_of_Argentina 8 klassi Geograafia õpik Maailma Atlas Kooli Atlas ENEKE nr.1

Geograafia

doc

Argentiina referaat

Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950. aastast ühtlaselt kasvanud. Rahvaarv suureneb umbes 2,000,000 võrra viie aasta jooksul. 4. Rahvaarvu kasvu mõjutavad tegurid 2009 a. Riik Sündimus () 17,9 Suremus () 7,4 Migratsioon(%) 0,0 Loomulik iive(%) 1,05 Rahvaarvu kasv(%) 1,05 S?

Geograafia

doc

Argentiina

Uulu põhikool Geograafia Oliver Stimmer 8. klass ARGENTINA Referaat Juhendaja: Anu Tammik Uulu 2007 Sisukord Sisukord..........................................................................................................2 Üldandmed.....................................................................................................3 Argentina Vabariik República Argentina........................................................................................................ 3 Haldusjaotus.................................................................................................. 5 Majandus........................................................................................................6 Nimi.................................................................................................................6 Loodus..........................................

Geograafia

ppt

Ladina-Ameerika rahvastik ja kultuur

Guyana, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Hollandi Antillid Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Saint-Martin, Saint Pierre ja Miquelon, Uruguay, Venezuela Ladina-Ameerika on segakultuur, mis on kujunenud Lõuna-Euroopa japõliselanike kultuuride segunemisel, mõju on avaldatud ka Musta- Aafrikariikide poolt. ARGENTIINA Hispaania keelne, lõunaosas Andide ja India Ookeani vahel. 2 766 890 km². Buenos Aires. 23 provintsi. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum (hõbe), sest see väärismetall ajendas Argentiina koloniseerimist. Argentiina elab 36578999 inimest, seega kuulub ta suurte riikide hulka. Ta on aga suhteliselt hõredasti asustatud. (13 inimest ruutkilomeetril). Argentiinas on rahvastiku tihedus võrreldes teiste riikidega selles regioonis keskmine. Vananev rahvastik. Keskmine eluiga ei ole väga kõrge ega eriti madal. Sündimus on suurem kui

Geograafia

doc

Tulemaa

saared, kagus Scotia merega, idas Le Maire'i väinaga, mille taga on Estadose saar, kirdes Atlandi ookeaniga ja põhjas Magalhãesi väinaga, mille taha jääb Lõuna-Amerika manner. Saare põhjatipp Punta Delgada asub Tsiili territooriumil ligikaudu 52. lõunalaiusel. Saare pindala on 48 100 km². Ta on maailma saarte seas pindalalt 29. kohal. Tulemaa on jagatud Tsiili Tulemaa provintsi ja Tsiili Antarktika provintsi (lääneosa) ja Argentina Tulemaa provintsi (idaosa) vahel. Mõlemad Tsiili provintsid kuuluvad Magalhãesi ja Tsiili Antarktika piirkonda. Tulemaal asub maailma lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare Tsiili-osa keskus on Porvenir. Avastamislugu Saare avastas eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21. augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid.

Geograafia

Rohkem sarnaseid