Kodukoha Riskianalüüs (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TÖÖKESKKONNA JA –OHUTUSE ÕPPETOOL
KODUKOHA RISKIANALÜÜS
KODUNE ÜLESANNE
TALLINN
2013
Sisukord
Piirkonna iseloomustus 3
Riskikaart 5
Riskiobjektide üldiseloomustus 6
Dekoil OÜ 6
BLRT Transiit OÜ 6
Elme Messer Gaas AS 7
AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7
Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8
Riskianalüüs tabeli kujul 10
Riskimaatriks 11
Lisa 12
Kasutatud materjal 13
Piirkonna iseloomustus
Asukoht ja üldiseloomustus
Põhja-Tallinn on üks kaheksast Tallinna linnaosast, mis piirneb kagu poolt Kesklinna, lõuna
poolt Kristiine ja edelast Haabersti linnaosaga. Linnaosa põhjapiiriks oleva
rannajoone pikkuseks on umbes 20 kilomeetrit, mis moodustab 45% kogu Tallinna merepiirist.
Põhja-Tallinna linnaosa moodustavad üheksa erineva ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse
taustaga piirkonda - Paljassaare, Kopli, Karjamaa , Sitsi , Pelguranna, Merimetsa,
Pelgulinn, Kalamaja ja Kelmiküla:
Paljassaare asum paikneb Paljassaare poolsaarel Tallinna lahe läänerannikul. Paljassaare
asumis elab ligi 600 elanikku. Paljassaart Koplist eraldanud väin täideti Tallinna sõjasadama
ehitamise ajal 1912-1917 aastatel. Enne 1940. aastat oli Paljassaarel 2 kaluriküla, kuid alates
1940. aastast majutati sinna punaväelased. 1950. aastail rajati Paljassaare lõunaossa väike
linnaosa ning 1990. aastal AS Paljassaare Kalatööstuse tootmishooned. Paljassaarel asub 109
ha suurusel alal Paljassaare reoveepuhastusjaam.
Kopli asum paikneb Kopli poolsaarel ning piirneb lõunast Pelguranna ja idast Karjamaa
asumiga. Kopli asumis elab ligi 7400 elanikku. Keskajal oli Kopli Tallinna suurim kinnistu,
mis allus kahele raehärrale. Kopli maastik muutus tundmatuseni pärast Bekkeri ning Vene-
Balti tehase ja tehaseasulate ehitamist 1912 -1916. aastal. Kohe pärast II maailmasõda eraldati
Koplis ja linnaosas tervikuna suuri maa-alasid Nõukogude sõjaväeosadele ja sõjalistele
ettevõtetele. Hetkel tegutseb Koplis mitu tööstusettevõtet (AS BLRT Grupp), sadamat
(Bekkeri sadam, Meeruse sadam, Vene-Balti sadam) ja haridusasutust (Tallinna
Kunstigümnaasium, Kopli Ametikool).
Pelgulinna asum paikneb kesklinnast 3 km kaugusel läänes, piirneb lõunast Paldiski
maanteega, idast Kopli kaubajaama ja Kalamaja asumiga, põhjast Pelguranna ja Sitsi asumiga
ning läänest Merimetsa asumiga. Pelgulinnas elab ca 14 600 elanikku. Tänapäeva Pelgulinn
on mitmesuguse kooslusega elurajoon, mille moodustavad peamiselt 1920. aastate algul ning
1930. aastail ehitatud puitmajad . Sõle tänava ja Merimetsa piirkonna vahel paiknevad 1960.
aastail tüüpprojekti järgi ehitatud elamud. Asumis paikneb mitmeid (tööstus) ettevõtteid ( Tapa veduridepoo Tallinna osakond, Elion Ettevõtted AS, AS Tallinna Vesi, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS, Mööblimaja AS), koole (Pelgulinna Gümnaasium, Sõle Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Ristiku Põhikool, Kurtide Kool), kirikuid (Peeteli kirik , mormooni kirik), raamatukogu, Pelgulinna Rahvamaja, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Psühhiaatriahaigla ning hipodroom kui perspektiivne elamu-, äri- ja keskuseala.
Kalamaja asum paikneb vanalinnast loodes Kopli kaubajaama, laiarööpmelise raudtee ja
mere vahel. Kalamajas elab ca 7800 elanikku. Kalamaja praeguses hoonestuses on valdav 19.
sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kahekorruselised puitelamud, kuid on ka uuemaid
elamukvartaleid ja tööstusettevõtteid (Estonia Klaverivabrik , Suva AS, Tallinna Masinatehas,
Volta AS, AS Maseko, AS Masekonord). Kalamajas asuvad Põhja-Tallinna Valitsus,
Linnahall , Tallinna Elektrijaam , Salme Kultuurikeskus, Patarei vangla ning rohkesti
kaubandus- ja teenindusettevõtteid.
Merimetsa asum paikneb Põhja-Tallinna edelanurgas ning piirneb Pelgulinna, Pelguranna ja
Haabersti linnaosa asumitega ning Kopli lahega. Merimetsa asumis elab 13 elanikku. 19.
sajandil rajati Merimetsa asumisse Seewaldi (Winckleri) suvemõis, millest hiljem sai
psühhiaatriakliinik.
Sitsi asum paikneb Põhja-Tallinna linnaosa keskmes, piirnedes idast Karjamaa asumiga,
lõunast Pelgulinna asumiga, läänest Pelguranna asumiga ja põhjast Kopli ja Paljassaare
asumitega. Sitsi asumis elab ligi 4000 elanikku. Sitsi asum on tekkinud 1899.-1900. aastail
rajatud tekstiilivabriku juurde, mida rahvasuus nimetati Sitsi vabrikuks. Tehasega ühel ajal
alustati ka Sitsi töölisasula ehitamist. Asumit iseloomustavad kahekorruselised puitelamud.
1920. aastate keskel rajati Niidi, Lina ja Puuvilla tänavate piirkonda Sitsi aedlinn .
Karjamaa asum paikneb Kopli ja Tööstuse tänava ning mereranna vahel, piirnedes läänest
Kalamaja ja edelast Sitsi asumiga. Karjamaa piiresse kuuluvad ka Hundipea piirkond ning
selle kõrval asuv Miinisadam. Karjamaa asumis elab ca 5 000 elanikku. 19. sajandi lõpuni
asus Karjamaa piirkonnas ainult üksikuid ehitisi . Olukord muutus, kui Karjamaa lähipiirkonda
rajati Balti Puuvillavabrik ja elamurajoon. 1960. aastate algul ehitati Karjamaa piirkonda ühed
Tallinna esimesed suurpaneelelamud. Karjamaal asub Karjamaa Gümnaasium.
Pelguranna asum paikneb Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumite vahel ning ulatub läänes Kopli
laheni. Pelguranna asumis elab ca 15 200 elanikku. Pelguranna on esimesi pärast II
maailmasõda rajatud linnajagusid. Varasemal ajal olid selles piirkonnas peamiselt Balti
Puuvillavabriku töötajate põllumaad ning mereäärne karjamaa. Hoonestamist alustati 1940.
aastate lõpus, jätkati 1950.-1960. aastail ning täiendati 1970. aastail. Viimastena on
Pelguranna asumisse kerkinud 9-korruselised telliselamud. Pelgurannas on gümnaasium ja
raamatukogu.
Kelmiküla asum paikneb Pelgulinna ja Kassisaba vahel, piirdudes põhjast laiarööpmelise
raudteega ning lõunast Paldiski maanteega. Kelmikülas elab ca 900 elanikku Kelmiküla
Paldiski maantee äärne piirkond oli üsna tihedalt hoonestatud juba 19. sajandi I poolel.
Ühtsem hoonestus kujunes alles 19. sajandi lõpul. 1960. ja 1970. aastateni säilis selles
piirkonnas rohkesti vanu puitmaju. Kelmikülas on tegutsenud väiketööstusettevõtteid ja
aiandeid.
Elanikkond
Põhja‐Tallinna linnaosa registreeritud elanike arv oli 2011. aasta alguse seisuga 56346, mis
moodustab 14% kogu Tallinna elanikkonnast. Rahvastiku tiheduselt – 3717 in/km2 – on
Põhja‐Tallinn Mustamäe, Lasnamäe ja Kristiine järel linnaosadest neljandal kohal.
Võrrelduna viimase seitsme aastaga on linnaosa elanike arv püsinud suhteliselt stabiilne,
suurenedes või vähenedes aastate lõikes ainult paari protsendipunkti võrra. Tallinna linna
elanike arv on seevastu viimaste aastate jooksul stabiilselt (keskmiselt 0,7% aastas) kasvanud,
mistõttu on Põhja‐Tallinna rahvastiku osakaal pealinnas aastatega mõnevõrra langenud.
Põhja‐Tallinna linnaosas elab naisi rohkem kui mehi ehk elanikkonnast vastavalt 55% naisi ja
45% mehi. Erinevus suureneb vanemates vanusegruppides – kui kuni 15‐aastaste seas on
poisse arvuliselt veel rohkem, siis järgnevates vanusgruppides kuni kõige vanemateni välja on
naiste osakaal järjest kasvav. Tallinna rahvastiku keskmistest näitajatest erineb linnaosa vähe,
kuna Tallinna arvukaimaks vanusegrupiks on noored vanuses 25‐29 (kokku 35229 inimest),
millele järgnevad vanusegrupid 30‐34 (kokku 34284) ja 35‐39 aastased (kokku 30800).
Ettevõtlus
Äriregistri andmetel oli 01.01.2011 seisuga Põhja‐Tallinna linnaosa territooriumil
registreeritud 5368 ettevõtet. Valdav enamus ettevõtetest oli osaühingud (94,4%), vähemal
määral aktsiaseltsid (3,4%). Suurimateks ettevõtluspiirkondadeks on Tööstuse-Eerika-Kopli-
Volta tänava piirkond, Telliskivi tänava piirkond; Paavli tänava piirkond; Kopli poolsaar ja
Paljassaare sadamapiirkond. Peamised tegevusalad on masinaehitus , laevade ja paatide
remont ning hooldus, metallide kokkuost ja töötlemine, metallkonstruktsioonide tootmine,
laadungikäitlus, logistika ja konteinervedu ning sadamateenuste pakkumine. Linnaosa
territooriumil asuvad sadamad omavad olulist rolli Eestit läbivas kaubavoos. Seda mõjutavad
eelkõige Kopli sadam, Paljassaare sadam, Bekkeri sadam ja Kopli raudteesõlm.
Veeteede Ameti (2012) andmetel asub Põhja-Tallinna linnaosas kokku 11 sadamat Tallinna
16-st sadamast: Lennusadam , Kalasadam, Peetri s, Miinisadam, Hundipea s, Lahesuu s,
Paljassaare s, Patarei s, Vene-Balti s, Bekkeri s, Meeruse s ja Piirivalvesadam. Veeteede
Ameti sadamaregistri (sadamad, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega) alusel
asuvad linnaosas järgnevad registreeritud sadamad: Lahesuu s, Vene-Balti s, Bekkeri s,
Meeruse s, Piirivalvesadam, Peetri s, Patareisadam.

Riskikaart

Dekoil OÜ, naftasaaduste ümberlaadimine

BLRT Transit OÜ, laadungi käitlus

Elme Messer Gaas AS, gaasitööstus

AS Tallinna Vesi reoveepuhastusjaam, reovee puhastamine

Paljassaare Kalatööstus AS, toiduainetööstus

Riskiobjektide üldiseloomustus

Dekoil OÜ

Aadress: Kopli 103b, Tallinn.

Ohu kategooria: A-kategooria suurõnnetuse ohuga.

Ohualade raadiused (m): Re 50, Rv 300, Ro 800.

Kemikaalid (max kogus): masuut/diislikütus(89 000t/92 000t)

Riskiallikad : kütusetsisternid, kütusemahutid, laadimiskoht.

BLRT Transiit OÜ

Aadress: Kopli 103

Ohu kategooria: B-kategooria suurõnnetuse ohuga.

Ohualade raadiused(m): Re 1590, Rv 2332, Ro 3180.

Kemikaalid(max kogus): ammooniumnitraat(1100t).

Riskiallikad: käitlemiskoht, lossimiskoht.

Elme Messer Gaas AS

Aadress: Kopli 103

Ohu kategooria: ohtlik ettevõte

Ohualade raadiused(m): Re -, Rv 200, Ro 500.

Kemikaalid: propaan, hapnik.

Riskiallikas: mahuti .

AS Tallinna Vesi reoveepuhastusjaam

Aadress: Paljassaare põik 14

Ohu kategooria: ohtlik ettevõte

Ohualade raadiused(m): Re 20, Rv -, Ro 40.

Kemikaal: metanool , biogaas.

Riskiallikas: mahuti.

Paljassaare Kalatööstuse AS ESVA

Aadress: Paljasaare tee 30

Ohu kategooria: ohtlik ettevõte

Ohualade raadiused(m): Re 91, Rv 273, Ro 1100.

Kemikaal: ammoniaak .

Riskiallikas: mahuti.
Re – eriti ohtlik ala. Ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimeste hukkumise tõenäosus 50% ning ehitiste kahjustused nende mahust suuremad kui 50%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Re.
Rv – väga ohtlik ala. Ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumise ning ehitiste kahjustused nende mahust vahemikus 1-49%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rv.
Ro – ohtlik ala. Ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimestele tervisekahjustusi ning hoonetele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Väheohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Ro.
Riskianalüüs tabeli kujul
Objekt
Tegevus
Oht
Riski tüüp
Ohustatud objekt
Tagajärjed
Raskusaste
Riskiaste
Märkus
Dekoil OÜ
Naftasaaduste
ümberlaadimine
Kütusetsisterni tulle sattumine , mahuti süttimine, laeva lossimisel vooliku purunemine
Plahvatus , leektuli, merereostus
Personal, lähedal töötavad inimesed, päästemeeskond, lähiümbruses asuvad hooned, pinnas, vesi
Vigastused, surm, keskkonna reostus
D(elu)
D(keskkond)
2D(elu)
2D(keskkond)
BLRT Transiit OÜ
Laadungi käitlus
Pakendi süttimine, laeva lossimisel väetise kottide merre kukkumine
Plahvatus, mürgine pilv, merereostus
Personal, lähedal töötavad inimesed, päästemeeskond, hooned, lähiümbruses asuvate majade elanikud, pinnas, vesi
Vigastused, surm, keskkonna reostus
D(elu)
D(keskkond)
2D(elu)
2D(keskkond)
Elme Messer Gaas AS
Gaasitööstus
Mahuti purunemine
Lööklaine
Personal, lähedal töötavad inimesed, päästemeeskond, lähiümbruses asuvad hooned
Vigastused, surm, keskkonna reostus
D(elu)
C(keskkond)
2D(elu)
2C(keskkond)
AS Tallinna Vesi
reoveepuhastusjaam
Reovee puhastamine
Mahuti süttimine
Mürgine gaasipilv, plahvatus
Personal, lähiümbruses asuvad hooned, päästemeeskond
Vigastused, surm, keskkonna reostus
C(elu)
C(keskkond)
2C(elu)
2C(keskkond)
Paljassaare Kalatööstuse
AS ESVA
Toiduainetööstus
Mahuti purunemine
Gaasipilv
Personal, lähedal töötavad inimesed, päästemeeskond, lähiümbruses asuvate majade elanikud
Vigastused, keskkonna reostus
D(elu)
C(keskkond)
2D(elu)
2C(keskkond)
Riskimaatriks
Tõenäosus
Väga suur
(5)
Suur
(4)
Keskmine (3)
Väike (2)
****
******
Väga
väike
(1)
Vähetähtis (A)
Kerge (B)
Raske (C)
Väga raske (D)
Katastroofiline (E)
Lisa
Võrreldes Tallinna hädaolukorra riskianalüüsis 2011 tooduga, on Põhja-Tallinna linnaosas
ohtlike ettevõtete arv vähenenud. Näiteks ei loeta ohtlikeks ettevõteteks enam linnaosas
asuvaid tanklaid (asuvad Sõle tn, Paljassaare teel ja Põhja pst). Ohtlike ettevõtete arvu
vähenemise tingis asjaolu, et 1. oktoobril 2011 jõustus majandus- ja
kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011 määruse nr 40 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja
ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja
ohtliku ettevõtte määratlemise kord lisa 1 muudatus, mille tulemusel suurendati ettevõtetes
käideldavate ohtlike kemikaalide vedelate naftasaaduste nagu mootoribensiin ja toorbensiin
(ligroiin) ohtlikkuse alammäära ohtlikule ettevõttele 10 tonnilt 100 tonnini.
Kasutatud materjal

Anu Kuusk loengu nr 12 konspekt „Hädaolukorra lahendamine ja kriisireguleerimine. Maakonna, valla ja linna riskianalüüs“

Tallinna hädaolukorra riskianalüüs, Thora 2012, http://www.tallinn.ee/g6793s67175

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, http://www.tallinn.ee/g3566s69451

Maa-ameti Geoportaal, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis