Maailmajaod (0)

Aasia
pindala: 31 764 000 km²
rahvaarv: 3 701 000 000
riikide arv: 48
suurim riik: venemaa, millest 75 % asub aasias
väikseim riik: maldiivid (298 km²)
kõrgeim tipp: mount everest (8848 m)
suurim järv: kaspia meri (371 800 km²)
pikim jõgi: jangtse (6300 km)
Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi.
On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) .
Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa . Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad . Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri.
Suuremate pindaladega riigid : Venemaa , Aasia osa , Hiina , India . Suuremate rahvaarvudega riigid : Hiina , India , Indoneesia, Pakistan . Edelaosas on pinnamood mägine , kliima on vahemereline.
Mullastik on vahelduv ja mitmekesine . Kohati on pikaajaline inimtegevus seal hulgas kuivade alade niisutus , terrassi põllundus ja riisipõldude rajamine ning loomade karjatamine . Aasia on mägisem maailmajagu , umbes ¾ Aasia pindaalast hõlmavad mäestikualad. Aasia tohutu suuruse tõttu on seal tohutult palju erinevaid keskkonnatüüpe ja kliimavööndeid. Aasia looduslikud asulad hõlmavad tihedaid troopikametsi, viljakaid tasandikke , arktilisi alasid ja kõrbeid – nii kuumi kui ka külmi. Aasias on kümme maailma kõrgeimat mäetippu, aga ka madalaim maismaapunkt – Surnumere kaldad, mis asuvad 393 m allpool merepinda. Aasias, eriti mandri troopilises lõuna- ja kaguosas, elab tuhandeid loomaliike. Ent inimesed, kes kütivad loomi nende karusnahkade pärast, on viinud paljud liigid väljasuremisohtu. Ohustatud liikide hulka kuuluvad hiidpanda, orangutang, tiiger ja lumeleopard . Aasias elab lind Kassikakk (Bubo bubo) on suurim kaklane. Kehapikkus on 60–67 cm, tiibade siruulatus 160–190 cm, kaal 2–4 kg. Pesa teeb maapinnale või kalju peale suure kivi või puu kõrvale.Kurnas on 2–4 muna.
P-Ameerika
Pindala: 21 517 000 km²
Rahvaarv: 481 212 000
Riikide arv: 23
Suurim riik: Kanada
Väikseim riik: Saint Kitts ja Nevis
Kõrgeim mäetipp: McKinley (6194 m)
Suurim järv: Ülemjärv (82 103 km²)
Pikim jõgi: Missouri (4090 km)
Suuruselt on Põhja-Ameerika maailma kaheksast maailmajaost kolmas, rahvaarvult neljas. Põhja-Ameerika ulatub Põhja-Jäämerest Kesk-Ameerikani. Suurima osa Põhja- Ameerikast võtavad enda alla Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Ülejäänud osa moodustavad Mehhiko, seitse Kesk-Ameerika riiki ja Kariibi mere saared, mille hulka kuulub 13 isaseisvat riiki ja 11 ülemereterritooriumi, mis on jätkuvalt seotud oma koloniaalmaadega. Suurbritannia koloonia Bermuda asub Atlandi ookeanis ja moodustab samuti osa Põhja-Ameerikast.
Põhja-Ameerika läänerannikul kasvavad maailma kõrgeimate puude hulka kuuluvad hiid -ja rannikusekvoiad. Idaosa metsades korraldavad vahtra, hikkori ja teiste heitlehiste puude lehed sügiseti priiskava värvipillerkaari. Kõrbealadel kasvavad prosoopised, viigi- ja saguaarokaktused. Küttimise ja inimasustuse tagajärjel on loomastik kahanenud, nii et piisonid , hundid ja karud ei ole enam laialt levinud liigid. Rohkesti on karibusid, põtru, puumasid, metskitsi, okassigu, kopraid, lõgismadusid ja alligaatoreid. Lindudest võib nimetada kalkuneid, aarasid, suur-jooksurkägu ja kiilaspeakotkast – Ameerika Ühendriikide rahvussümbolit. Suure järvistu viis järve – Ülemjärv, Huroni, Erie, Ontario ja Michigani järv – moodustavad maailma suurima omataolise järverühma. Erie ja Ontario järve vahelisel maakitsusel pakuvad suurejoonelist vaatemängu Niagara joa möirgavad veed. Mississippi , Missouri ja Ohio jõed moodustavad kontinendi suurima jõestiku, mille kogupikkus on enam kui 7500 km. Mandri lääneosas asub Kaljumäestik, mis moodustab pikkuselt teise mäeaheliku maailmas. Mandri kõrgeim tipp McKinley (6194 m) asub Alaskas. Mandri idaosas leidub väiksemaid mäeahelikke, näiteks Apalatšid. Laurentina kiltmaa on hiiglaslik iidne kaljumoodustis, kus muld on küll kehv, kuid leidub rikkalikult maavarasid. Mandri keskosas laiuvad tohutud rohtlad , mida nimetatakse preeriateks.Põhja-Ameerikas on esindatud kõik kliimatüübid. Põhjas on talved kibekülmad – Kanada ja Alaska polaaralad on nii külmad, et seal puid ei kasva. Lõunas katavad maad ääretud igihaljad ja heitlehised metsad . Veel kaugemal lõuna pool laiuvad kuumad kõrbed ja troopilised metsad.Enamik põhja-ameeriklasi elab linnades. Sellel mandril asuvad mõned maailma suurimatest linnadest, näiteks México, New York ja Los Angels , mille silueti muudavad põnevaks pilvelõhkujad ja kus autod liiguvad mitmerealistel maanteedel. Kauba- ja reisijateveoks selle ääretu mandri kaugetesse kasutatakse ronge ja lennukeid. Paljude põhja-ameeriklaste elatustase on kõrge, kuid Ühendriikide linnade slummides, Mehhikos ning mõnel pool Kariibi mere saartel on inimesed suhteliselt vaesed.
Austraalia
Pindala: 7 686 848 ruutkilomeetrit
Rahvaarv: 17 800 000
Pealinn: Canberra
Keel: inglise keel
Usundid: protestantism ja katoliku usk
Rahaühik: Austraalia dollar
Kõrgeim tipp: Mount Kosciusku 2228 m
Pikim jõgi: Murray - Darling 3717 km
Peamised tegevusalad: hulgi- ja jaekaubandus
Peamised väljaveokaubad: vill, metallimaagid , süsi, värvilised metallid
Peamised sisseveokaubad : liiklusvahendid, tööstuskaubad
Pealinn Canberra , tähtsamad linnad : Sydney, Melbourne, Buisbane. Paikneb Aasiast kagus , väikse ja India ookeani vahel. Geograafiliselt jaguneb Austaalia kolmeks piirkonnaks . Idas suur veelahkmeahelik, mis kulgeb 3000km ulatuses rannikuga parralleelselt ning seal paikneb Austraalia kõrgeim mägi Kosciuszko , mille pikkus on 2228. Läänes asetsevad Suur Liivakõrb , Suur Victoria kõrb ja Gribsoni kõrb. Sisemaal asetsevad laubatuslikud tasandikud. Austraalia olulisim jõgi on Murray. Austaalia kliima on valdavalt kuum ja kuiv. Känguru on Austraalia sümbol . Austraalia kõrbed 1550000 km²
Maastik
Rannajoon on vähe liigestatud , ainus suur saar on Tasmaania . Pinnamoe kujundavad valdavad tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgeim on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Lääneosa hõlmab põhiliselt 400-500m kõrgune lääneplatoo. Kõige rohkem sajab suure veelahkmeaheliku ida nõlval, madri idaosas on väga kuiv. Austaalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed.
Kliima
Austaalia asub täielikult lõunapoolkeral. Seda ümbritsevad soojaveelised India- ja Vaikne ookean Austraalia põhjaosa asub troopilises kliimavöötmes .Põhiosas valitseb lähis ekvatoriaalne kliima. Kõrbed ja poolkõrbed hõlmavad 2/3 austraaliast. Lõunapoolkeral on Austraalia kõige kuumema kliimaga manner . Aastane sademehulk on 500-2000mm. Suvi on kuiv. Kaugrannikul Sydneys sajab ühtlaselt kogu aasta.
Loomad
Austraalia loomariik on väga omapärane , kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teisiti mandrite liigist eraldi. Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Austraalias ei ole sõralisi , primaate ega kiskaid v.a. Inimeste aretatud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Kõik austraalia koduloomad on eurooplaste toodud. Loodusvarad : boksiit, süsi, rauamaak , alumiiniumoksiid, kuld , vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel , volfram, mineraalliivad, tina, tsink , teemandid, maagaas, toornafta
Aafrika
Pindala: 30 306 000 km²
Rahvaarv: 807 419 000
Riikide arv: 53
Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²)
Väikseim riik: Seišellid (455 km²)
Kõrgeim tipp: Kilimanjaro mägi (5895 m)
Suurim järv: Victoria (69 484 km²)
Pikim jõgi: Niilus (6670 km)
Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid. Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on vihmametsi ja puudega üle külvatud rohtlaid (mida nimetatakse savannideks), kus elutseb tohutul hulgal metsloomi. Ühe kolmandiku Aafrikast võtab enda alla maailma suurim kõrb Sahara .
Aafrika loodus
Väga mitmekesine . Aafrikas elab maailma kiireim jooksia - gepard. Niiluse jões hiigelsuured krokodillid. Savannides liiguvad sebrad, elevandid , pühvlid , ja suurimlind jaanalind. Aafrika keskosas on vihmametsad , kus elavad gorillad ja simpansid. Kuigi Aafrika inimesed on palju maast üles harinud leidub seal veel siiani metsikut loodust.
Savann ja mägialad
Aafrika tasandikke, mida katab rohi nimetatakse savannideks. Savannid on koduks paljudele imetajatele ja hõlmab veerand Aafrikat. Märgalad hõlmab järved, sood ja niisked rannikualad. Kalahari kõrbes asub maailma suurim oaas .
Mullastik savannis on ferraliitmullad – puna ja kollamullad, mis pole viljakad, niiskel ajal on mullad sageli veega kaotud , kuival ajal kuivavad mullad ära ju muutuvad justkui telliskivi sarnaseks. Kõrbes – vähe huumust , kuid palju vajalikke mineraalaineid paroja niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvada rikkalikku viljasaaki
Linnud
Flamingo, Pühaiibis, kõrbepistrik . Eesti lindudest Aafrikas pesitsevad- Soopart , Toonekurg , Hallhani .
Loomad
Aafrika vihmametsades elavad gorillad, šimpansid, leopardid, kameeleonid ning paljud troopikalinnud, savannide järvedes ja jõgedes aga müttavad jõehobud ja krokodillid. Savannides söövad rohtu elevandid, antiloobid, kaelkirjakud, gnuud ja sebrad, nende naabruses luuravad metsikud kiskjad , sealhulgas lõvid ja gepardid . Ent kogu see loomastik on ohustatud, sest inimesed hävitavad Aafrika loodulikke asumeid. Paljud alad on nüüdseks rahvusparkidena kaitse all.