Rannikud (0)

Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini.
Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel :astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist.
Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid .
Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel.
Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest .
MAGMA -> Tardumine ->KIVIMID-> Murenemine -> SETTED ->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine
Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg, vulkaan .
Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keemilise murenemise tagajärjel kivimite lahustumine=MURNENEMISPINNAVORMID.Murenemiskoorik,külmakohr.
Setete ärakanne-Osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KULTUSPINNAVORMID.Liustikuorg,jõeorg, rannaastang ,tuulekulutusnõgu.
Setete kuhjumine-Setete kuhjamine raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KUHJELISED PINNAVORMID
Magma-> Tardkivimid ->Settekivimid->Moodnekivimid->Magma.
Laamade liikumisviisid :
**Kohtades kus magma tõuseb intensiivselt vahevööst maakoorde rebitakse kaks maakooreplokki teineteisest eemale ning nendevahelisse lõhesse moodustuvad magma tardumisel uued kivimid.
**Teineteisest eemale rebitud laamade küljed põrkavad kokku oma naabritega ,mis põhjustab purustusi ja hävingut.Neis vööndeis(nt Vaikse ookeani servaaladel) sunnitakse vähemasti üks laamaserv sukelduma vahevöösse,kus see üles sulab ja hävib.
**Lisaks naaberlaamad servast eemalduvate ja naaberlaamadega kokkupõrgavale sevale on laamadel veel vähemasti kaks külge,mis võivad naabrite suhtes liikuad erineva kiirusega.Sellest tingituna tekivad nende piiridele lõhed,mida mööda naaberlaamad üksteise suhtes nihkuvad.
**Laamade kokkupõrge deformeerib kummagi serva.Kivimid ja setted,mis sellesse tsooni jäävad,surutakse tugevasti kokku-kurrutatakse.Selle käigus laamade servad paksenevad,suurem osa kokkupressitavast kivimassist surutakse sügavamale vahevöösse ning suhteliselt väike osa kasvab kõrgusesse.Tekivad kurdmäestikud,miva võime oma silmaga näha Alpides või Himaalajas.
Kilpvulkaanid - vulkaanid ,mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel,valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku.(Leidub Islandil,Hawaiil ja Uus- Meremaal )
Kihtvulkaan - vulkaan,mis purskab vaheldumisi gaasi,tuhka ja laavat;nende järsunõlvalises kuhikus vahelduvad tardunud laava kihid tuhakihtidega.Asuvad Vahemeremaades( Vesuuv ,Etna) ja Vaikse ookeani ümbruses (Kljutši,Fudžijama)
Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutmine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu,vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel.
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - toimub ülekaalulukalt neis maakera piirkondades,kus valitseb suhteliselt kuiv suure temperatuuri kõikumisega kliima.Kivimid purunevad neis tingimustes keemilist koostisosa muutmata.
Keemiline murenemine ehk porsumine - toimub samal ajal füüsikalise murenemisega,ent erinevates maakera paikades ning ka murenemise erinevates staadiumides on ülekaalus kord üks kord teine.Porsumise käibus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide asemele tekivad teised mineraalid ,nt savimineraalid,mis etendavad väga tähtsat osa taimekasvus ning mullatekkes.Keemiline murenemine on ülekaalus sooja ja niiske kliimaga aladel ning murenemisprotsessi viimastes staadiumides.Esineb Kagu,Aasias(Hiina) ning Kariibimere saartel (Jamaika, Kuuba )
Luited - tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis.
Rannik - territoorium , mis paistab vee ja maismaa piiril seisvale vaatajale.
Rand - aeg-ajalt ulatuvad välja tormi - või tõusulained.
Rannajoon - tähistab keskmise veetaseme korral enam-vähem püsivat maismaa ja vee piiri.
Skäärrannik - kristalsete kivimiteavamusalal kerkivad rannikud, kus arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega.
Pankrannik - kujuneb rahuliku lasumusega settekivimite paljundumise korral.
Fjordrannik - liustikutorud suubuvad ookeani ja rannikud on väga tihedasti liigestatud nende suudmelahtedest.
Riarannikud - mäeahelikud ja saartest tugevasti liigestatud piirkond.