Madagaskar (0)

Madagaskar

• Piirkonna iseloomustus :
  

Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas, selle pindala on ligikaudu 590 000 km². Põhjast lõunasse ulatub saar umbes 1600 km ulatuses. Saare laius ulatub 580 kilomeetrini. Rannajoon on umbes 5000 km pikkune .[12] Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks- keskosas on kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond.[2]
-Kliima
Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal . Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25o-27oC, lõunaosas 22o-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000- 3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. [1]
-Asend
Madagaskar on suuruselt maailma 4. saar.[1] See asub Aafrika idarannikul Inda ookeanis, 12. ja 26. Lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel.[2]
-Inimasustus
Rahvastikutihedus on väga ebaühtlane- maa idaosas on asustatud suhteliselt tihedalt, kuid lääneosa ja lõunaosa kohati väga hõredalt.[2] Rahvaarv on 19 400 000 (2008. andmete järgi). [3]

• Liigirikkus :
  

-Liikide arv
Madagaskaril asub umbes 200 000 erinevat liiki. Umbes 90% Madagaskaril elavatest looma ja taimeliikidest on endeemilised ( endeem - haruldane liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal).[4] Saareriigi tuntuimaks loomade perekonnaks on leemurid , keda seal elab enam kui 100 liigist ja alamliigist. Saarel on esindatud kaks kolmandikku kõikidest maailmas esinevatest kameeleoniliikidest. Madagaskaril elab linde umbes 300, roomajaid enam kui 250 liigist, kahepaikseid enam kui 250 liigist, tigusid enam kui 650 liigist. Saarel valitseb väga suur liigirikkus ka vihmausside, ämblikute, liblikate, putukate ja mittemereliste molluskite osas.[2]
-Näited liikidest ja nende kohastumustest elukeskkonnaga

• Leemur :
  

Hammaskamm- tihedasti koos paiknevad lõikehambad ja silmahambad- seda kasutatakse puudelt toiduks vaigu kogumisel ja karvastiku hooldamisel.[5]

• Ahvileivapuu :
  

Puit on pehme ning veerohke . Lisaks sellele, et kuivaperioodil on võimalik sealt elevantidel vedelikku saada(mitte Madagaskaril- seal elevante ei leidu), aitab see ka puul endal kuivaperiood üleelada. Kohastumus olekski see, et puit on pehme ning veerohke. [6]

• Ränduripuu
  

Püsti olevad varred hoiavad vihmavett kinni ja tänu sellele saab puu hädaolukordades (kuivaperioodil) vett.[7]
-Liigitekke protsessid (kuidas on toimunud? Kas on pikka aega olnud muust maailmast eraldatud, vb leiate infot parajasti toimuva liikide eristumise kohta jne)
Madagaskar eraldus Indiast ~88 miljonit aastat tagasi, jätte sealsed taime- ja loomaliigid täielikku isolatsiooni. Tänu sellele, et saar on muust maailmast nii kaua eraldatud olnud, on üle 80% sealsest floorast ja rohkem kui pool faunast on endeemilised ehk liigid, mis esinevad maakeral vaid sellel saarel. [8] Näiteks elavad saarel leemurid, keda mujal maailmas ei esine. Samuti on seal väga palju erinevaid konnaliike. Kuna saare ilmastik on muutlik , ehk jaanuarist -märtsini on seal tugevad vihmasajud ja ülejäänud ajast suhteliselt kuiv on sellise ilmastikuga kohanenud ka puud, mida eelnevalt mainisin. Ehk siis näiteks ahvileivapuu ja ränduripuu, mis mõlemad koguvad või hoiavad vett hädaolukordadeks.
-Ohustatuse põhjused
Troopikametsade hävimine. Põliselanike küttimine (on uskumus , et kui leemur näitab oma pikema sõrgmega kellegi peale siis see inimene sureb ära ja sellepärast nad üritavad seda ennetada neid tappes). Samuti on leemurite lihal turul kõrge väärtusega(salaküttimine). Ebaseaduslik leemurijaht on kogunud võimsalt hoogu pärast seda, kui 2009 aastal toimunud riigipööre tõi kaose kohalikku looduskaitsesüsteemi.[9]
-Väljasuremine
Leemurite küttimine ja nende elupaikade hävinemine. 90% saarel elavatest leemuritest on nimetatud IUCNi ohustatud liikide nimekirja (kas suisa kriitilises seisus või suures ohus olevaiks).[9]
-Kaitse
Madagaskari praegune juht Andry Rajoelna on küll lubanud korraldada uued valimised, aga siiamaani pole midagi tehtud, et metsaraiet takistada.[10] Loomade päästmiseks on loodud ka Zürichi loomaaia vihmametsahall, kus pesitsevad ka leemurid. Positiivne on see, et loomad on võlts vihmametsaga hästi harjunud ja paljunevad seal. Selleks, et loomi liiga palju sinna ei tekiks, või et tagada ökoloogiline tasakaal antakse poegi ka teistele loomaaedadele.[11]
Kasutatud materjalid:

http://wiki.gomaailm.ee/wiki/madagaskar/

http://www.reisiguru.ee/riikID/139

http://www.slideshare.net/karlis10/madagaskar-2168458

http://www.wildmadagascar.org/wildlife/

http://et.wikipedia.org/wiki/Strepsiriinsed_primaadid

http://et.wikipedia.org/wiki/Ahvileivapuu

http://en.wikipedia.org/wiki/Ravenala

http://www.laagrik.edu.ee/wp-content/uploads/2012/04/7.s%20Madagaskar.%20Laura%20J%C3%B5gi.pdf

http://teadus.err.ee/artikkel&id=7403&cat=1&pg=1

http://www.postimees.ee/907576/madagaskari-leemurid-on-valjasuremisohus/

http://et.wikipedia.org/wiki/Z%C3%BCrichi_loomaaia_vihmametsahall

http://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskari_saar
Pildid:
http://www.stepmap.de/landkarte/lage-madagaskars-im-quartaer-1105795
http://farm3.staticflickr.com/2312/3530294027_c272b670e6.jpg
http://i1.trekearth.com/photos/47526/baobab224.jpg
http://www.hullumaja.com/files/pictures/2008/08/06/Z6QeSLeNbP.jpg